Arktilised krevetid

 

SÜVAMEREGARNEELID -  Põhjala merede imeline and

Pandalus borealis, arktiline e. jäämere krevett. Tuntud nimede all „northern shrimp“, „red deepwater shrimp“, „Северная креветка

 

Maitsvaid, toitvaid, saaste- ja lisaainetevabasid süvameregarneele püütakse Labradori poolsaare ja Norra ranniku vahele jäävatest kargetest puhastest vetest. Kaugeimad püügikohad ulatuvad Põhja-Jäämerel igijää piirini.

 

Elukeskkond

Põhjala merede ökoloogiline puhtus on harvaesinev ja pakutavad elamistingimused elitaarsed:

http://en.wikipedia.org/wiki/Arctic_Ocean#mediaviewer/File:2007_Arctic_Sea_Ice.jpg 

Meri on puhas: Regiooni merevesi on väga puhas, sest puuduvad saasteallikad ja ei ole ka suubuvaid jõgesid. Golfi hoovusega kaasaliikuv saast Euroopasse ei jõua, sest vajub põhja juba Ameerika rannikuvetes.

Meri on külm (+1...+6 C): Külm elukeskkond aeglustab organismide kasvu ja pikendab aktiivset toitumisperiood 2 kuni 4 aastat. Seeläbi söövad krevetid rohkem ning organismis saavutatakse harvaesinev toitaineterohkus, mis lubab süvameregarneelidel hiilata oma kõrge tarbimisväärtusega. 

Meri on hapniku- ja toitainerikas: Hapnikurikas vesi soodutab elustiku kasvu. Oma aja äraelanud, surnud isendite kehad vajuvad põhjakihtidesse, kuhu koguneb rikkalik poollagunenud toitainete  reserv. Regioonis valitsevate samasuunalisete tuulte, Golfi hoovuse ja jää sulamisega kaasnev merevee vertikaalne ringlus (upwelling) tõstab toitainete massi ookeani alumistest kihtidest uuesti üles, rikastab oluliselt vee-elanike tavapärast toidulauda ja on krevettidele kergesti kättesaadav.

Sellises ainulaadses keskkonnas, 400-700 m sügavusel,  hõljuvad suurte parvedena väärtuslikud väikesed vähilised - süvameregarneelid.

 

 

Krevetivarud

Süvameregarneelide varud on hästi majandatud:

-       pidev monitoorimine ja säästlik püügiprotsess on aidanud vältida ülepüüki;

-       kiire  esmatöötlus ei luba väljapüütud saagil rikneda ja tagab krevettide kõrge kvaliteedi kogu säilitusperioodi vältel;

-       teekond tootjalt tarbijani on hästijälgitav ja välistab ebaseaduslikult püütud krevettide müügi.

 

Esmane töötlus

Süvameregarneelide esmane töötlemine toimub merel, kohe pärast pardale tõstmist. 1 tunni jooksul  pärast väljapüüki krevetid keedetakse, siis lisatakse tootele söögisoola (lõplik soolasisaldus 1,5 – 2%) ja sügavkülmutatakse. Värskelt püütud krevettide kiire keetmine säilitab nende hea maitse ja puhta värvi. Väike kogus söögisoola on ainuke lisatav säilitusaine kogu tootmisprotsessi käigus. Värkselt keedetud ja õrnsoolatud krevettide kiire külmutamine kaitseb neid edaspidise riknemise eest.

Täiendav töötlus

Täiendav töötlemine, pakendamine jms. toimub kaldatehastes, mille tehnoloogia ei näe ette konservantide, säilitus- ja värvainete ega antioksüdantide kasutamist. Koorimata sügavkülmutatud keedetud krevetid pakitakse ja saadetakse müüki. Kooritud keedetud sügavkülmutatud kreveti liha  kaetakse jääkoorikuga (glasuuritakse). Glasuurimine kaitseb mahlast krevetiliha edasise kuivamise eest. Pikemaajaliseks säilitamiseks kasutatakse kahekordset glasuurimist, mis lisab kreveti kaalule ca 20%. Krevette ümbritseva jää osakaal on fikseeritud olulise informatsioonina toote etiketil.

