Kõrge kolesteroolitase on tänapäeva ühiskonnas üks salakavalamaid terviseprobleeme, mida sageli nimetatakse “vaikseks tapjaks”. See nimetus ei ole juhuslik – erinevalt paljudest teistest haigustest, nagu gripp või toidumürgitus, ei anna kõrgenenud kolesterool endast enamasti märku valu, palaviku või kohese ebamugavustundega. Inimene võib aastaid elada teadmisega, et on täiesti terve, samal ajal kui liigne kolesterool ladestub veresoonte seintele, ahendades neid ja suurendades märkimisväärselt infarkti ning insuldi riski. Siiski hoiatavad arstid, et teatud juhtudel saadab keha meile signaale, mida tähelepanelik inimene märgata võib. Nende sümptomite tundmine ja õigeaegne reageerimine võib olla elupäästva tähtsusega, sest need viitavad sageli juba kaugele arenenud probleemile või geneetilisele eelsoodumusele.
Mis on kolesterool ja miks see ohtlikuks muutub?
Enne sümptomite juurde asumist on oluline mõista, mis meie kehas toimub. Kolesterool ise ei ole vaenlane; see on vahajas, rasvataoline aine, mida keha vajab rakkude ehitamiseks, hormoonide tootmiseks ja D-vitamiini sünteesimiseks. Probleemid tekivad siis, kui kolesterooli tase veres on liiga kõrge või kui tasakaal eri tüüpi kolesteroolide vahel on paigast ära.
Meditsiinis eristatakse kahte peamist tüüpi:
- LDL-kolesterool (madala tihedusega lipoproteiin): Seda nimetatakse sageli “halvaks” kolesterooliks. Kui seda on veres liiga palju, hakkab see kogunema arterite seintele, moodustades naaste, mis takistavad verevoolu.
- HDL-kolesterool (kõrge tihedusega lipoproteiin): Tuntud kui “hea” kolesterool. See aitab transportida liigset LDL-kolesterooli tagasi maksa, kus see lagundatakse ja kehast väljutatakse.
Ohtlikuks muutub olukord siis, kui arterite seintele kogunenud naastud ahendavad veresooni nii palju, et hapnikurikas veri ei pääse organiteni, või kui naast rebeneb, tekitades trombi.
Nahal ja silmadel ilmnevad füüsilised märgid
Kuigi enamik kõrge kolesterooliga inimesi ei näe peeglist mingeid muutusi, võivad eriti kõrged väärtused (sageli seotud päriliku hüperkolesteroleemiaga) põhjustada nähtavaid muutusi nahal ja silmade ümbruses. Need on märgid, mida arstid kontrollivad füüsilise läbivaatuse käigus.
Ksantelasmid ehk kollakad laigud silmalaugudel
Üks selgemaid visuaalseid vihjeid on ksantelasmid. Need kujutavad endast kollakaid, veidi naha pinnast kõrgemaid moodustisi, mis tekivad silmalaugudele või silmanurkadesse. Need koosnevad naha alla ladestunud kolesteroolist. Need moodustised on valutud ega mõjuta nägemist, kuid on tugev indikaator lipiidide ainevahetuse häirest. Uuringud on näidanud, et inimestel, kellel esineb ksantelasme, on suurem risk südamehaiguste tekkeks.
Sarvkesta kaar (Arcus senilis)
Teine märk, mida võib märgata silmas, on hallikas, valge või sinakas ring ümber silma vikerkesta (värvilise osa). Seda nimetatakse sarvkesta kaareks. Vanematel inimestel võib see olla osa loomulikust vananemisprotsessist, kuid kui selline ring tekib alla 45-aastasel inimesel, viitab see sageli tõsiselt kõrgele kolesteroolitasemele ja suurenenud südamehaiguste riskile.
Kõõluste ksatoomid
Harvematel ja raskematel juhtudel võivad tekkida kolesterooli ladestused kõõluste piirkonnas, mida nimetatakse ksatoomideks. Need võivad ilmneda sõrmenukkidel, põlvedel või Achilleuse kõõluse piirkonnas väikeste mügarikena. Need on sageli seotud geneetilise eelsoodumusega kõrgeks kolesterooliks.
Jalad kui varajase hoiatuse allikas
Üks sagedasemaid, kuid sageli diagnoosimata jätvaid tüsistusi on perifeersete arterite haigus (PAD). See tekib, kui kolesteroolinaastud ahendavad artereid, mis varustavad verega jäsemeid, eriti jalgu. Jalad võivad anda mitmeid hoiatusmärke, mida inimesed ekslikult vanuse või väsimuse süüks panevad.
Tähelepanu tuleks pöörata järgmistele sümptomitele:
- Valu kõndimisel (katkendlik lonkamine): See on klassikaline sümptom. Inimene tunneb sääremarjades, reites või tuharates krambilaadset valu või raskustunnet, mis tekib füüsilise koormuse (nt kõndimise) ajal ja kaob puhates. See juhtub, kuna lihased ei saa koormuse ajal piisavalt hapnikurikast verd.
