Lõuna-Eesti kuppelmaastik, tihedad metsad ja peegelsileda veega järvesilmad pakuvad ideaalset põgenemisvõimalust argipäeva rutiinist. Kui põhjapoolne Eesti on tuntud oma paekiviklindi ja mereranniku poolest, siis lõunas ootab matkajat hoopis teistsugune, kohati lausa muinasjutuline atmosfäär. Perega loodusesse minek ei ole mitte ainult suurepärane viis füüsilise aktiivsuse tõstmiseks, vaid ka võimalus lastele tutvustada Eestimaa mitmekesist taimestikku ja loomastikku. Nädalavahetuse planeerimine võib aga osutuda keeruliseks, kui valikuid on palju ja teadmatus radade raskusastme osas suur. Seetõttu oleme kokku pannud põhjaliku ülevaate parimatest sihtkohtadest, mis sobivad nii väikelastega peredele kui ka neile, kes soovivad veidi pikemat rännakut ette võtta.
Taevaskoja matkarada – Lõuna-Eesti looduse kroonjuveel
Ei saa rääkida Lõuna-Eesti matkaradadest, mainimata legendaarset Taevaskoda. See on paik, mis on aastakümneid olnud eestlaste üks armastatumaid väljasõidukohti, ja seda täiesti põhjendatult. Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal asuv rada viib külastajad kokku Eesti kõige võimsamate liivakivipaljanditega.
Kõige populaarsem marsruut on umbes 3-kilomeetrine ring, mis on jõukohane ka väiksematele lastele. Rada on lai ja hästi hooldatud, mistõttu saab seal teatud lõikudel liikuda isegi lapsevankriga. Teekonna tipphetkedeks on kahtlemata Suur Taevaskoda ja Väike Taevaskoda. Suur Taevaskoda tõuseb jõeveest ligi 24 meetri kõrgusele ning selle seintes kajavad vastu nii matkajate hõiked kui ka metsalindude laul. Just siin on filmitud mitmed stseenid kultusfilmist “Viimne reliikvia”, mis pakub vanematele võimaluse rääkida lastele põnevaid lugusid Gabrielist ja Agnesest.
Lisaks looduslikele vaatamisväärsustele, nagu Emaläte, tasub külastada ka lähedalasuvat Saesaare paisjärve, kus suvisel perioodil saab sõita jõelaevaga “Lonny”. See lisab matkapäevale veelgi elamusi ja laseb jalgadel puhata, samal ajal kui silm puhkab maalilistel vaadetel.
Meenikunno raba – värvide mäng ja laudteed
Rabad on Eesti looduse ühed kõige erilisemad ökosüsteemid ja Meenikunno raba Põlvamaal on kindlasti üks ilusamaid. Erinevalt paljudest teistest rabadest, on Meenikunno tuntud oma kompaktsuse ja ligipääsetavuse poolest. Matkarada kulgeb mööda laudteid, mis teeb liikumise mugavaks ja hoiab jalad kuivana, välja arvatud juhul, kui otsustate märgale samblale astuda.
Raja pikkus on ligikaudu 5,8 kilomeetrit, kuid on võimalik teha ka lühemaid tiire. Perega matkajatele pakub erilist põnevust:
- Vaatetorn: Raja ääres asuvast vaatetornist avaneb lummav vaade kogu rabamassiivile. Sügisel värvub raba punaseks, kollaseks ja pruuniks, pakkudes fotograafidele unustamatuid kaadreid.
- Laukaid ja älveid: Lastele on huvitav selgitada, kuidas raba toimib nagu suur käsn ja miks vesi seal nii tume on. Julgemad saavad suvel laukajärves karastava supluse teha.
- Metsaonnid: Raja otstes (Päikseloojangu ja Liipsaare) asuvad metsaonnid, kus saab pidada piknikku või lihtsalt vihmavarjus olla.
Meenikunno on suurepärane koht, kus tutvustada lastele rabataimi, nagu huulhein, küüvits ja sookail. Laudtee on piisavalt lai, et seal ohutult liikuda, kuid lapsevankriga võib kohati kitsas olla, mistõttu on kandekott parem valik.
