Viimaste aastate heitlikud energiahinnad on pannud tuhandeid Eesti koduomanikke otsima alternatiive kallinevale elektriküttele, tülikale puuküttele või ebakindlale gaasiküttele. Õhk-vesi soojuspumbad on tõusnud üheks populaarseimaks valikuks nii uusehitistes kui ka renoveeritavates majades, kuid sageli saadab nende paigaldamist skeptitsism. Kas seade, mis ammutab soojust välisõhust, suudab tõesti tagada sooja toa ka krõbedate miinuskraadidega ning kas suur alginvesteering tasub end mõistliku aja jooksul ära? Et langetada kaalutletud otsus, tuleb vaadata turunduslausetest kaugemale ning analüüsida numbreid, tehnilisi parameetreid ja reaalseid ekspluatatsioonikulusid meie põhjamaises kliimas.
Kuidas tehnoloogia Eesti kliimaga tegelikult toime tuleb?
Üks levinumaid hirme seoses õhk-vesi soojuspumpadega on nende võimekus töötada efektiivselt siis, kui kraadiklaas langeb alla -15 või -20 kraadi. See hirm pärineb ajast, mil soojuspumbad olid disainitud eelkõige Kesk-Euroopa pehmetesse talvedesse. Tänapäevased, spetsiaalselt Põhjamaade turule toodetud seadmed on aga teinud läbi tohutu tehnoloogilise hüppe.
Kaasaegsete pumpade südameks on invertertehnoloogia ja täiustatud kompressorid, mis suudavad toota soojust isegi -25 kraadise pakasega ilma, et peaksid lülituma täielikult elektriküttekehale. Siinkohal on oluline mõista kahte terminit:
- COP (Coefficient of Performance): See näitab hetkelist kasutegurit. Näiteks kui COP on 3, siis toodab pump 1 kW elektrienergiast 3 kW soojusenergiat.
- SCOP (Seasonal Coefficient of Performance): See on aasta keskmine kasutegur, mis võtab arvesse terve kütteperioodi temperatuurikõikumisi. Eesti kliimas on kvaliteetse õhk-vesi pumba reaalne SCOP tavaliselt vahemikus 3,0–4,5.
See tähendab, et isegi kui käredal talvepäeval langeb pumba efektiivsus (COP) madalamale tasemele (näiteks 1,8 või 2,0), siis aasta lõikes annab seade ikkagi 3–4 korda rohkem soojusenergiat kui ta elektrivõrgust tarbib. Võrreldes elektriküttega on võit kolme- kuni neljakordne.
Tasuvusanalüüs praeguste elektrihindade juures
Kas investeering tasub end ära, sõltub suuresti kolmest faktorist: olemasolevast küttesüsteemist, maja soojapidavusest ja elektrihinnast. Vaatleme olukorda lähemalt.
Investeeringu suurus
Kvaliteetse õhk-vesi soojuspumba “võtmed kätte” lahenduse hind eramajale (suuruses 120–160 m²) jääb tavaliselt vahemikus 8 000 kuni 14 000 eurot. See summa sisaldab seadet, paigaldust, materjale ja seadistamist. See on märkimisväärne väljaminek, mis on suurem kui gaasikatla või pelletikatla paigaldus, kuid madalam kui maakütte rajamine.
Jooksvad kulud vs. alternatiivid
Kui võrdleme õhk-vesi süsteemi otsese elektriküttega (elektriradiaatorid või -põrandaküte), on matemaatika lihtne. Kui teie talvine elektriarve küttele on näiteks 400 eurot, siis soojuspumbaga langeks see ligikaudu 100–130 euroni. Sääst on sadu eurosid kuus. Sellisel juhul on tasuvusaeg sageli 5–7 aastat, mis on investeeringu pikaajalisust arvestades väga hea tulemus.
Võrreldes pelletiküttega on rahaline võit väiksem ja sõltub graanuli hinnast, kuid siin tuleb mängu mugavusfaktor. Õhk-vesi süsteem on täisautomaatne – puudub vajadus ladustada kütust, puhastada katelt või tassida kotte. See “mugavustasu” on paljudele koduomanikele määrava tähtsusega.
Millisele majale õhk-vesi soojuspump kõige paremini sobib?
Mitte iga maja ei ole soojuspumbale ideaalne kandidaat. Süsteemi efektiivsus (COP) sõltub otseselt sellest, kui kuuma vett peab pump küttesüsteemi saatma. Mida madalam on vee temperatuur, seda säästlikumalt pump töötab.
Parimad tulemused saavutatakse majades, kus on:
- Vesipõrandaküte: Põrandaküte vajab madalat temperatuuri (tavaliselt 28–35 °C), mis on soojuspumbale ideaalne töörežiim. See tagab kõrgeima võimaliku kasuteguri.
- Suure pinnaga radiaatorid: Kui majas on radiaatorid, peaksid need olema piisavalt suured, et suuta tuba soojaks kütta madalama veetemperatuuriga (kuni 45–50 °C).
- Hea soojustus: Mida paremini on maja soojustatud, seda väiksem on pumba koormus ja seda harvemini peab see töötama maksimumvõimsusel, mis kulutab rohkem elektrit.
Vanades, renoveerimata majades, kus on väikesed kõrgetemperatuurilised malmradiaatorid, ei pruugi õhk-vesi pump soovitud säästu anda, kuna süsteem peab tootma 60–70 kraadist vett, mis langetab pumba efektiivsust drastiliselt.