- Külmad jalad: Kui verevarustus on häiritud, võib üks jalg tunduda katsudes tunduvalt jahedam kui teine.
- Muutused naha välimuses: Jalgade nahk võib muutuda läikivaks, kahvatuks või sinakaks. Samuti võib märgata, et jalgadel aeglustub karvakasv või küüned muutuvad hapraks ja kasvavad aeglaselt.
- Mitteparanevad haavandid: Kui väiksemad kriimustused või haavandid jalgadel või varvastel paranevad ebatavaliselt aeglaselt või ei parane üldse, on see tõsine märk verevarustuse häirest.
Südame ja aju verevarustuse häired
Kõige kriitilisemad sümptomid ilmnevad siis, kui kõrge kolesterool on juba põhjustanud tõsist kahju südame pärgarteritele või aju veresoontele. Need ei ole enam lihtsalt “hoiatusmärgid”, vaid meditsiinilised hädaolukorrad, kuid nende eellugusid tasub teada.
Stenokardia ehk rinnaangiin
Kui südamearterid on ahenenud, võib tekkida rindkerevalu ehk stenokardia. Seda kirjeldatakse sageli kui survet, pigistust või raskustunnet rinnus. Valu võib kiirguda kaela, lõuga, õlgadesse või selga. Stenokardia on sageli märk sellest, et kolesterool on artereid oluliselt ummistanud ja infarktioht on reaalne.
Mööduv isheemiline atakk (TIA)
Sarnaselt südamele, võivad kolesteroolinaastud ahendada aju varustavaid artereid. Enne suurt insulti võib esineda n-ö mini-insult ehk TIA. Selle sümptomiteks on äkiline nõrkus või tuimus ühes kehapooles, kõnehäired, nägemishäired või tasakaalukaotus. Need sümptomid võivad kesta vaid mõne minuti, kuid neid ei tohi kunagi ignoreerida.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kuna kolesterooliteema on lai ja müüte täis, vastame mõnedele levinumatele küsimustele, mis patsientidel sageli tekivad.
Kas ma tunnen, kui mu kolesteroolitase tõuseb?
Üldjuhul mitte. Enamikul inimestel puuduvad igasugused sümptomid seni, kuni tekib tüsistus, nagu infarkt või insult. Ülaltoodud sümptomid (nagu ksantelasmid või jalavalu) viitavad juba pikaajalisele või väga kõrgele tasemele. Ainus kindel viis oma näitajaid teada saada on vereanalüüs.
Kas munade söömine tõstab kolesterooli?
See on vana müüt, mis on tänapäevaste uuringutega suures osas ümber lükatud. Toidus leiduv kolesterool (nagu munades) mõjutab vere kolesteroolitaset vähem kui küllastunud rasvad ja transrasvad. Enamiku inimeste jaoks on mõõdukas munade tarbimine (nt üks muna päevas) täiesti ohutu ja tervislik. Põhirõhk peaks olema töödeldud liha ja pagaritoodete piiramisel.
Olen peenike ja teen sporti, kas mul võib ikka olla kõrge kolesterool?
Jah, absoluutselt. Kuigi ülekaal ja vähene liikumine on riskifaktorid, mängib geneetika väga suurt rolli. Pärilik hüperkolesteroleemia on seisund, kus maks toodab liigselt kolesterooli või ei suuda seda verest eemaldada, sõltumata elustiilist. Seetõttu peavad ka saledad ja sportlikud inimesed oma näitajaid kontrollima.
Kui tihti peaks kolesterooli kontrollima?
Tervetel täiskasvanutel soovitatakse kolesterooli kontrollida vähemalt iga 4–6 aasta tagant alates 20. eluaastast. Kui teil on perekonnas esinenud südamehaigusi, olete suitsetaja või teil on muid riskifaktoreid (nagu diabeet või kõrge vererõhk), võib arst soovitada sagedasemat kontrolli, näiteks kord aastas.
Regulaarne tervisekontroll on parim kaitse
Oluline on mõista, et oodata füüsiliste sümptomite ilmnemist on nagu oodata tulekahju puhkemist enne suitsuanduri paigaldamist. Sümptomid nagu valud jalgades, muutused silmades või stenokardia viitavad sellele, et kahjustused veresoontes on juba tekkinud. Meditsiiniline sekkumine on sel hetkel vältimatu ja sageli agressiivsem kui ennetav ravi.
Kõige tõhusam strateegia on ennetus ja varajane avastamine. Lihtne vereanalüüs, mida saab teha perearsti juures, annab täieliku ülevaate teie lipiidide profiilist. Tänapäevane meditsiin pakub laia valikut võimalusi kolesterooli kontrolli all hoidmiseks, alates elustiili muutustest kuni tõhusate ravimiteni. Loobumine suitsetamisest, füüsilise aktiivsuse suurendamine ning menüü rikastamine kiudainete ja oomega-3 rasvhapetega on esimesed sammud tugevama tervise suunas. Teie süda ja veresoonkond tänavad teid, kui reageerite numbritele paberil, mitte valule rinnus.