Ettevaatust - esineb ka kavalpäid, kes üritavad toodete glasuurisisaldust varjata ja teenida kerget raha külmutatud vee müügist. Ärge nende kaupa ostke, las nad söövad selle ise ära. 

 

Krevetid meie toidulaual

Süvameregarneelid kasvavad 6 -10 cm pikkuseks. Keedetud, sügavkülmutatud/sulatatud  kreveti lihasisaldus on 30– 35% (toore süvameregarneeli kaalust moodustab liha 45%). Võrreldes troopiliste hiidkrevettidega on süvameregarneeli liha tihedam, mahlasem ja pringim. Mitmekihiline magusa varjundiga maitse meenutab austreid. Kui krevettide hind sõltub krevettide mõõdust - suuremad on kallimad, siis toote maitseomadusi ja toiteväärtust kreveti suurus ei mõjuta.

 

Peab arvestama, et poes müüdavad krevetid on eelküpsetatud ja sialdavad 1,5-2% soola. Enne sööki ärge kuumutage (praadige, keetke) neid üle 1minuti,  sest liigne kuumus muudab nende õrna liha kummitaoliseks - tihkeks, kuivaks ja maitsetuks. Tervete, koorimata krevettide söömine on seltskondlik tegevus. Nende koorimine võib esmapilgul tunduda tülikas, aga mahlane õrn liha kompenseerib ajakao ja näppude määrimise.

 

Kooritud krevettidest söögi tegemine on lihtne. Ülessulatatud krevetid on söömiseks valmis.

Proovige neid:

1.     Paljalt, ilma lisanditeta snäkkide asemel. Pakkuge kindlasti ka lastele.

2.     Lisandina erinevates külmsalatites.

3.     Põhikomponendina külmsalatites . Näiteks krevetid, hernes, majonees ja mädarõigas, vt. https://toidutegu.wordpress.com/2008/09/05/krevetisalat/

4.     Lisandna suppides ja pastades. Lisage sulatatud ja nõrutatud krevetid alles vahetult enne toidu valmimist/serveerimist.

5.      Pizza katteks, pirukate sisse.

6.       jne, jne

 

Krevettides sisalduvad toitained

Süvameregarneelides sisalduvad toitained moodustavad hästitasakaalustatud  kompleksi  ja on inimestele kergesti ja kadudeta omastatavad.

 

Allikas: Coldwater Prawns Production AS

 

 

28.02.2015.a.

Argentiina hiidkrevetid

Lõunapoolkera parasvöötme meredes, Patagoonia rannikuvetes elavad argentiina hiidkrevetid (Pleoticus muelleri, Argentinian red shrimp, Patagonian king prawn).

 

Praktiliselt saasteainevabadel karge kliimaga randadel on siiani säilunud merilõvide ja lonthüljeste lesilad, seal jalutavad ringi pingviinid. Kiusvaalad käivad Patagoonia meres sünnitamas/järglasi ilmale toomas. 

Rikkalikku toidulauda pakkuvas keskkonnas kasvavad argentiina hiidkrevetid 20 -22 cm pikkuseks. Nende tiheda struktuuriga liha on värvilt valge, punaste rantidega. Maitse on üllatavalt magus ja mahlane, kergelt ookeaniline. Täiskasvanud argentiina hiidkreveti maitse  meenutab mahedat homaari.

Argentiina hiidkrevetid pestakse ja külmutatakse tervetena kohe pärast väljapüüki otse merel. Krevetid ei ole kaetud jäise glasuuriga, neid ei ole leotatud antioksüdantides. Erinevalt troopiliste vete hiidkrevettidest on patagoonia hiidkrevett juba algselt roosa. Kuumtöötlemine vaid intensiivistab nende pantseri roosat värvi.

Lõuna-ameeriklased eelistavad hiidkrevette kas grillida või kuumal pannil väheses õlis kiirelt kuumutada (passeerida). Maitsestatakse tavaliselt chilli ja küüslauguga.Meie kandi inimesed oskavad hiidkrevette hästi keeta. Rohke tilliga, nagu jõevähke.

