Euroopa kaardi vaatamine võib esmapilgul tunduda lihtne ja sirgjooneline tegevus, kuid kui küsida lihtne küsimus – mitu riiki Euroopas tegelikult on? – muutub vastus üllatavalt keeruliseks. See on üks enim levinud geograafilisi vaidlusi, mille puhul ei eksisteeri ühte ja ainsat “õiget” numbrit. Vastus sõltub täielikult sellest, millist definitsiooni kasutatakse: kas lähtutakse puhtalt füüsilisest geograafiast, poliitilisest kuuluvusest, kultuurilisest taustast või rahvusvaheliste organisatsioonide nimekirjadest. Kooliõpikud, ÜRO statistika ja reisisellide nimekirjad võivad kõik pakkuda erinevaid numbreid, ulatudes tavaliselt 44-st kuni 51-ni, mõnikord isegi rohkemani.
Segadus tuleneb peamiselt sellest, et Euroopa ei ole eraldiseisev manner ookeanide vahel, vaid pigem Euraasia mandri suur lääneosa. Looduslikud piirid idas ja kagus ei ole alati selged ning ajaloolised kokkulepped on aja jooksul muutunud. Selles artiklis lahkame põhjalikult erinevaid lähenemisi Euroopa riikide loendamisele, selgitame piiripealsete riikide staatust ja aitame mõista, miks see number pidevalt muutumises on.
Geograafiline määratlus ja ÜRO ametlik nimekiri
Kõige levinum ja tsiteeritum allikas riikide loendamisel on Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). Geograafilise määratluse järgi loetakse Euroopa osaks tavaliselt 44 suveräänset riiki. See nimekiri hõlmab riike, mille territoorium asub täielikult või valdavalt Euroopa füüsilistes piirides ning mida on rahvusvaheliselt tunnustatud.
Geograafiline piir Euroopa ja Aasia vahel on konventsionaalne ehk kokkuleppeline. Traditsiooniliselt jookseb see piir mööda Uurali mäestikku Venemaal, jätkub Uurali jõge pidi Kaspia mereni ning sealt edasi mööda Kaukasuse mäestikku Musta mereni. Edasi kulgeb piir läbi Bosporuse ja Dardanellide väinade Vahemereni. Just need piirialad tekitavadki kõige rohkem segadust, sest mitmed riigid asuvad täpselt sellel eraldusjoonel.
ÜRO liigituse kohaselt jaguneb Euroopa neljaks regiooniks:
- Põhja-Euroopa: Siia kuuluvad Skandinaavia riigid (Rootsi, Norra, Taani), Soome, Island, Balti riigid (Eesti, Läti, Leedu) ning Ühendkuningriik ja Iirimaa.
- Lääne-Euroopa: Tuumikriigid nagu Prantsusmaa, Saksamaa, Holland, Belgia, Austria ja Šveits.
- Lõuna-Euroopa: Vahemere-äärsed riigid nagu Hispaania, Portugal, Itaalia, Kreeka ning mitmed Balkani poolsaare riigid.
- Ida-Euroopa: Poola, Ungari, Tšehhi, Slovakkia, Rumeenia, Bulgaaria, Ukraina, Valgevene, Moldova ja Venemaa euroopa-osa.
Transkontinentaalsed riigid: Kahes maailmajaos asuvad maad
Kõige suurem vaidlusnumber Euroopa riikide lugemisel tuleneb niinimetatud transkontinentaalsetest riikidest. Need on riigid, mille territoorium ulatub nii Euroopasse kui ka Aasiasse. Sõltuvalt sellest, kas neid loetakse Euroopa või Aasia riikideks, muutub ka Euroopa riikide koguarv.
Venemaa
Venemaa on pindalalt maailma suurim riik ja ulatub üle kogu Põhja-Aasia ja Ida-Euroopa. Kuigi umbes 77% Venemaa territooriumist asub Aasias, elab ligikaudu 75% elanikkonnast Euroopa osas. Pealinn Moskva ning kultuuriline ja poliitiline keskus asuvad kindlalt Euroopas. Seetõttu loetakse Venemaad poliitiliselt ja kultuuriliselt peaaegu alati Euroopa riigiks, hoolimata tema tohututest Aasia avarustest.
Türgi
Türgi on klassikaline näide sillast ida ja lääne vahel. Geograafiliselt asub vaid umbes 3% Türgi territooriumist (Ida-Traakia) Euroopas, ülejäänud 97% (Anatoolia) on Aasias. Ometi on Türgi ajalooliselt, poliitiliselt ja majanduslikult tihedalt seotud Euroopaga. Ta on Euroopa Nõukogu liige ja pikaajaline Euroopa Liidu kandidaatriik. Istanbul, riigi suurim linn, asub ainsana maailmas kahel kontinendil.
