Kõrge vererõhk on tänapäeva ühiskonnas üks levinumaid tervisehädasid, mida sageli nimetatakse “vaikseks tapjaks”, sest see võib aastaid kahjustada veresooni ja siseelundeid ilma selgete sümptomiteta. Ometi tekib paljudel inimestel hetki, mil vererõhuaparaadi ekraanile ilmuvad numbrid on ehmatavalt suured, tekitades paanikat ja küsimuse: kas ma pean kohe valima hädaabinumbri? Vererõhu järsk tõus võib olla ohtlik, kuid mitte iga kõrge näit ei vaja kiirabi sekkumist. Teadmatusest tehakse sageli vigu, mis võivad olukorda hoopis halvendada, näiteks manustatakse valesid ravimeid või sattutakse ärevusse, mis kergitab rõhku veelgi. Selles artiklis selgitab arstlik vaatevinkel, kuidas eristada tõelist hädaolukorda ehk hüpertensiivset kriisi seisundist, mida saab ohutult hallata koduste vahenditega.
Mis on hüpertensiivne kriis ja kuidas seda ära tunda?
Hüpertensiivne kriis on olukord, kus vererõhk tõuseb ohtlikult kõrgele tasemele – tavaliselt loetakse selleks piiriks süstoolset (ülemist) vererõhku üle 180 mmHg ja diastoolset (alumist) vererõhku üle 120 mmHg. Siiski on oluline mõista, et ainuüksi number ei määra alati olukorra tõsidust. Meditsiinis jaotatakse vererõhu järsud tõusud kaheks: hüpertensiivne itung (kiiret sekkumist vajav seisund ilma elundikahjustuseta) ja hüpertensiivne hädaolukord (kohene oht elule koos elundikahjustusega).
Kõige kriitilisem faktor on see, kuidas te end tunnete. Kui vererõhk on väga kõrge, kuid teil puuduvad kaebused, on tegemist olukorraga, kus organism on kõrgema rõhuga kohanenud või on tõus hetkeline (näiteks tingitud valust või stressist). Kui aga kõrge näiduga kaasnevad sümptomid, mis viitavad aju, südame või neerude kahjustusele, on kiirabi kutsumine möödapääsmatu.
Millal valida viivitamatult number 112?
Kiirabi tuleb kutsuda siis, kui kõrge vererõhuga (tavaliselt 180/120 või kõrgem) kaasnevad märgid, mis viitavad ägedale elundikahjustusele. Need sümptomid võivad olla hoiatusmärgiks insuldist, infarktist või aordi rebenemisest. Ärge oodake vererõhu langemist, vaid helistage häirekeskusesse, kui kogete midagi järgnevast:
- Tugev valu rinnus: See võib kiirata vasakusse kätte, kaela või lõualuusse ja viidata südamelihase infarktile või stenokardiale.
- Neuroloogilised nähud: Äkki tekkinud kõnehäired, näo asümmeetria (üks suunurk vajub alla), ühe kehapoole nõrkus või tuimus. Need on selged insuldi tunnused.
- Tugev ja ebatavaline peavalu: Eriti kui sellega kaasneb segasustunne, uimasus või teadvusehäired.
- Nägemishäired: Ähmasus, topeltnägemine või osaline nägemise kaotus.
- Hingamisraskused: Õhupuudus, mis võib viidata vedeliku kogunemisele kopsudesse (kopsuturse) südamepuudulikkuse tõttu.
- Krambid: Rasedatel naistel võib kõrge vererõhk koos krampidega viidata eklampsiale, mis on eluohtlik nii emale kui ka lapsele.
Kui teil on kõrge vererõhk, kuid ülaltoodud sümptomid puuduvad, ei ole reeglina vaja kiirabi, vaid pigem rahu säilitamist ja vajadusel perearsti või nõuandeliiniga konsulteerimist.
Levinumad vead, mida kõrge vererõhu korral tehakse
Paanika on kõrge vererõhu korral halvim nõuandja. Arstid näevad sageli patsiente, kes on püüdnud oma vererõhku “ravida” viisil, mis on tegelikult ohtlikum kui vererõhk ise. Siin on peamised vead, mida tuleks vältida:
1. Vererõhu liiga kiire langetamine
Üks suurimaid vigu on soov näha vererõhuaparaadil kohe “normaalseid” numbreid (nt 120/80). Kui vererõhk on väga kõrge, on keha sellega teatud määral kohanenud, et tagada aju verevarustus. Kui võtate suurtes annustes kiiretoimelisi ravimeid ja rõhk langeb järsult, võib see põhjustada ajuisheemiat (verevoolu vähenemist ajus) ja esile kutsuda insuldi sümptomeid. Vererõhku tuleb langetada sujuvalt, tavaliselt 20-25% võrra esimeste tundide jooksul, mitte koheselt normi piiridesse.
2. Isehaiglasse sõitmine
Kui teil on kahtlus infarktile või insuldile (nt rinnus pigistab või kõne ongane), ei tohi te mingil juhul ise rooli istuda. Teadvusekaotus või seisundi järsk halvenemine roolis seab ohtu nii teid kui ka teisi liiklejaid. Sellises olukorras on ainuõige valik kiirabi, kus alustatakse vajadusel elustamist või ravi juba teel haiglasse.