Elva Väike Väerada – pärimus ja puukujud
Kui otsite rada, mis hoiaks laste tähelepanu algusest lõpuni, siis Elva külje all asuv Väike Väerada on ideaalne valik. See on umbes 3 kilomeetri pikkune rada, mis on täis pikitud Eesti folkloorist inspireeritud puust skulptuure. Iga kuju juures on lugu või tegevus, mis muudab matka pigem seiklusmänguks kui lihtsalt kõndimiseks.
Rada on disainitud nii, et see oleks vaheldusrikas. Maastik on kergelt künklik, pakkudes koormust, kuid mitte liigset väsimust. Skulptuurid on valmistatud kohalike kunstnike poolt ja kujutavad erinevaid mütoloogilisi tegelasi, loomi ja haldjaid. See on suurepärane võimalus rääkida lastele Eesti muistenditest, Kratist ja Vanapaganast, tehes seda mängulises ja visuaalselt haaratavas vormis.
Raja lõpus või alguses saab külastada Tartumaa Tervisespordikeskust, kus on olemas mänguväljakud ja piknikukohad. Elva ümbruse männimetsad on tuntud oma puhta õhu poolest, mida sageli soovitatakse hingamisteede haiguste leevendamiseks.
Rõuge Ööbikuorg ja Pesapuu vaatetorn
Võrumaa on tuntud oma kuplite ja orgude poolest ning Rõuge Ööbikuorg on selle piirkonna pärl. Matkarada ei ole siin väga pikk, kuid see-eest on see äärmiselt vaatemänguline ja hariv. Orus voolab oja ning kevadeti on kogu ümbrus täis ööbikute laksutamist, millest paik ka oma nime on saanud.
Peamine atraktsioon, mis lapsi (ja täiskasvanuid) vaimustab, on Pesapuu vaatetorn. See 30 meetri kõrgune torn meenutab välimuselt puud, mille okste vahel on linnupesad. “Pesad” on tegelikult vaateplatvormid, kust avaneb imeline vaade Rõuge järvedele ja künklikule maastikule. Õhtusel ajal on torn valgustatud erinevate värvidega, mis muudab selle eriti maagiliseks.
Lisaks loodusele on Rõuges palju muudki vaadata:
- Vesioinas: Orus asub töötav vesioinas (pump), mille tööpõhimõte on lastele põnev füüsikatund looduses.
- Rõuge muinastalu: Läheduses asub rekonstruktsioon rauaaegsest elamust, mis annab aimu meie esivanemate elust.
- Seitse järve: Rõuge on tuntud oma seitsme järve poolest, millest Rõuge Suurjärv on Eesti sügavaim.
Karula rahvuspark – metsik ja puutumatu Lõuna-Eesti
Neile, kes eelistavad rahvarohketele kohtadele vaikust ja rahu, on Karula rahvuspark parim sihtkoht. See on Eesti väikseim rahvuspark, kuid maastikuliselt üks mitmekesisemaid. Siinne kuppelmaastik on tekkinud mandrijää sulamise tagajärjel ja peidab endas kümneid väikeseid järvekesi.
Peredele sobib hästi Ähijärve teerada, mis on umbes 4 kilomeetrit pikk. Rada algab Karula rahvuspargi külastuskeskuse juurest, kus saab enne matka uurida piirkonna loodust tutvustavat ekspositsiooni. Rada kulgeb mööda Ähijärve kallast, läbib erinevaid metsakooslusi ja niitusid. See on koht, kus on suur tõenäosus näha metskitsi või märgata kopra tegutsemise jälgi.
Karula eripäraks on pärandkultuuri säilimine. Matkates võib märgata vanu taluasemeid ja kiviaedu, mis jutustavad lugusid kunagisest tihedast asustusest. Rajad on siin kohati kitsamad ja “metsikumad” kui Taevaskojas või Elvas, seega tasub varuda head jalanõud ja olla valmis väikesteks tõusudeks ja langusteks.
