Helsingi on eestlastele küll geograafiliselt ja kultuuriliselt väga lähedal, kuid tihtipeale peetakse seda üheks Euroopa kalleimaks pealinnaks. See eelarvamus peab osaliselt paika – hotellid ja restoranid võivad seal tõepoolest rahakotile laastavalt mõjuda. Ometi on Soome pealinnal pakkuda üllatavalt palju võimalusi veeta meeldejääv nädalavahetus ilma, et peaksite kulutama suuri summasid. Nutika planeerimise ja kohalike saladuste teadmisega on võimalik nautida maailmatasemel arhitektuuri, lummavat loodust ja rikkalikku kultuuriprogrammi täiesti tasuta või sümboolse tasu eest. Järgnevalt vaatamegi lähemalt, kuidas avastada põhjanaabrite pealinna säästlikult, tegemata seejuures järeleandmisi elamuste kvaliteedis.
Helsingi uus süda: Oodi keskraamatukogu
Kui peaks valima vaid ühe koha, mida Helsingis tasuta külastada, siis on selleks vaieldamatult Oodi keskraamatukogu. See ei ole lihtsalt koht raamatute laenutamiseks, vaid tõeline arhitektuuriime ja kogukonnakeskus, mis on avatud kõigile. Oodi asub otse kesklinnas, raudteejaama ja Kiasma kunstimuuseumi vahetus läheduses, ning selle külastamine on täiesti tasuta.
Hoone on jagatud kolmeks korruseks, millest igaüks pakub erinevat atmosfääri. Esimene korrus on aktiivne kohtumispaik, kus asub kino ja kohvik. Teine korrus on pühendatud loovusele ja tööle – seal on tasuta kasutamiseks õmblusmasinad, 3D-printerid, muusikastuudiod ja isegi mängutoad. Kolmas korrus on aga rahulik raamatute paradiis, mida ilmestavad elavad puud ja lainetav lagi. Lisaväärtusena pääseb kolmandalt korruselt avarale väiterrassile, kust avaneb suurepärane ja tasuta vaade Eduskuntatalole (parlamendihoonele) ja linnale.
Ajalooline ja atmosfääriline Suomenlinna
Ükski Helsingi reis ei ole täielik ilma Suomenlinna merekindluse külastamiseta. Kuigi tegemist on ühe Soome populaarseima turismiobjektiga ja UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluva paigaga, on sissepääs saartele ja kindluse territooriumile täiesti tasuta. Ainus kulu, millega peate arvestama, on praamisõit.
Suomenlinna praam väljub otse Kauppatorilt (Turuplatsilt) ja mis kõige parem – see kuulub Helsingi ühistranspordisüsteemi (HSL). See tähendab, et kui teil on juba ostetud päevapilet või tavaline ühistranspordi pilet (AB-tsoon), ei pea te praamisõidu eest sentigi juurde maksma. Saarel olles saate jalutada ajalooliste müüride vahel, uurida vanu kahureid, külastada kuninga väravat ja nautida piknikku merevaatega kaljudel. See on ideaalne koht, kus veeta pool päeva, eriti päikesepaistelise ilmaga.
Tasuta muuseumid ja kultuurielamused
Helsingis on mitmeid muuseume, mis on külastajatele alati tasuta või pakuvad kindlatel aegadel tasuta sissepääsu. See on suurepärane võimalus tutvuda Soome ajaloo, disaini ja kunstiga ilma piletiraha maksmata.
Helsingi Linnamuuseum
Senaatintori nurgal asuv Helsingi Linnamuuseum (Helsingin Kaupunginmuseo) on alati tasuta. See on kaasaegne ja interaktiivne muuseum, mis räägib linna igapäevaelust ja ajaloost. Üks populaarsemaid eksponaate on “Ajamasin”, mis viib külastajad virtuaalreaalsuse abil tagasi 20. sajandi alguse Helsingisse. Muuseum on kujundatud nii, et see pakub huvi nii täiskasvanutele kui ka lastele, tehes sellest suurepärase sihtkoha peredele.
Päevalehe muuseum ja Trammimuuseum
Veel üks huvitav ja alati tasuta koht on Päivälehti muuseum, mis keskendub meedia ajaloole, trükikunstile ja ajakirjandusvabadusele. See asub Ludviginkatul. Transpordihuvilistele soovitame aga suunduda Töölö linnaossa, kus asub Trammimuuseum (Ratikkamuseo). See asub vanas trammidepoos ja seal saab näha vanu tramme, istuda nende sees ja kujutleda, kuidas linnatransport minevikus välja nägi.
Kunstimuuseumide tasuta päevad
Suured kunstimuuseumid nagu Kiasma, Ateneum ja Sinebrychoffi kunstimuuseum on tavaliselt tasulised, kuid paljudel neist on kindlad päevad või kellaajad (sageli kuu esimene reede või teatud õhtud), mil sissepääs on prii. Enne reisi tasub kindlasti kontrollida konkreetse muuseumi kodulehelt värsket infot tasuta sissepääsuaegade kohta.
Loodus ja pargid keset linnakära
Helsingi on tuntud oma roheluse poolest. Pargid ei ole seal lihtsalt muruplatsid, vaid hoolikalt kujundatud puhkealad, mis pakuvad silmailu ja rahu.
