Reisimine on enamasti seotud positiivsete emotsioonidega, ootusärevusega ning põhjaliku planeerimisega, alates hotellide broneerimisest kuni vaatamisväärsuste valimiseni. Ometi on üks väike, kuid kriitiline detail, mis võib kogu hoolikalt kavandatud puhkuse hetkega rikkuda veel enne, kui see alatagi jõuab. See on reisidokumendi kehtivusaeg. Paljud reisijad eeldavad ekslikult, et kui dokument on reisi toimumise ajal kehtiv, on kõik korras. Reaalsus on aga see, et lennujaama check-in letis või piiripunktis võib tabada külm dušš, kui selgub, et sihtriik nõuab passi kehtivust veel kuid pärast reisi lõppu või et ID-kaart ei olegi konkreetses riigis aktsepteeritav reisidokument. See artikkel selgitab põhjalikult, millised on nõuded, kuidas vältida vigu ja mida teha, kui avastate probleemi viimasel hetkel.
ID-kaart versus pass: millal ja mida kasutada?
Esimene ja kõige sagedasem segadus tekib küsimuses, kumma dokumendiga reisida. Eesti kodaniku ID-kaart on mugav ja kompaktne, kuid selle kasutusala on geograafiliselt piiratud. Euroopa Liidu (EL) ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) piires reisides on ID-kaart täiesti piisav reisidokument. See tähendab, et võite rahuliku südamega lennata Pariisi, sõita autoga Riiga või puhata Tenerifel, hoides taskus vaid ID-kaarti.
Olukord muutub aga drastiliselt, kui väljute Euroopa Liidu piiridest. Paljud populaarsed puhkusesihtkohad, mis tunduvad meile lähedased ja kuhu saab mugavalt tšarterlendudega, nõuavad reisidokumendina passi. Siia alla kuuluvad näiteks Egiptus, Tai, Araabia Ühendemiraadid ja paljud teised. Kuigi on mõned erandid (näiteks Türgi aktsepteerib teatud tingimustel Eesti ID-kaarti, kuid passi omamine on sealgi tungivalt soovituslik võimalike sekelduste vältimiseks), on kuldreegel lihtne: kui reisite väljapoole Euroopa Liitu, võtke alati kaasa pass.
Müütiline ja halastamatu “kuue kuu reegel”
Kõige sagedasem põhjus, miks inimesi lennujaamas tagasi saadetakse, ei ole mitte täielikult aegunud dokument, vaid dokument, mille kehtivusaeg ei vasta sihtriigi nõuetele. See on tuntud kui “kuue kuu reegel”.
Väga paljud riigid väljaspool Euroopa Liitu nõuavad, et reisija pass kehtiks veel vähemalt kuus kuud pärast planeeritava reisi lõppu. See nõue on kehtestatud selleks, et kui reisijaga peaks midagi juhtuma (haigestumine, õnnetus, pikemaks ajaks riiki jäämine), oleks tema dokument endiselt kehtiv. Riigid, kus seda nõuet väga rangelt jälgitakse, on näiteks:
- Egiptus
- Tai
- India
- Vietnam
- Türgi (soovituslikult)
- Indoneesia (Bali)
Lennufirmad on nende reeglite kontrollimisel äärmiselt hoolsad. Põhjus on majanduslik: kui lennufirma viib sihtriiki reisija, keda piirivalve riiki ei luba, peab lennufirma reisija oma kuludega tagasi toimetama ja sageli maksma ka kopsaka trahvi. Seetõttu ei tasu loota check-in töötaja vastutulelikkusele – neil pole voli rahvusvahelisi sisenemisreegleid eirata.
Schengeni ruum ja petlik turvatunne
Schengeni viisaruum on üks Euroopa suurimaid saavutusi, võimaldades vaba liikumist ilma piirikontrollita. See tekitab aga paljudes reisijates petliku tunde, et dokumente polegi vaja kaasas kanda või nende kehtivus pole oluline. See on ohtlik eksiarvamus.
Kuigi püsivat piirikontrolli Schengeni riikide vahel (näiteks Eesti ja Saksamaa või Itaalia vahel) ei ole, on igal riigil õigus taastada ajutine kontroll või teostada pistelist kontrolli riigi sees. Samuti on lennufirmadel kohustus veenduda, et reisija on see, kes ta väidab end olevat. Kui teid peatatakse pisteliseks kontrolliks Poola kiirteel või Pariisi lennujaama väravas ja teil on ette näidata vaid aegunud ID-kaart, on juriidiliselt tegemist kehtetu dokumendiga. See võib kaasa tuua sekeldusi politseiga, trahve ja äärmuslikel juhtudel reisi katkemise.
Lisaks tasub meeles pidada, et juhiluba ei ole reisidokument. See tõendab vaid teie juhtimisõigust, mitte kodakondsust ega isikut piiriületuse mõttes. Juhiloaga lennukisse ei pääse ja piiri ületada ei tohi.
Suurbritannia – uus reaalsus pärast Brexitit
Eestlaste jaoks oli pikka aega harjumuspärane reisida Londonisse ID-kaardiga. Pärast Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust on reeglid muutunud. Alates 1. oktoobrist 2021 ei saa enamik Euroopa Liidu, sealhulgas Eesti kodanikke, siseneda Suurbritanniasse ID-kaardiga. Sisenemiseks on vaja kehtivat passi.