Praktilised soovitused edukaks perematkaks
Lastega matkamine nõuab veidi rohkem planeerimist kui üksi minnes. Et nädalavahetus õnnestuks ja ei lõppeks jonni või väsimusega, tasub meeles pidada mõningaid põhitõdesid.
Esiteks, valige jõukohane distants. Väiksematele lastele on 3-5 kilomeetrit piisav väljakutse, eriti kui maastik on künklik. Eesmärk ei ole läbida maratoni, vaid nautida protsessi.
Teiseks, toit on motivaator. Värske õhk teeb kõhu tühjaks kiiremini kui arvuti taga istumine. Varuge kaasa tervislikke snäkke (pähklid, puuviljad, võileivad) ja piisavalt vett. Piknikupaus RMK lõkkekohal on sageli matka oodatuim osa. Ärge unustage tikke ja vajadusel oma grillisütt, kuigi paljudes kohtades on puud olemas.
Kolmandaks, riietus vastavalt ilmale. Lõuna-Eesti metsades võib olla niiskem ja jahedam kui lagedal väljal. Kihiline riietus on võtmesõna. Samuti tasub Eestis liikudes alati mõelda puukidele – kasutage tõrjevahendeid ja kontrollige end pärast matka hoolikalt üle, isegi kui liikusite vaid laudteedel.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Millised rajad Lõuna-Eestis on läbitavad lapsevankriga?
Kõige paremini sobivad lapsevankriga liikumiseks Taevaskoja peamine ring, Elva Väike Väerada (suuremate ratastega vanker on eeliseks) ja Meenikunno raba laudtee osad (kuigi laudtee laius võib varieeruda, on see üldiselt läbitav, kuid mugavam on kasutada kandelina). Samuti on head teed Otepää Pühajärve ümbruses.
Kas Lõuna-Eesti matkaradadel on lubatud teha lõket?
Lõket tohib teha ainult selleks ettenähtud ja tähistatud lõkkekohtades. Enamik RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus) radu on varustatud korralike lõkkeasemetega. Suure tuleohu ajal (kuumad suved) võib lõkketegemine olla täielikult keelatud, seega kontrollige alati Päästeameti kaarti enne tule süütamist.
Kas koerad on matkaradadele lubatud?
Jah, koerad on enamasti teretulnud, kuid nad peavad olema alati rihma otsas. See on vajalik nii teiste matkajate turvalisuse kui ka metsloomade ja lindude rahu tagamiseks. Kaitsealadel on rihma kasutamine rangelt kohustuslik.
Milline on parim aastaaeg Lõuna-Eesti külastamiseks?
Igal aastaajal on oma võlu. Kevad (mai lõpp) pakub rohelust ja linnulaulu (Ööbikuorg). Suvi on parim suplemiseks järvedes. Sügis (september-oktoober) on vaieldamatult kõige värvilisem aeg, eriti rabades ja lehtmetsades. Talvel pakuvad Lõuna-Eesti künkad suurepäraseid kelgu- ja suusatamisvõimalusi.
Kust leida infot radade asukoha kohta?
Kõige usaldusväärsem allikas on RMK koduleht või nende mobiilirakendus “RMK Loodusega koos”. Seal on täpsed kaardid, juhised parkimiseks ja info raja seisukorra kohta.
Looduses liikumine loob ühiseid mälestusi
Perega Lõuna-Eesti matkaradadele suundumine on investeering vaimsesse tervisesse ja peresuhetesse. See on aeg, mil nutiseadmed jäävad taskusse ning fookus liigub ümbritsevale ilule ja omavahelisele suhtlusele. Lapsed, kes harjuvad varakult metsas liikuma, oskavad hilisemas elus loodust rohkem hinnata ja hoida. Olgu valikuks siis müstiline Taevaskoda, värvikirev Meenikunno raba või mänguline Elva Väerada – oluline on teha esimene samm ja minna õue. Lõuna-Eesti loodus on külalislahke ja pakub avastamisrõõmu igal sammul, sõltumata aastaajast või ilmast. Pakkige seljakotid, võtke kaasa hea tuju ja avastage Eestimaa künklik lõunaosa oma silmaga.
