Kui paluda keskmisel inimesel nimetada maailma suurim saarestik, langeb vastus peaaegu alati Indoneesiale või Filipiinidele. See on mõistetav, arvestades nende riikide tohutut maismaapindala ja rahvaarvu, mis jaotub tuhandete saarte vahel. Ometi on geograafia ja kartograafia maailm palju nüansirikkam ning sõltuvalt sellest, millist mõõdupuud kasutada, võib “maailma suurima” tiitel rännata hoopis üllatavasse kohta. Viimastel aastatel läbi viidud täpsemad mõõtmised ja satelliidiandmete analüüs on toonud selgust sellesse ammusesse vaidlusesse, nihutades fookuse troopikast hoopis jahedamasse kliimasse – Läänemere piirkonda. Tõde on see, et maailma suurima saarestiku määratlemine pole mitte ainult pindala küsimus, vaid sõltub sellest, kas loeme kokku maismaa ruutkilomeetreid või eraldiseisvate saarte tegelikku arvu.
Mõistete segadus: Pindala versus saarte arv
Et mõista, kus maailma suurim saarestik tegelikult asub, peame esmalt kokku leppima, mida me mõõdame. Geograafias on kaks peamist viisi saarestike suuruse hindamiseks, ja need kaks meetodit annavad täiesti erinevad tulemused. See on ka peamine põhjus, miks entsüklopeediad ja reisijuhid võivad anda vastukäivat informatsiooni.
Esimene meetod on kogupindala. Kui vaatame saarestiku poolt kaetud mereala ja saarte endi maismaapindala summat, on vaieldamatu liider Malai saarestik. See hõlmab Indoneesiat, Filipiine, Singapuri, Ida-Timorit ja osa Malaisiast. See on geograafiline hiiglane, mis laiub üle ekvaatori ja hõlmab tohutuid saari nagu Borneo, Sumatra ja Uus-Guinea. Selles kategoorias on raske Malai saarestikule vastast leida.
Teine ja tihti täpsem meetod saarestiku olemuse määratlemiseks on aga saarte arv. Saarestik on oma olemuselt saarte kogum, ja mida tihedam ning arvukam see kogum on, seda enam vastab see “saarestiku” (inglise keeles archipelago) klassikalisele definitsioonile. Kui võtame aluseks saarte füüsilise arvu, muutub maailmakaart drastiliselt. Troopilised hiiglased taanduvad ja esile tõusevad Skandinaavia ning Läänemere piirkonna rannikualad. Just siin, täpsemalt Soome ja Rootsi vahelisel alal, peitub vastus küsimusele, kus on kõige rohkem saari ühe piirkonna kohta.
Saaristomeri – Soome varjatud maailmaime
Kui rääkida saarte koguarvust, siis maailma suurim saarestik asub tegelikult Soomes. Seda piirkonda tuntakse nimega Saaristomeri (soome keeles Saaristomeri, rootsi keeles Skärgårdshavet). See asub Läänemeres, Botnia lahe suudmes, jäädes mandri-Soome ja Ahvenamaa vahele. See on unikaalne labürint, mida on raske võrrelda ühegi teise kohaga planeedil.
Statistika on siinkohal muljetavaldav ja kõnekas:
- Hinnanguliselt on Saaristomerel üle 40 000 saare, laiu ja rahu.
- Kui lisada siia ka Ahvenamaa saared (mis on geoloogiliselt ja geograafiliselt sama süsteemi osa), tõuseb see number veelgi, ulatudes mõnede hinnangute kohaselt isegi 50 000 saareni.
- Võrdluseks – Indoneesia koosneb ametlikel andmetel umbes 17 500 saarest, millest paljud on küll pindalalt hiiglaslikud, kuid arvuliselt jäävad need Soomele selgelt alla.
Saaristomeri ei ole lihtsalt kivihunnik meres. See on elav kultuuriruum ja bioloogiliselt mitmekesine keskkond. Erinevalt troopilistest saarestikest, kus saared on sageli vulkaanilist päritolu ja kõrged, on Soome saarestik tekkinud jääaja järgse maapinna kerkimise tulemusena. Saared on madalad, sageli graniidist, ja kaetud männimetsade või kadakatega. Paljud neist on asustatud aastaringselt, kuigi suveperioodil elanikkond mitmekordistub suvilate arvelt.
Miks on saarte lugemine nii keeruline?
Võib tekkida küsimus, miks me ei tea täpset saarte arvu ja miks numbrid varieeruvad 20 000 ja 50 000 vahel. Vastus peitub definitsioonis: mis teeb saarest saare? Kas veest välja ulatuv kivi, millel pesitseb kajakas, on saar? Või peab seal kasvama vähemalt üks puu?
Soome ja Rootsi rannikul on lugematu arv skääre (rootsi keeles skär) – need on väikesed kaljused saared või laiud, mis on tüüpilised Läänemerele. Sõltuvalt veetasemest võib saarte arv muutuda. Lisaks on piirkonnas toimumas pidev maapinna tõus (isostaatiline kerkimine). Jääaja raskuse alt vabanenud maakoor kerkib siin piirkonnas kiirusega umbes 4–9 millimeetrit aastas. See tähendab, et igal aastal ilmub merest uusi karisid, mis aja jooksul muutuvad püsivateks saarteks, ja olemasolevad saared kasvavad kokku või suurenevad.
