Lestlased

 

Suvega ennast suureks söönud värske lesta (flounder) tipphooaeg Eestimaal on käes.

Meie kuulsal küliliujujal on maailmameredes arvukalt suuremaid ja maitsvamaid sugulasi, kes väärivad lähemat tutvustamist:

- Atlandi hiidlest (white halibut, paltus) on kõrge valgusisaldusega suhteliselt rasvane kala, mõõtmetelt kõige suurem lestlane.

Kala mahlane valge liha on nii paks, et ahju pannes tuleb hiidlesta külgedele sälgud sisse lõigata, muidu ei küpse ühtlaselt läbi.

Rasvhappelises koostises on ülekaalus küllastumata rasvhapped.

Vabas looduses kasvava hiidlesta varud on meredes ohtlikult kahanenud, mistõttu suur osa hiidlestadest kasvatakse kaasajal juba farmides.

100 hiidlesta fileed sisaldab:

energiat 110 Kcal

Valku 20,6 g

Rasvu 2,4 g

  sh. küllastumata rasvhappeid 1,5 g

  sh. Omega3/Omega6= 17/1

K  398 mg

Na   64 mg

Se    36 mcg

Vett 78 g

Kala on arvestatav vitamiinide A, B12 ja trüptofaani allikas.

 

 

- Süvalest (black halibut, greenland halibut) on hiidlestast väiksem, aga lestlastest kõige rasvasem (14 -16 %). See kala sobib küpsetamiseks igal moel, näiteks venelased oskavad teha superdelikatessi - musta paltuse balõkki.

Ülepüügi ohtu ei ole.

 

100 g süvalesta fileed sisaldab:

Energiat 189 Kcal

Valgud 12,4

Rasvad  15,6

  sh. küllastumata rasvhappeid 10-11 g

  sh Omega3/Omega6= 10/1

K 306 mg

Na 86 mg

Vett 70,3 g

100 g kala sisaldab  D-vitamiini 150%, seleeniumi 52% ööpäevasest vajadusest.

http://kalablogi.blogspot.com/search?q=halibut
 

- Atlandi merilesta (plaice) sarnaneb välimuselt tavalisele lestale (flounder), ainult kala seljal on selgelt äratuntavad oranzhid laigud. Toiteväärtustelt on tavaline lest ja merilest sarnased. Siiski on merilest enam hinnatud oma valgema ja mahlasema liha pärast.

Kalade suuruse ja liha kvaliteedi määrab suuresti ära kalade elukoht. Paldiski lahe lest/merilest on märgatavalt väiksem ja lahjem kui lõunapoolsematest soolasematest Taani vetest püütud liigikaaslane. Põhjamere ja Norra Mere lestad on sedavõrd paksud, et kõlbavad juba tööstuslikult fileerida.

Õnneks ei näita merilesta ja tavalise lesta varud lõppemise märke. Mõlemaid kalu (ka fileedena) on turul aastaringselt ja nende kvaliteet ei sõltu aastaajast.

http://kalablogi.blogspot.com/search?q=plaice

 

Merikeel (Dover sole, common sole) on tippklassi kala. Teiste lestlastega võrreldes on merikeele valge liha tihedam, unikaalse mahlase maitsega. Lisaks on seda kala lihtne ja kergel fileerida.

Veel 100 aastat tagasi oli merikeel eurooplastel igapäevasöök ja merilesta peeti „vaesevõitu inimeste“ toiduks.

Tänaseks on meri merikeelest tühjaks püütud ja turul on pakkuda peamiselt kasvanduste kalu. Kala hind tõusnud ebanormaalsetesse kõrgustesse ja nii võib seda tõepoolest väga maitsvat kala leida vaid tipprestoranide menüüdest. 

 

 

Väikesuulest (Lemon sole)

Nii välimuselt kui ka liha kvaliteedilt jääb merilesta ja merikeele vahele. Kujult veidi ovaalsem ja vaid nahk on siledam ja marmorja punaka välimusega.

 

 

Kammeljas (turbot) on oma õrnvalge, suurepärase maitsega valge lihaga üks põhjapoolkera parimaid kalu. Kahjuks, nagu merilestagi puhul, on meie merest püütud kammeljas väike ja lahja.

2,5 – 3,5 kg suurused Põhja ja Norra mere kammeljad on klass omaette. Nende peen rafineeritud maitse on kalade eest küsitavat kõrget hinda väärt. Eriti hõrk ja rohelt zhelatiini sisaldav on kammelja uimeluude ümbruse sidekude.

 

100 g kammeljat sisaldab:

 

energiat 95 Kcal

valku 16 g

rasvu 3 g

  sh. küllastumata rasvhappeid 1,5 g

K     240 mg

Na   120 mg

Se    36 mcg

vett 77 g

Sisaldavab tähelepanuväärva koguse vitamiine B3 ,B12  ja seleeni.

http://kalablogi.blogspot.com/search?q=turbot