Kasahstan
Paljud inimesed üllatuvad, kuuldes, et ka Kasahstan on tehniliselt Euroopa riik. Kuna Uurali jõgi loetakse sageli Euroopa ja Aasia piiriks, jääb Kasahstani lääneosa geograafiliselt Euroopasse. See Euroopa-osa on pindalalt suurem kui näiteks terve Saksamaa, kuigi moodustab Kasahstani kogupindalast vaid väikese osa. Poliitiliselt ja kultuuriliselt liigitatakse Kasahstan siiski tavaliselt Kesk-Aasia riigiks.
Aserbaidžaan ja Gruusia
Kaukasuse piirkond on kõige vaieldavam ala. Kui piiriks lugeda Kaukasuse peaahelik, jäävad osad Gruusia ja Aserbaidžaani aladest Euroopasse. Poliitiliselt pürgivad mõlemad riigid Euroopa suunas ning osalevad aktiivselt Euroopa integratsiooniprotsessides ja kultuuriüritustel (näiteks Eurovisioonil), mistõttu loetakse neid sageli laiendatud Euroopa definitsiooni alla.
Poliitiline Euroopa: Euroopa Liit ja Euroopa Nõukogu
Kui räägime “Euroopast” igapäevases uudistekeeles, peame sageli silmas poliitilist ühendust, mitte geograafilist mandrit. Siin on numbrid hoopis teistsugused ja märksa konkreetsemad, kuigi ka need muutuvad ajas (näiteks Brexiti tõttu).
- Euroopa Liit (EL): See on majanduslik ja poliitiline liit, kuhu kuulub hetkel 27 liikmesriiki. On oluline meeles pidada, et kõik Euroopa riigid ei kuulu Euroopa Liitu (nt Norra, Šveits, Island, Ühendkuningriik ja Balkani riigid).
- Euroala: Need on riigid, mis on võtnud kasutusele ühisraha euro. Hetkeseisuga kuulub sinna 20 riiki.
- Euroopa Nõukogu: See on laiem inimõiguste ja demokraatia edendamisega tegelev organisatsioon, mis on täiesti eraldiseisev Euroopa Liidust. Euroopa Nõukogusse kuulub 46 liikmesriiki. See hõlmab peaaegu kõiki geograafilise Euroopa riike, välja arvatud Valgevene ja Venemaa (kes heideti välja pärast agressiooni Ukraina vastu) ning Vatikan (kellel on vaatlejastaatus).
Tunnustamata riigid ja erijuhtumid
Euroopa kaardil on ka piirkondi, mis toimivad nagu iseseisvad riigid – neil on oma valitsus, politsei ja sageli ka raha –, kuid mida rahvusvaheline kogukond täielikult ei tunnusta. Nende kaasamine või mittekaasamine muudab samuti lõplikku riikide arvu.
Kõige tuntum näide on Kosovo. Kosovo kuulutas end Serbiast iseseisvaks 2008. aastal. Teda tunnustavad enam kui 100 ÜRO liikmesriiki (sealhulgas Eesti ja enamik EL-i riike), kuid mitte kõik. Seetõttu on Kosovo staatus vaieldav: osades nimekirjades on ta 45. või 51. riik, teistes aga osa Serbiast.
Lisaks Kosovole on Euroopas külmutatud konfliktide tsoone, mis on de facto iseseisvad, kuid rahvusvaheliselt tunnustamata. Nende hulka kuuluvad Transnistria (Moldova territooriumil), Abhaasia ja Lõuna-Osseetia (Gruusia territooriumil) ning Põhja-Küpros (mida tunnustab ainult Türgi). Neid territooriume tavalistes riikide loeteludes ei arvestata.
Kääbusriigid: Väikesed, kuid suveräänsed
Euroopa eripäraks on suur hulk kääbusriike, mis on säilitanud oma iseseisvuse läbi ajaloo keeristormide. Need riigid on täieõiguslikud suveräänsed riigid ja neid loetakse alati ametliku statistika hulka, kuigi nende pindala võib olla väiksem kui mõne suurlinna linnaosa.
- Vatikan: Maailma väikseim riik, mis asub Rooma linna sees.
- Monaco: Pindalalt teine väikseim riik, asub Prantsuse Riviera rannikul.
- San Marino: Maailma vanim vabariik, täielikult Itaalia poolt ümbritsetud.
- Liechtenstein: Mägine vürstiriik Austria ja Šveitsi vahel.
- Andorra: Vürstiriik Püreneedes Hispaania ja Prantsusmaa vahel.
- Malta: Saareriik Vahemeres, mis on ühtlasi Euroopa Liidu liige.
Kääbusriikide olemasolu tõstab Euroopa riikide koguarvu märgatavalt, ilma et see lisaks oluliselt territooriumi või rahvastikku. Nad on olulised osad Euroopa kultuurilisest mosaiigist ja majandusest.