Talveaed (Talvipuutarha)
Töölö lahe põhjaosas asuv Talveaed on eksootiline oaas, mis on külastajatele avatud aastaringselt ja täiesti tasuta. See on klaasist kasvuhoone, kus kasvab sadu erinevaid taimi, alates kaktustest kuni palmideni. Talveaias on lauad ja toolid, kus on lubatud süüa oma kaasavõetud võileibu (kuid mitte jooke, kuna seal on väike kohvikunurk). See on ideaalne koht soojendamiseks ja lõõgastumiseks, kui ilm väljas on jahe või vihmane.
Töölö lahe ümbrus
Jalutuskäik ümber Töölönlahti on kohalike seas üks armastatumaid tegevusi. See umbes 2,2 kilomeetri pikkune ringtee viib teid mööda mitmetest olulistest maamärkidest, nagu Finlandia-talo ja Ooperimaja. Tee ääres on kaunid puitvillad ja pargialad. Suvel saab imetleda linde ja nautida rohelust, talvel aga avanevad lahele kaunid jäised vaated.
Ikoonilised vaatamisväärsused ja arhitektuur
Helsingi linnapilt on segu Vene tsaaririigi aegsest arhitektuurist, juugendstiilist ja modernismist. Paljud linna sümbolid on vaadeldavad ja külastatavad ilma piletita.
- Helsingi toomkirik (Tuomiokirkko): See valge kirik Senaatintoril on linna tuntuim sümbol. Kirikusse sissepääs on tavaliselt tasuta (või vabatahtliku annetuse alusel), kuid ainuüksi selle treppidel istumine ja väljaku melu jälgimine on elamus omaette.
- Uspenski katedraal: Lääne-Euroopa suurim õigeusu kirik, mis oma punaste telliste ja kuldsete kuplitega kõrgub Katajanokka mäel. Sissepääs on tasuta ja interjöör on äärmiselt rikkalik ja detailne.
- Sibeliuse monument: Helilooja Jean Sibeliusele pühendatud monument Töölö pargis koosneb sadadest terastorudest. See on üks pildistatumaid objekte Helsingis ja selle külastamine ei maksa midagi.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Helsingi külastamisega seoses tekib reisijatel sageli praktilisi küsimusi. Siin on vastused levinumatele küsimustele, mis aitavad säästlikku reisi paremini planeerida.
1. Kas Helsingis saab ühistranspordis sularahas maksta?
Ei, bussides, trammides ja metroos ei saa enam juhilt piletit osta ega sularahas maksta. Kõige mugavam ja soodsam viis on laadida alla HSL-i mobiilirakendus ja osta pilet sealt. Samuti saab pileteid osta piletiautomaatidest või R-kioskitest.
2. Millal on parim aeg külastada Helsingit väikese eelarvega?
Suvi (juuni-august) on parim aeg, kuna siis saab kõige rohkem aega veeta tasuta parkides, rannapromenaadidel ja Suomenlinnas piknikku pidades. Talvel olete rohkem sõltuv siseruumidest, mis võivad olla tasulised, kuigi muuseumide tasuta päevad kehtivad aastaringselt.
3. Kas vesi kraanist on joodav?
Jah, Soome kraanivesi on üks maailma puhtamaid ja kvaliteetsemaid. Ärge ostke poest pudelivett, vaid võtke kaasa oma korduvkasutatav pudel ja täitke seda kraanist või avalikest veevõtukohtadest. See on lihtne viis raha säästa ja keskkonda hoida.
4. Kuidas saada Läänesadamast kesklinna?
Kõige populaarsem ja soodsam viis on tramm (liinid 7 või 9). Pilet maksab sama palju kui tavaline linnasisene sõit (u 2,80–3,10 €). Takso on kordades kallim ja jalgsi minek võtab aega umbes 30-40 minutit, mis ilusa ilmaga on muidugi tervislik alternatiiv.
Nippe transpordiks ja soodsaks kõhutäieks
Söök ja transport on reisi ühed suurimad kuluallikad, kuid ka siin on võimalik teha tarku valikuid. Selle asemel, et kulutada raha kallitele Hop-on Hop-off turismibussidele, kasutage tavalist ühistransporti. Trammiliinid 2 ja 3 on tuntud oma marsruudi poolest, mis läbib enamiku olulisi vaatamisväärsusi. Ostes päevapileti (mis kehtib ka Suomenlinna praamil), saate hüpata trammile ja maha nii palju kui soovite, saades sisuliselt sama kogemuse murdosa hinnaga.
Mis puudutab toitumist, siis vältige turistilõkse otse Esplanaadi ääres. Soodsaks ja autentseks elamuseks külastage Vana Turuhoonet (Vanha Kauppahalli) sadama ääres või Hakaniemi turuhoonet. Kuigi turgudel võib olla kalleid delikatesse, pakuvad paljud sealsed letid lõunasöögiks maitsvaid suppe või pirukaid (näiteks Karjala pirukaid) väga mõistliku hinnaga. Samuti on Soomes väga populaarsed lõunapuhvetid (lounas), kus fikseeritud summa eest (tavaliselt 10–13 €) saab süüa nii palju kui jaksad – see on sageli päeva soodsaim viis kõht korralikult täis saada.
