Eesti lastekirjanduse ja filmikunsti maastikul on vähe sündmusi, mis tekitavad nii laialdast elevust ja sooja äratundmisrõõmu kui Andrus Kivirähki teoste jõudmine suurele ekraanile. Juba aastaid on Kivirähk olnud kodumaise kultuuriruumi üks armastatumaid jutuvestjaid, kelle unikaalne oskus põimida argine maagia, grotesk ja südamlikkus on võlunud nii väikesi kui ka suuri lugejaid. Kui tuli teade, et tema legendaarne kogumik “Kaka ja kevad” saab animafilmi kuue, oli ootusärevus suur. See ei ole lihtsalt järjekordne multifilm, vaid kultuuriline sündmus, mis toob kokku Eesti animatsiooni tipud ja näitlejate koorekihi, et anda hääl tegelastele, kes on raamatulehtedel elanud juba aastaid oma kirevat ja isemoodi elu.
Andrus Kivirähki fenomenaalne maailm
Enne kui sukeldume filmi detailidesse ja häälenäitlejate nimekirja, on oluline mõista, miks just see materjal on niivõrd eriline. “Kaka ja kevad” ei ole tavaline lasteraamat. See on kogumik lühilugusid, kus peategelasteks on sageli objektid või olendid, keda me tavaliselt kangelasteks ei pea – olgu selleks siis üksik kaka, kes otsib sõpra, või võimukad frikadellid supipotis. Kivirähki geniaalsus seisneb selles, et ta suudab anda hinge ja iseloomu kõige ootamatumatele asjadele, luues seeläbi allegooriaid inimsuhetest, igatsusest ja ühiskonnast.
Filmiversioon, mis kannab sageli pealkirja “Kaka, kevad ja teised”, on loodud antoloogiana. See tähendab, et tegemist ei ole ühe pika ja sidusa narratiiviga, vaid viie erineva lühifilmi kogumikuga, mis on põimitud ühtseks tervikuks. Selline lähenemine on ainuvõimalik, et anda edasi Kivirähki lühijuttude fragmentaarset, kuid emotsionaalselt laetud olemust. Iga lugu on saanud oma visuaalse käekirja, mis muudab kinokülastuse visuaalselt rikkalikuks ja üllatusterohkeks elamuseks.
Staaride paraad: kes andsid tegelastele hääle?
Ükski animafilm ei saa elada ilma karismaatiliste häälteta. Eesti animatsiooni tugevuseks on alati olnud tippnäitlejate kaasamine, ja “Kaka ja kevad” ei ole erand. Filmitegijad on kokku kutsunud tõelise staaride paraadi, kus iga roll – olgu see kui tahes väike – on täidetud professionaalse ja nüansirikka häälega. See lisab filmile kihte, mida naudivad eriti täiskasvanud vaatajad, kes tunnevad hääletooni järgi ära oma lemmiknäitlejad teatrilavalt ja teleekraanilt.
Peategelased ja nende hääled
Filmi nimitegelase, Kaka, roll on kahtlemata üks omapärasemaid väljakutseid igale näitlejale. Sellele õrnale, romantilisele ja pisut melanhoolsele tegelasele on oma hääle andnud Rasmus Ermel. Tema soe ja siiras tämber sobib ideaalselt edasi andma tegelase igatsust sõpruse ja läheduse järele, murdes vaatajate eelarvamusi tegelase nime suhtes.
Teine keskne lugu räägib Frikadellidest, kes terroriseerivad külmkapis teisi toiduaineid. Siin teeb särava rolli legendaarne Peeter Oja, kelle koomiline ajastus ja võime mängida autoriteetseid, kuid kergelt naeruväärseid tegelasi on ületamatu. Tema häälestatud frikadell on korraga nii hirmutav kui ka naermaajav, luues suurepärase kontrasti teiste, vagurate toiduainetega.
Kõrvalosades Eesti näitlejate koorekiht
Lisaks peategelastele on filmis kümneid teisi värvikaid karaktereid, kellele on elu sisse puhunud Eesti teatrite tipptegijad. Nimekirjast leiame:
- Jan Uuspõld – tuntud oma kameeleonliku häälekasutuse poolest, suudab ta ka siin filmis luua meeldejääva karakteri, lisades loole vajalikku energiat ja tempot.
- Mait Malmsten – tema sügav ja rahustav hääl on sageli kasutusel jutustaja või elukogenud tegelaste puhul, lisades filmile väärikust ja soojust.
- Priit Pius ja Märt Pius – vennad Piusid on tuntud oma koomilise ande ja suurepärase häälevalitsemise poolest, olles asendamatud kiirete ja teravmeelsete dialoogide puhul.
- Hele Kõrve – toob filmi naiselikku õrnust ja emotsionaalset sügavust, tasakaalustades kohati jantlikku tegevustikut.
- Mari-Liis Lill – tema selge ja väljendusrikas diktsioon aitab ka kõige sürreaalsematel tegelastel mõjuda usutavalt ja inimlikult.
Häälenäitlejate töö ei piirdu vaid teksti ettelugemisega. Kivirähki dialoogid on tihedad ja mitmetähenduslikud, nõudes näitlejalt oskust lugeda ridade vahelt. Just see “mängulisus” häälega on see, mis teeb filmist nauditava kuulamise ka siis, kui silmad kinni panna. Režissöörid on teinud suurepärast tööd, sobitades konkreetsed hääletämbrid tegelaste visuaalse välimusega, luues harmoonilise terviku.