 

Kalakala & Pojad  soovitavad argentiina hiidkrevette üldse mitte maitsestada. Nii ilmneb krevettide imeliselt puhas – magus - mereline maitse täies ulatuses. Mugavaim valmistamisviis on kehast lahti  murtud saba passeerimine/grillimine. Kooritud grillitud saba seljaosast peaks enne söömist välja võtma mustja niiditaolise moodustise – veeni.  Veen võib sisaldada liivateri, mis hamba alla ebamugavalt krigisevad.

Oluline on, et argentiina hiidkrevetid küpsevad troopilistest krevettidest veidi kiiremini.

 

Toiteväärtus: 100 g krevetiliha sisaldab

97 Kcal

Valku 22 g

Rasvu 0.9 g

Vett 75,3 g

Süsivesikuid  0,18 g

Kalakala &Pojad müüvad hiidkrevette suurusega 20-30 tk/kg, pakendis 2 kg.

 

 

Wakame mererohusalat

 

Wakame (Undaria pinnatifida) on pruun merevetikas, mida jaapani, korea ja hiina kokad kasutavad igapäevase köögiviljana. Kaug-Idas on wakamet hinnatud sajandeid. Õhtumaalaste hulgas muutusid meretaimed söödavaks 1960-ndatel, kui tekkis huvi tervisliku toidu vastu.Jaapanlased ei ole selle meretaime kulinaarsete omaduste kiitmisel kitsid:

 

-       õrna soolakas-magusa maitsega,

-       süüakse toorelt, keedetult, küpsetatult,

-       lisaditena kastmetele ja suppidele annab eriliselt hõrgu soolaka kõrvalmaitse

-       salatina sobib mereandide juurde või lihtsalt garneeringuks,

-       lahja dieettoit - 100 g wakamet annab 45 Kcal

-       madal rasvasisaldus, madal kolesteroolisisaldus, rikas Omega-3 asendamatutest rasvhapetest.

-       Maismaa köögiviljadega võrreldes on wakames sisalduvate mineraalainete rohkus unikaalne: Ca, Cu, I(jood), Fe, Mg, Mn, Mo(molübdeen), Na, P, K(kaalium), Se, V(vanaadium), Zn. Kogu spektrist paistavad eriti silma kõrge joodi- ja rauasisaldus. Mineraalid sellises kogumis on organismile hästi omandatavad. Sarnaselt on wakames rikkalikult vitamiine. 

 

 

 

100g toote kohta:

Enegiat 45 Kcal

Vett 80 g

Rasvu 0.9 g

Valku 3 g

Süsivesikuid 9 g, millest suhkruid 1 g

 

 

Oluline oleks teada, et

      wakamel on kõrge NaCl (söögisool) sisaldus. 300 grammi seda köögivilja katab söögisoola ööpäevase füsioloogilise vajaduse.

      erinevalt teistest mererohtudest (40%) on wakame kiudainetesisaldus olematu (0,5%).

 

Wakame on kaubanduses saadaval peamiselt kuivatatud lehekestana. Sellisest tootest on lihtne kokku segada klassikaline wakame-seesami salat:

40 gr wakamelehti, vees eelnevalt 30 min leotada,

1 spl seesamiõli,

1 spl seesamiseemneid.

 

Kalapoegade valikusse on kinnistunud veidi rikkalikuma koostisega  valmissalat:

 

77% wakame mererohtu

6% agar-agar (punavetikas, millest Kalevis tehakse marmelaadi)

6% kuivatatud seeni, seesamiseemneid

10% marinaadi (seesamiõli, fruktoos, suhkur, sojaubadest sojakaste, hakitud chilli, chilliseemneõli, äädikas)

Pakend - 1 kg.

Selle salati juurde võiks praadida näiteks kalmaari.

 

 

 

Kiidame Pollakut


SKREI hooaeg on läbi saanud. Aprillis ujuvad maailma parima lihaga tursad oma päriskoju Barentsi merre tagasi. Skrei kaob meie menüüdest ja jääb üle oodata järgmise aasta jaanuarikuud, kui Lofootide rannad sellest loodusimest uuesti kihama löövad.

