Kevadõhk toob endaga kaasa soovi näha aias värsket rohelust ja tunda palja jala all pehmet muruvaipa, kuid kauni tulemuse saavutamine nõuab enamat kui lihtsalt seemnete laialiviskamist. Paljud aiaomanikud teevad vea, kiirustades esimeste soojade ilmadega aeda, arvestamata, et maapind vajab tärkamiseks kindlaid tingimusi ja ettevalmistust. Õnnestunud murukülvi saladus peitub kannatlikkuse ja õigete agrotehniliste võtete kombinatsioonis. Kui alustada liiga vara külmas ja märjas mullas või jätta tegemata korralik eeltöö, võib tulemuseks olla ebaühtlane, umbrohtunud ja nõrk murukamar, mida tuleb hiljem aastaid parandada. Järgnevalt vaatame süvitsi, millised on need viis kriitilist sammu ja kuldreeglit, mida järgides loote endale kadestamisväärselt tiheda ja elujõulise muru.
1. Pinnase ettevalmistus on kõige vundament
Muru külvamise kõige olulisem ja aeganõudvam osa ei ole mitte seemnete külvamine ise, vaid sellele eelnev pinnase ettevalmistus. See on etapp, mida ei tohi mingil juhul vahele jätta ega teha poolikult, sest hiljem on mulla struktuuri parandamine ilma olemasolevat muru rikkumata äärmiselt keeruline. Kevadine maapind on sageli talvest tihenenud ja vajab õhutamist ning tasandamist.
Esimene samm on veenduda, et maapind on piisavalt tahenenud. Kui muld kleepub saabaste ja tööriistade külge, on veel liiga vara alustada – mulla liigne tallamine märjas olekus rikub selle struktuuri ja tekitab tiheseid, kus juured ei saa hiljem hingata. Ideaalne muld on sõmer ja kergelt niiske.
Puhastamine ja kaevamine
Alustuseks tuleb ala puhastada kivistest, prahist ja vanast kulust. Kui rajate täiesti uut muru vana asemele või ehitusjärgsele platsile, on soovitav pinnas läbi kaevata või freesida vähemalt 15–20 sentimeetri sügavuselt. See tagab, et murutaimede juured saavad sügavale tungida, mis muudab muru põuakindlamaks. Pindmises kihis juurduv muru kuivab suvel kiiresti ja vajab pidevat kastmist.
Umbrohutõrje ja mulla parandamine
Kaevamise käigus on kriitiliselt oluline eemaldada kõik püsiumbrohtude juured (nt võilill, orashein). Iga mulda jäänud juuretükk on potentsiaalne uus umbrohi, mis hakkab noore muruga konkureerima toitainete ja vee pärast. Selles faasis tuleks hinnata ka mulla koostist. Kui teil on tegemist raske savimullaga, segage sisse liiva ja turvast, et parandada vee läbilaskvust. Liivase mulla puhul tuleks lisada huumusrikast musta mulda või komposti, et parandada niiskuse ja toitainete sidumise võimet.
Tasandamine on võtmesõna. Pärast mulla kobestamist tuleb ala rehaga hoolikalt tasandada. Kõik lohud ja künkad muutuvad hiljem niitmisel probleemiks – lohkudesse koguneb vesi, mis mädandab muru, ja künkaid nülib niiduk liiga madalalt, tekitades pruune laike. Pärast esimest tasandamist on soovitatav maapind kergelt rullida või lasta sel vihma käes vajuda, et näha tegelikku profiili, ning seejärel vajadusel uuesti tasandada.
2. Õige seemnesegu valimine vastavalt kasvukohale
Üks levinumaid vigu on osta poest esimene ettejuhtuv “universaalne” murusegu, süvenemata selle koostisesse. Muruseeme ei ole lihtsalt üks liik taimi, vaid segu erinevatest kõrrelistest, millel kõigil on oma eesmärk ja kasvunõuded. Vale segu valimine on kindlaim viis ebaõnnestumiseks – näiteks varjumuru seeme ei pea vastu lageda päikese all ja tallamiskindel spordimuru kängub suurte puude varjus.
Kevadisel külvil peaksite hoolikalt hindama oma aia valgustingimusi ja kasutusotstarvet:
- Päikesepaisteline ja käidav ala: Siin on vaja seemnesegu, mis sisaldab rohkelt aasnurmikat (Poa pratensis) ja karjamaa-raiheina (Lolium perenne). Raihein tärkab kiiresti ja talub tallamist, aasnurmikas aga moodustab tugeva juurestiku ja tiheda kamara, mis seob pinnast.
- Varjuline ala: Puude ja hoonete varjus kasvamiseks on vaja segu, kus domineerivad erinevad aruheinad (Festuca liigid), näiteks punane aruhein. Need on peene lehega ja lepivad vähesema valgusega, kuid ei talu reeglina nii tugevat tallamist kui spordimurud.
- Ilumuru vs. tarbemuru: Kui eesmärk on sametine vaip, mida harva tallatakse, valige peeneleheliste kõrreliste segu. Kui aga murul hakkavad jooksma lapsed ja koerad, on vastupidavus ja kiire taastumisvõime (mida pakub raihein) olulisem kui peen tekstuur.
Pidage meeles, et kvaliteetne seeme on investeering. Odavad segud sisaldavad sageli üheaastaseid heintaimi, mis kasvavad esimesel aastal kiiresti ja roheliselt, kuid surevad talvel välja, jättes kevadeks tühjad laigud.