Erandiks on vaid need kodanikud, kellel on Ühendkuningriigis elamisõigus (settled või pre-settled status) ja kes on oma ID-kaardi sidunud oma digitaalse immigratsioonikontoga. Tavaturisti jaoks on aga pass ainus aktsepteeritav valik. Pass peab kehtima kogu Suurbritannias viibimise aja.
Laste reisidokumendid aeguvad märkamatult
Eriti tähelepanelik tuleb olla laste reisidokumentidega. Kui täiskasvanu pass ja ID-kaart kehtivad reeglina 5–10 aastat, siis laste (eriti väikelaste) dokumendid antakse välja lühemaks perioodiks, sageli viieks aastaks. Kuna lapsed ei pruugi reisida nii tihti kui vanemad tööasjus, ununeb nende dokumentide kontrollimine lihtsamini.
Teine aspekt on lapse välimuse muutumine. Kui passipilt on tehtud 3-kuusest imikust, kuid reisile läheb 4-aastane laps, võib piirivalvuril tekkida raskusi isiku tuvastamisega. Kuigi dokument on juriidiliselt kehtiv kuni sellel märgitud kuupäevani, on soovitatav dokumenti uuendada, kui lapse välimus on tundmatuseni muutunud, et vältida pikki selgitusi piiril.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas ma saan reisida, kui mu pass aegub reisi ajal?
Euroopa Liidu piires on üldreegel, et dokument peab kehtima reisi toimumise ajal. Väljastpool Euroopa Liitu tulles nõuavad paljud riigid kehtivust 3–6 kuud pärast reisi. Kui dokument aegub reisi keskel, ei pruugita teid lennule lubada või sihtriiki sisse lasta.
Kas digitaalne ID-kaart telefonis kehtib reisidokumendina?
Ei. Eestisiseselt võite kasutada mRiik rakendust või muid digilahendusi isiku tõendamiseks teatud olukordades, kuid rahvusvahelisel reisimisel (kaasa arvatud lennujaama turvakontrollis ja väravas) on nõutav füüsiline originaaldokument.
Kui kiiresti saan uue passi, kui avastan, et vana on aegunud?
Eestis on võimalik taotleda passi kiirkorras. Kiirpass väljastatakse 2 tööpäeva jooksul, kuid seda saab kätte vaid Tallinnas asuvatest teenindustest. Äärmuslikul juhul, kui olete juba lennujaamas ja avastate probleemi, ei pruugi kiirpassi tegemine enam aidata, kui lend väljub tundide pärast.
Kas juhiluba sobib reisidokumendiks Euroopa Liidus?
Ei, juhiluba ei ole reisidokument mitte üheski riigis. See tõendab vaid juhtimisõigust. Piiriületuseks ja lennukisse minekuks on vaja ID-kaarti või passi.
Mis juhtub, kui kaotan dokumendi välisreisil olles?
Kui kaotate dokumendi välismaal, peate pöörduma lähimasse Eesti saatkonda või aukonsuli poole, et taotleda tagasipöördumistunnistus. See on ajutine dokument, mis võimaldab vaid otse Eestisse tagasi reisida, kuid ei võimalda reisi jätkata teistesse riikidesse.
Kuidas toimida kriisiolukorras?
Isegi kõige hoolikama planeerimise korral võib juhtuda apsakaid. Mida teha, kui avastate Tallinna lennujaamas vahetult enne reisi, et pass on aegunud?
- Ära satu paanikasse, hinda aega. Kui lennuni on jäänud vaid tund või kaks, on tõenäosus lennule jõuda nullilähedane. Kui aga lend on alles õhtul või järgmisel päeval, on lootust.
- Kiirpassi taotlemine. Pöörduge koheselt PPA (Politsei- ja Piirivalveamet) teenindusse. Tallinnas Tammsaare teel või Pinna tänavas asuvad bürood saavad kiirkorras passi väljastada 2 tööpäevaga, kuid erandkorras ja ametniku vastutulekul on mõnikord protsessid kiiremad, ehkki sellele ei saa loota.
- Lennupiletite muutmine. Kui dokumenti pole võimalik kohe saada, uurige lennufirmalt piletite muutmise võimalusi. Tavapiletite puhul on see sageli tasuline, kuid see on odavam kui uute piletite ostmine.
- Reisikindlustus. Kahjuks liigitub aegunud dokument reisija enda hooletuseks ning tavaline reisitõrkekindlustus ei hüvita sel põhjusel ära jäänud reisi kulusid.
Ennetus on parim lahendus
Ebameeldivate üllatuste vältimine algab lihtsast harjumusest. Iga kord, kui hakkate reisi planeerima või lennupileteid ostma, võtke füüsiliselt kätte kõikide reisijate dokumendid ja kontrollige kahte kuupäeva: kehtivuse lõppu ja lapse puhul ka dokumendi väljastamise aega, et hinnata foto vastavust.
Samuti on tungivalt soovitatav külastada enne reisi Välisministeeriumi kodulehte “Reisi Targalt”, kus on riikide kaupa välja toodud sisenemistingimused, sealhulgas nõuded passide kehtivusajale. Maailm on pidevas muutumises ja viisarežiimid või dokumendinõuded võivad muutuda üleöö. Lennufirmade andmebaasid (nagu Timatic) on väga täpsed ja karmid – kui sealne süsteem ütleb, et teie dokument ei kehti piisavalt kaua, siis lennukile te ei saa, olenemata sellest, kui veenvalt te check-in lauas räägite. Õigeaegne kontroll säästab teid stressist ja tagab, et puhkus algab lennujaamas naeratuse, mitte pisaratega.