Rootsi Stockholmi saarestik – tihe konkurent
Oleks ebaõiglane jätta mainimata Soome naaber Rootsi. Stockholmi saarestik on Saaristomere otsene jätk ja geoloogiliselt väga sarnane. Ka siin on vaidlused saarte arvu üle tulised. Rootsi ametlikud allikad on loendanud Stockholmi lähiümbruses ligikaudu 30 000 saart, laidu ja skääri.
Kui vaadata Läänemere põhjaosa tervikuna – ühendades Soome Saaristomere, Ahvenamaa ja Stockholmi saarestiku –, moodustub siin vaieldamatult maailma kõige tihedam ja saarerohkem mereala. See on meresõitjatele üks keerulisemaid piirkondi maailmas, kus navigeerimine nõuab äärmist täpsust ja kus laevateed on tähistatud tuhandete toodrite ja majakatega. See “Põhjamaade saarestikuvöönd” ületab saarte arvult mistahes muu piirkonna maailmas, jättes kaugele seljataha nii Kanada Arktika saarestiku kui ka Kagu-Aasia saareriigid.
Kanada Arktika saarestik – pindala hiiglane
Kui rääkida pindalast, väärib eraldi väljatoomist Kanada Arktika saarestik. See asub Põhja-Jäämeres ja hõlmab tohutuid maismaa-alasid. Siin asuvad mõned maailma suurimad saared, nagu Baffini saar ja Ellesmere’i maa. Saarte arv on siin samuti märkimisväärne – üle 36 000 –, mis teeb sellest tugeva pretendendi mõlemas kategoorias. Kuid kliima ja ligipääsetavuse tõttu on see piirkond radikaalselt erinev Läänemere tihedasti asustatud ja rohelisest saarestikust.
Kanada saarestik on suuresti kaetud igikeltsa ja liustikega ning sealne asustus on äärmiselt hõre. Kui Soome ja Rootsi saarestikud on tuntud oma suvilakultuuri, purjetamisvõimaluste ja ühendusteedena toimivate praamide poolest, siis Kanada Arktika saarestik on metsik ja inimtegevusest suuresti puutumata kõnnumaa.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Maailma saarestike teema tekitab palju segadust ja küsimusi. Siin on vastused levinumatele küsimustele, mis aitavad luua selgema pildi.
Milline on maailma suurim saarestik pindala järgi?
Pindala järgi on maailma suurim Malai saarestik. See hõlmab ligikaudu 2 miljonit ruutkilomeetrit ja asub India ning Vaikse ookeani vahel, sisaldades Indoneesiat ja Filipiine.
Kus on maailmas kõige rohkem saari?
Kõige rohkem saari ühes piirkonnas asub Läänemeres, täpsemalt Soome Saaristomerel (koos Ahvenamaaga) ja sellega piirnevas Rootsi rannikuvees. Hinnanguliselt on ainuüksi Soome vetes üle 40 000 – 50 000 saare.
Kas Soome saarestikus elatakse aastaringselt?
Jah, paljud suuremad saared on asustatud aastaringselt. Seal on külad, poed, koolid ja toimib regulaarne praamiliiklus. Väiksemad saared on sageli kasutuses vaid suvilatena või on jäetud linnukaitsealadeks.
Miks saarte arv pidevalt muutub?
Põhjuseks on Läänemere piirkonna maapinna kerkimine (isostaatiline taastumine) pärast viimast jääaega. Maapind kerkib merest, luues uusi saari ja ühendades vanu omavahel, mistõttu on täpne loendamine ajas muutuv protsess.
Kumb on suurem, kas Stockholmi või Turu saarestik?
Kuigi mõlemad on väga suured ja sarnased, peetakse Soome poolset Turu saarestikku (Saaristomeri) saarte arvu poolest tihedamaks ja suuremaks kui Stockholmi saarestikku, kuigi erinevus loendusmetoodikates muudab täpse võrdluse keeruliseks.
Looduskeskkonna haprus ja tulevikuohud
Olenemata sellest, kas räägime Indoneesiast või Soomest, seisavad suured saarestikud silmitsi tõsiste keskkonnaprobleemidega. Läänemere saarestik on üks maailma tundlikumaid ökosüsteeme. Kuna Läänemeri on madal ja vähese veevahetusega riimveekogu, mõjutab seda tugevalt eutrofeerumine ehk toitainetega rikastumine. See toob kaasa vetikate vohamise, mis ohustab veealust elustikku ja muudab vee kvaliteeti. Saaristomeri on oma madaluse ja saarte rohkuse tõttu eriti vastuvõtlik reostusele, mis koguneb saarte vahele ja mida hoovused ei suuda kiiresti laiali kanda.
Lisaks inimtegevusele mõjutab saarestikke ka kliimamuutus. Kuigi Soomes maapind kerkib, tõuseb globaalselt merevee tase. See tekitab huvitava dünaamika: ühest küljest maa kerkib, teisest küljest vesi tõuseb. Troopilistes saarestikes on olukord kriitilisem, kus merevee taseme tõus ähvardab madalamad saared täielikult vee alla matta. Läänemere saarestiku tulevik sõltub suuresti sellest, kui hästi suudetakse kontrollida põllumajanduslikku reostust ja laevaliiklusest tulenevaid riske. Õnneks on nii Soome kui ka Rootsi võtnud suuna rangele looduskaitsele, luues rahvusparke (näiteks Saaristomere rahvuspark), et säilitada see unikaalne, tuhandetest kividest ja laidudest koosnev mosaiik ka tulevastele põlvedele.