3. Mõõtmine vale tehnikaga
Väga sageli on “kõrge vererõhk” tegelikult valesti mõõdetud vererõhk. Levinud vead on mõõtmine kohe pärast füüsilist pingutust, täis põiega, rääkimise ajal või liiga väikese mansetiga. Samuti põhjustab paljudel inimestel ärevus nn “valge kitli sündroomi” või “mõõtmisärevust”, kus aparaadi nägemine ise tõstab vererõhku.
Mida teha kodus, kui näit on kõrge, kuid enesetunne hea?
Kui mõõtsite vererõhu ja saite tulemuseks näiteks 190/100, kuid teil puuduvad valud, hingamisraskused ja neuroloogilised häired, toimige järgnevalt:
- Säilitage rahu: Istuge või heitke mugavalt pikali (eelistatult poolistuvas asendis, pea kõrgemal). Ärevus tõstab vererõhku veelgi, seega püüdke hingata rahulikult ja sügavalt.
- Korrake mõõtmist: Oodake 15–20 minutit rahulikus olekus ja mõõtke uuesti. Sageli langeb vererõhk ainuüksi puhkamise peale märgatavalt.
- Kontrollige raviskeemi: Kas unustasite hommikuse rohu võtta? Kui jah, võtke see nüüd. Ärge aga kahekordistage annust ilma arstiga nõu pidamata.
- Võtke lisaravimit (kui on määratud): Kui arst on teile kirjutanud välja kiiretoimelist ravimit (nn “keelealust rohtu”) vererõhu kriisideks, kasutage seda vastavalt juhistele.
- Vältige stimulante: Ärge jooge kohvi, kanget teed ega suitsetage.
Kui vererõhk püsib vaatamata rahunemisele ja ravimitele tundide jooksul 180/120 või kõrgem, konsulteerige perearsti nõuandeliiniga või pöörduge erakorralise meditsiini osakonda, kuid kiirabi ei pruugi olla vajalik, kui enesetunne on stabiilne.
Kuidas mõõta vererõhku õigesti?
Et vältida valehäireid, on kriitiliselt oluline mõõtmistehnika. Arstid soovitavad järgida neid reegleid:
- Istuge toolil, selg toetatud ja jalad maas (mitte risti).
- Käsi peab olema toetatud lauale, nii et õlavars on südame kõrgusel.
- Enne mõõtmist puhake vähemalt 5 minutit vaikuses.
- Ärge rääkige mõõtmise ajal.
- Mansett peab olema õige suurusega – liiga väike mansett näitab tegelikust kõrgemat rõhku.
- Mõõtke vererõhku kaks korda 1-2 minutiliste vahedega ja võtke arvesse keskmine tulemus.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas sidrunivesi või küüslauk aitavad vererõhku koheselt langetada?
Ei, need on müüdid. Kuigi tervislik toitumine ja teatud toiduained (nagu küüslauk või peet) võivad pikas perspektiivis vererõhule hästi mõjuda, ei oma nad kriisiolukorras akuutset, vererõhku langetavat toimet. Hädaolukorras tuleb toetuda tõenduspõhisele meditsiinile ja arsti poolt määratud ravimitele.
Kas kõrge vererõhu korral tohib magama minna?
Jah, puhkamine on soovitatav. Kui teil pole sümptomeid, mis viitaksid eluohtlikule seisundile, on rahulik lamamine ja uinumine üks parimaid viise keha rahustamiseks ja vererõhu loomulikuks langetamiseks. Siiski, kui tunnete end väga halvasti, ei tohiks sümptomeid “maha magada”, vaid otsida abi.
Kui kiiresti peab vererõhk pärast ravimi võtmist langema?
Suukaudsete ravimite toime algab tavaliselt 30–60 minuti jooksul, maksimaalne toime võib saabuda alles 2 tunni pärast. Ärge võtke uut annust 15 minutit hiljem, arvates, et rohi ei toimi. Liigne kiirustamine võib viia ohtliku hüpotensioonini (liiga madal vererõhk).
Kas ninaverejooks kõrge vererõhu ajal on ohtlik?
Ninaverejooks võib olla hirmutav, kuid sageli toimib see keha “kaitseklapina”. Siiski, kui verejooks on väga tugev ega peatu 10-15 minuti jooksul vaatamata õigetele esmaabivõtetele (pea kallutatud ette, mitte taha, ninatiivad kokku surutud), või kui vererõhk püsib äärmiselt kõrge, tuleks pöörduda arsti poole.
Koostöö perearstiga tagab südamerahu
Kõrge vererõhk on krooniline seisund, mis vajab järjepidevat tähelepanu, mitte ainult kriisihetkedel tegutsemist. Kõige tõhusam viis kiirabi vältimiseks on regulaarne ravimite võtmine, isegi kui enesetunne on hea. Paljud patsiendid teevad vea, lõpetades ravi kohe, kui vererõhk normaliseerub, pidades end terveks. Tegelikkuses püsib vererõhk normis vaid tänu ravimitele ja nende ärajätmine viib varem või hiljem uue, potentsiaalselt ohtlikuma kriisini.
Pidage vererõhupäevikut ja näidake seda oma perearstile. See aitab arstil kohandada raviskeemi nii, et vererõhu kõikumisi esineks võimalikult harva. Teadlikkus oma haigusest, õige mõõtmistehnika ja paanikast hoidumine on teie parimad liitlased pika ja tervisliku elu tagamisel. Pidage meeles: number ekraanil on informatsioon, mitte diagnoos – kuulake oma keha ja tegutsege targalt.