Seniks aga pakume oma headele klientidele alternatiivi:

Proovige Eestis vähetuntud tursalist – EUROOPA POLLAK (Pollachius pollachius),

Kala keha on tursast ja saidast nooljam, selg rohekas, küljed pruunikamad. Elab Põhja-Euroopa meredes, kasvab 50 – 100 cm pikkuseks. Pollaku püügihooaeg algab kevadel ja kala on rannikuvetes kuni hilissuveni. Püügikaalus pollaku filee on erakordselt õrna puhta magusa maitsega. Lihaskiud on suurehelbelised ja kala saab küpsetada täpselt samamoodi kui skreid.

Mõlema kala rasvasisaldus on konsentreerunud maksa – skrei maksa kaalust on rasvu 60%, pollakul 45%. Fileed on see-eest ühtmoodi lahjad, õrnad ja maitsvad.

 

Skrei filee (100 g) rasvasisaldus on 0,3 g

Pollakul 0,3 g

Valgusisldus skreifileel (100g) 18 g

Pollakul 19,3 g

 

Pollaku liha on skreist hallikam, aga küpsetamisel muutub sama ilusaks valgeks. Pollaku liha ei ole nii superprink ja tihedalt kokkuhoidev kui skreil. Pigem meenutab välimuselt heakvaliteedilist turska. Tursaga võrreldes on pollaku liha lahjem, lihaskimbud õrnemad ja valgemad.

Kala nimest.

Euroopa pollakut on nime poolest kerge segamini ajada alaska pollakuga.

ALASKA POLLAK (Theragra chalcogramma), eesti keeles mintai. Alaska pollaku aastane väljapüük on ca 1 miljon tonni. Kala elab Vaikse Ookeani põhjaosas ja on maailma väärtuslikeim tööstuslikult püütav kalaliik - praktiliselt kõik maailma kalapulgad ja kotletid kasutavad kalatoorainena mintaid.

EUROOPA POLLAK (Pollachius pollachius), eesti keeles ka euroopa süsikas, väljapüük on ca 10 miljonit kilo. Kala elab Põhja- Atlandi kirdeosas ning seda kala kotlettide peale raisata oleks patt. 

 

Pildi allikas (The Kitchen Alchemist )

 

30.4.14

Lestlased

 

Suvega ennast suureks söönud värske lesta (flounder) tipphooaeg Eestimaal on käes.

Meie kuulsal küliliujujal on maailmameredes arvukalt suuremaid ja maitsvamaid sugulasi, kes väärivad lähemat tutvustamist:

- Atlandi hiidlest (white halibut, paltus) on kõrge valgusisaldusega suhteliselt rasvane kala, mõõtmetelt kõige suurem lestlane.

Kala mahlane valge liha on nii paks, et ahju pannes tuleb hiidlesta külgedele sälgud sisse lõigata, muidu ei küpse ühtlaselt läbi.

Rasvhappelises koostises on ülekaalus küllastumata rasvhapped.

Vabas looduses kasvava hiidlesta varud on meredes ohtlikult kahanenud, mistõttu suur osa hiidlestadest kasvatakse kaasajal juba farmides.

Loe veel

Sinimerekarbid

Sinimerekarbid (blue mussels, moules) on sinkjalt helkiva karbikaane siseküljega  maitsvad kergestiseeditavad molluskid.
Suhteliselt taskukohase hinnaga sinikarbid on Põhjamere- äärsetes maades oodatud ja armastatud roog.Tavaliselt pakutakse neid erineval moel veinis/vees hautatuna, lisandiks pikk valge sai.
Sama liiki karbid kasvavad ka meie reres, aga vaid pöidlasuuruseks ka kannavad nime "söödav rannakarp".
Toitvaid sinimerekarpe tasub proovida kasvõi ainult nende kõrge vitamiin B12 ja Omega-3 rasvhapete sisalduse pärast.
 

Loe veel

Merikurat

Merikurat (anglerfish, monkfish) on mahlase, tiheda, kergelt magusamitselise valge lihaga kala.
Kasvab kuni 1 m pikkuseks, kehapikkuses umbes 35% moodustab suur inetu pea.
Müüakse peata, nahata rümbana, Euroopas sageli "queue de Lotte" nime all.
Senini on see liik on pääsenud ülepüügiohust, kuna elab üksikuna kuni 1000 m sügavusel merepõhjas.
 

Loe veel