Visuaalne keel ja režissööride mitmekesisus
Nagu mainitud, on tegemist antoloogiafilmiga. See tähendab, et filmi loomisel on kaasa löönud mitu erinevat režissööri, kes kõik on toonud projekti oma unikaalse käekirja. See on teadlik valik, et rõhutada Kivirähki maailma mitmekesisust. Lood, mis paberil võivad tunduda sarnased, saavad ekraanil täiesti erineva hingamise sõltuvalt sellest, kas kasutatud on klassikalist joonisfilmi, nukufilmi elemente või moodsamat 3D-lahendust.
Režissööride plejaad on muljetavaldav:
- René Vilbre – kogenud filmitegija, kes tunneb suurepäraselt publiku ootusi ja oskab hoida narratiivi pinget.
- Meelis Arulepp – A Film Eesti üks võtmeisikuid, kelle käe all valmivad sageli just kõige südamlikumad ja visuaalselt kaunimad kaadrid.
- Oskar Lehemaa – tuntud oma julgema ja kohati isegi õudusfilmilike sugemetega stiili poolest, toob ta kogumikku teravust ja kaasaegset visuaalset keelt, mis kõnetab eriti hästi veidi vanemaid lapsi.
- Mikk Mägi – mees, kes on tuntud “Vanamehe filmi” loojana, toob projekti talle omast groteski ja huumorit, mis sobib Kivirähki tekstidega nagu valatult.
- Heiki Ernits – elav legend, Lotte-filmide üks loojatest, kelle osalus on kvaliteedimärk iseenesest.
Selline autorite kooslus tagab, et film ei muutu hetkekski igavaks. Vaataja viiakse ühelt stiililt teisele, ühest maailmast teise, hoides tähelepanu pidevalt erksana. See on justkui visuaalne rännak läbi Kivirähki fantaasia, kus iga peatus on erinev, kuid sihtkoht on sama – soe ja humoorikas elamus.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kuna tegemist on lastefilmiga, mis põhineb kohati provokatiivse pealkirjaga raamatul, tekib lapsevanematel sageli mitmeid küsimusi. Siin on vastused peamistele küsimustele.
Kas film sobib igas vanuses lastele?
Jah, film on mõeldud kogu perele. Kuigi pealkiri “Kaka ja kevad” võib tekitada eelarvamusi, on sisu südamlik ja õpetlik. Filmis ei ole labast huumorit; pigem on tegemist sooja ja inimliku looga, mis on pakendatud fantaasiarikkasse vormi. Siiski tasub arvestada, et mõned Oskar Lehemaa või Mikk Mägi lõigud võivad olla visuaalselt intensiivsemad, kuid jäävad lastefilmi raamidesse.
Kui pikk on filmiseanss?
Täispikk animafilm “Kaka, kevad ja teised” kestab ligikaudu 70–75 minutit. See on optimaalne pikkus, et hoida ka nooremate vaatajate tähelepanu lõpuni, ilma et nad väsiksid. Kuna film koosneb lühematest lugudest, on tempo kiire ja vaheldusrikas.
Kas filmi sisu kattub täpselt raamatuga?
Film on raamatu adaptsioon, mis tähendab, et kuigi vaim ja peamised sündmused on samad, on visuaalse keele huvides tehtud teatud muudatusi või täiendusi. Mõned lood on saanud laiendatud tegevustiku, et need filmilinal paremini töötaksid. Fännid tunnevad aga kindlasti ära oma lemmiktsitaadid ja -situatsioonid.
Kes on filmi tootja?
Filmi on tootnud stuudio A Film Eesti, mis on üks Baltikumi juhtivaid animatsioonistuudioid. Nende portfooliosse kuuluvad mitmed rahvusvaheliselt tunnustatud tööd, mis tagab filmi tehnilise ja kunstilise kõrgtaseme.
Eesti animatsiooni uus tase ja kultuuriline tähtsus
Andrus Kivirähki loomingu jõudmine kinolinale sellises mastaabis ja kvaliteedis märgib olulist verstaposti Eesti animatsiooni ajaloos. See projekt tõestab, et me ei pea alati vaatama Hollywoodi poole, et leida köitvaid ja kvaliteetseid lugusid. Meie oma kirjanike varasalves on peidus aardeid, mis ootavad vaid õigeid kunstnikke ja lavastajaid, et särada uues kuues. “Kaka ja kevad” on suurepärane näide sünergiast kirjanduse, kujutava kunsti ja näitlejameisterlikkuse vahel.
See film ei ole oluline mitte ainult meelelahutusena, vaid ka vahendina, mis aitab hoida ja edasi kanda eesti keelt ja kultuuri. Kui lapsed näevad ekraanil tegelasi, kes räägivad nende emakeeles, lahendavad probleeme neile arusaadaval moel ja tegutsevad tuttavlikus (kuigi nihkes) keskkonnas, tugevdab see nende kultuurilist identiteeti. Lisaks on see suurepärane võimalus lapsevanematele tutvustada lastele Kivirähki loomingut, mis võib hiljem viia suurema lugemishuvi tekkimiseni.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et filmi edu ei seisne ainult heas animatsioonis või kuulsates häältes. Selle tuumaks on Kivirähki inimlikkus – oskus näha suurt väikeses ja ilusat kummalises. Häälenäitlejad, alates Rasmus Ermelist kuni Peeter Ojani, on selle inimlikkuse suurepäraselt tabanud ja vaatajateni toonud. See on film, mis jääb meiega kauaks, pakkudes kõneainet ja tsiteerimisrõõmu nii lasteaedades kui ka kontorites.