Müra ja asukoht – praktilised aspektid
Lisaks numbritele tuleb arvestada ka elukvaliteediga. Õhk-vesi soojuspumba välisosa teeb häält. Kuigi moodsad seadmed on vaiksed, tekitab ventilaator ja kompressor siiski teatud müratase, mis võib öövaikuses kostuda. Seetõttu on ülioluline valida välisosale õige asukoht:
- Mitte paigaldada magamistoa akna alla.
- Vältida paigaldust kitsastesse sisehoovidesse või seinaorvadesse, kus heli võib võimenduda (kajaefekt).
- Arvestada naabritega – välisosa ei tohiks olla suunatud otse naabri magamistoa poole.
Samuti tasub tähelepanu pöörata seadme disainile ja mõõtmetele, et see ei rikuks maja fassaadi üldilmet. On olemas nii “split” süsteemid (kus osa tehnikat on toas ja osa õues) kui ka “monoblokk” süsteemid (kus kogu tehnika on õues ja tuppa tulevad vaid veetorud). Monoblokk on paigalduselt lihtsam, kuid nõuab hoolikat isoleerimist, et vesi torudes elektrikatkestuse korral ära ei külmuks.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas õhk-vesi soojuspump vajab lisakütet?
Jah ja ei. Kaasaegsetel soojuspumpadel on sisse ehitatud elektrilised küttekehad (tennid). Kui välistemperatuur langeb äärmuslikult madalale (nt -25 °C ja madalam) või kui pumba võimsusest ei piisa, lülitab seade automaatselt sisse elektrikütte, et toasoe säiliks. See tagab turvatunde, kuid tõstab ajutiselt elektrikulu. Lisaks on soovitatav säilitada olemasolev kamin või ahiküte n-ö “igaks juhuks” olukordadeks, näiteks pikaajaliste elektrikatkestuste puhuks.
Kui pikk on seadme eluiga?
Kvaliteetse õhk-vesi soojuspumba eeldatav eluiga on 15–20 aastat. Kompressor on seadme kõige kallim ja kuluvam osa. Eluea pikendamiseks on kriitilise tähtsusega regulaarne hooldus (soojusvahetite puhastus, rõhkude kontroll) ja õige dimensioneerimine, et seade ei peaks tegema liiga palju sisse-välja lülitusi.
Kas õhk-vesi pumbaga saab suvel jahutada?
Jah, enamik kaasaegseid õhk-vesi pumpasid võimaldab ka jahutamist. Selleks peab aga küttesüsteem olema vastav. Põrandaküttega jahutamine on võimalik, kuid piiratud (oht kondensaadi tekkeks põrandal). Parim lahendus jahutuseks on kasutada spetsiaalseid fancoil’e ehk ventilaatorkonvektoreid, mis ühendatakse pumba süsteemi.
Kas soojuspump soojendab ka tarbevett?
Jah, õhk-vesi soojuspumbad ongi mõeldud nii maja kütmiseks kui ka sooja tarbevee tootmiseks. Tavaliselt on siseosas integreeritud 180–230 liitrine boiler. Suurematele peredele või vannidele võib lisada eraldiseisva suurema boileri.
Riiklikud toetused kiirendavad tasuvust
Eestis on soojuspumpade paigaldamine sageli toetatud riiklike meetmete poolt, mida vahendab näiteks KredEx (EASi ja KredExi ühendasutus). Renoveerimistoetused on suunatud just fossiilsete kütuste (nagu õli või vana ebaefektiivne katel) asendamisele taastuvenergiaga.
Kui teil õnnestub saada toetust, mis katab näiteks 30–50% seadme ja paigalduse maksumusest, muutub tasuvusaeg drastiliselt lühemaks, kukkudes sageli 3–4 aasta peale. Enne ostu sooritamist tasub alati uurida hetkel avatud toetusvoorude tingimusi, sest see võib säästa tuhandeid eurosid.
Mida jälgida pakkumiste küsimisel?
Õhk-vesi soojuspumba valimine ei ole otsus, mida peaks tegema uisa-päisa. Turul on kümneid tootjaid ja sadu paigaldajaid. Et investeering oleks kindel, tuleks järgida kindlaid samme enne lepingu allkirjastamist.
Esiteks, nõudke alati kütteprojekti või soojuskoormuse arvutust. Müügimees, kes pakub seadet vaid maja ruutmeetrite põhjal, ei pruugi pakkuda teile sobivaimat lahendust. Arvutuses peab arvestama akende pinda, soojustuse taset, lagede kõrgust ja tarbevee vajadust.
Teiseks, pöörake tähelepanu garantiitingimustele. Paljud tootjad pakuvad 2-aastast pretensiooni esitamise aega, kuid kvaliteetbrändid (nt Daikin, Mitsubishi, Panasonic, NIBE jt) või nende volitatud edasimüüjad pakuvad sageli pikendatud garantiid (5 aastat või enam). Veenduge, et garantii kehtiks ka siis, kui midagi juhtub kompressoriga.
Kolmandaks, uurige seadme nutivõimekust. Kuna elektrihinnad kõiguvad börsil tundide lõikes, on suur eelis seadmetel, mis suudavad end ajastada odavamatele hinnatundidele (Smart Grid valmidus). See võimaldab kütta tarbevett või akumulatsioonipaaki ajal, mil elekter on odav, ning tarbida salvestatud soojust kallimatel tundidel. Tulevikku vaadates on see üks olulisemaid omadusi, mis aitab jooksvad kulud kontrolli all hoida.