Kultuuriline ja sportlik Euroopa määratlus
Kui vaatame Euroopat läbi kultuuri või spordi prisma, laienevad piirid veelgi kaugemale. See tekitab sageli segadust inimestes, kes vaatavad rahvusvahelisi võistlusi.
Heaks näiteks on Küpros. Geograafiliselt asub saar Aasias (Lähis-Idas), olles lähemal Süüriale ja Türgile kui Kreekale. Ometi on Küpros kultuuriliselt, ajalooliselt ja poliitiliselt vaieldamatult Euroopa osa ning kuulub ka Euroopa Liitu. Seetõttu loetakse Küpros peaaegu alati Euroopa riikide nimekirja.
Teine näide on Iisrael. Kuigi Iisrael asub geograafiliselt Aasias, osaleb riik Euroopa spordiliigades (UEFA jalgpallis, korvpalli Euroliiga) ja kultuuriüritustel (Eurovisioon). See tuleneb peamiselt poliitilistest põhjustest, kuna paljud Iisraeli naaberriigid Aasias on keeldunud nendega võistlemast. Siiski ei loeta Iisraeli geograafilistes nimekirjades Euroopa riigiks.
Sarnane olukord kehtib ka Armeenia puhul. Kuigi geograafiliselt asub Armeenia Aasias (Väike-Kaukasuses), on riigil tugevad ajaloolised ja usulised sidemed Euroopaga ning teda käsitletakse sageli osana Euroopa kultuuriruumist.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas Türgi on Euroopa riik?
Türgi on transkontinentaalne riik. Geograafiliselt asub väike osa (umbes 3%) Euroopas ja suurem osa Aasias. Poliitiliselt ja majanduslikult on Türgil tugevad sidemed Euroopaga (NATO liige, EL-i kandidaat), kuid teda liigitatakse sageli ka Lähis-Ida riigiks.
Mitu riiki kuulub Euroopa Liitu?
Hetkeseisuga kuulub Euroopa Liitu 27 riiki. Oluline on mitte segi ajada Euroopa Liitu (poliitiline ühendus) ja Euroopa maailmajagu (geograafiline piirkond, kus on üle 40 riigi).
Kas Venemaa on osa Euroopast või Aasiast?
Venemaad peetakse tavaliselt Euroopa riigiks, sest tema pealinn, valitsus ning suurem osa rahvastikust asuvad riigi Euroopa-osas. Geograafiliselt katab aga suurem osa tema territooriumist Aasiat.
Mis on Euroopa noorim riik?
Euroopa noorimaks riigiks peetakse Kosovot, mis kuulutas välja iseseisvuse 2008. aastal. Enne seda oli noorim Montenegro (iseseisvus 2006). Tuleb siiski märkida, et Kosovo iseseisvust ei ole kõik maailma riigid tunnustanud.
Kas Gröönimaa on Euroopas?
Gröönimaa kuulub poliitiliselt Taani Kuningriigi koosseisu (mis on Euroopa riik), kuid geograafiliselt asub Gröönimaa Põhja-Ameerika tektoonilisel plaadil. Seega on tegemist poliitiliselt Euroopaga seotud, kuid geograafiliselt Ameerika saarega.
Piirkondlikud erisused ja tulevikuvaade
Lõpliku vastuse andmine küsimusele “mitu riiki on Euroopas?” nõuab alati konteksti täpsustamist. Kui räägime ÜRO poolt tunnustatud ja selgelt Euroopa territooriumil asuvatest riikidest, on kindlaim vastus 44. Kui lisame juurde transkontinentaalsed riigid, millel on tugevad poliitilised sidemed Euroopaga, tõuseb see number sageli 50 või 51 peale.
Euroopa piirid ei ole kivisse raiutud. Ajalugu on näidanud, et riigipiirid muutuvad sõdade, rahulepingute ja rahvahääletuste tulemusena. Nõukogude Liidu ja Jugoslaavia lagunemine 1990ndatel lisas Euroopa kaardile hulgaliselt uusi iseseisvaid riike. Ka tänapäeval on piirkondi, nagu Šotimaa või Kataloonia, kus iseseisvuspüüdlused on endiselt aktuaalsed. See tähendab, et Euroopa poliitiline kaart on elav organism, mis võib ka tulevikus muutuda.
Seega, kui plaanite reisi “kõigisse Euroopa riikidesse” või osalete mälumängus, tasub alati täpsustada, millist Euroopat silmas peetakse. Kas see on geograafiline Euroopa Uurali mägedeni, poliitiline Euroopa Liit või kultuuriline Euroopa, mis ulatub Islandist Küproseni ja Lissabonist Tbilisini.