3. Õigeaegne ja tasakaalustatud väetamine
Noor murutaim on nagu laps, kes vajab kasvamiseks ja arenemiseks palju energiat. Paljas muld ei sisalda sageli piisavalt toitaineid, et tagada seemne kiire idanemine ja tugeva juurestiku areng. Seetõttu on stardiväetise kasutamine kevadel külvamise ajal peaaegu kohustuslik.
Kevadisel külvil tuleks kasutada spetsiaalset külviväetist või kevadist muruväetist, kus on kõrge fosforisisaldus. Fosfor (P) on element, mis vastutab just nimelt juurestiku arengu eest. Lämmastik (N) soodustab rohelist lehekasvu, kuid liiga palju lämmastikku algfaasis võib panna taime kasvatama pikka ja nõrka lehte, jättes juurestiku kängu. Kaalium (K) annab taimele üldise vastupidavuse haiguste ja temperatuurikõikumiste suhtes.
Väetis tuleb segada mulla pealmise kihiga või laotada ühtlaselt vahetult enne seemne külvamist. Oluline on jälgida tootja normi – liigne väetis võib õrnad idud “ära põletada”, eriti kui pärast külvi ei ole piisavalt niiskust. Ühtlaseks laotamiseks on soovitatav kasutada käsi- või ratastega külvikut, sest käsitsi visates tekivad sageli tumerohelised (üleväetatud) ja helekollased (alaväetatud) laigud.
4. Külvitehnika ja seemne kontakt mullaga
Kui pinnas on ette valmistatud ja väetatud, on aeg asuda külvamise juurde. Parim aeg selleks on tuulevaikne ilm, sest kerge muruseeme lendub tuulega väga kergesti laiali, tekitades ebaühtlase tulemuse. Külvinorm on tavaliselt kirjas pakendil, kuid rusikareegel on umbes 25–40 grammi seemet ruutmeetri kohta.
Ristkülvi meetod
Kõige ühtlasema tulemuse saavutamiseks kasutage ristkülvi meetodit. See tähendab, et jagate vajamineva seemnekoguse kaheks võrdseks osaks. Esimese poole külvate liikudes ühes suunas (näiteks põhjast lõunasse) ja teise poole liikudes risti (idast läände). See vähendab vahelejäänud kohtade tekkimise tõenäosust miinimumini.
Rehitsemine ja rullimine
Pärast seemne laialilaotamist ei tohi seda jätta lihtsalt mulla pinnale lindudele nokkimiseks ja päikese kätte kuivama. Seeme vajab idanemiseks pimedust ja niiskust. Rehitsege seemned kergelt, umbes 1 cm sügavusele mulda. Ärge rehitsege liiga sügavale, sest siis ei jaksa idu maapinnale trügida.
Viimane, kuid ülioluline samm on pinnase rullimine. Mururulliga üle käimine surub seemne tihedalt vastu mulda, tagades kapillaarse niiskuse juurdepääsu seemnele. Kui seeme jääb õhulisse pinnasesse, kus puudub kontakt mullaosakestega, siis idanemist ei toimu või see on väga vaevaline. Rullimine silub ka viimased ebatasasused.
5. Kriitiline kastmisrežiim tärkamisperioodil
Kõik eelnevad neli reeglit võivad olla täidetud ideaalselt, kuid kui te viiendat reeglit eirate, on kogu töö luhta läinud. Vesi on elu allikas ja muru idanemise faasis on see elu ja surma küsimus. Kevadine päike ja tuul võivad mulla pealmise sentimeetri (kus asub seeme) kuivatada loetud tundidega.
Pärast külvi peab muld olema pidevalt niiske vähemalt 3–4 nädala jooksul. See ei tähenda, et muld peaks ujuma, vaid see peab olema tumedam ja katsudes niiske. Kuivamine idanemise faasis on fataalne – kui idu on juba kestast väljunud ja siis kuivab, hukkub taim koheselt ja seda protsessi ei saa tagasi pöörata.
Kastke pigem tihedamini ja väiksemate kogustega (n-ö uduvihmaga), et vältida seemnete veega minema uhtumist ja loikude teket. Päikesepaistelistel päevadel võib olla vajalik kasta isegi kaks korda päevas – hommikul ja õhtul. Alles siis, kui muru on tärganud ja umbes paari sentimeetri pikkune, võib kastmissagedust vähendada, kuid suurendada vee kogust, et suunata juured sügavamale vett otsima.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Kevadise murukülvi kohta tekib alati spetsiifilisi küsimusi. Siin on vastused kõige levinumatele murekohtadele.
-
Millal on parim aeg kevadel muru külvata?
Parim aeg on siis, kui mulla temperatuur on püsivalt vähemalt +8 kuni +10 kraadi. Eestis jääb see tavaliselt aprilli lõppu või mai algusesse. Liiga varajane külv külma mulda ei kiirenda protsessi, seeme lihtsalt “magab” mullas või võib mädanema minna. -
Kui kaua võtab aega muru tärkamine?
See sõltub ilmast ja seemnesegust. Raihein võib tärgata soodsates tingimustes juba 5–7 päevaga, samas kui aasnurmikas võib vajada 21–28 päeva. Seega ärge heitke meelt, kui kahe nädala pärast on muru veel hõre – erinevad liigid tärkavad eri aegadel. -
Mida teha, kui pärast külvi tuleb öökülma?
Lühiajaline öökülm maapinnal (kuni -2 või -3 kraadi) ei tee üldjuhul mullas olevale seemnele kahju. Ohtlikum on külm siis, kui taim on just tärganud ja on väga vesine. Üldiselt on murutaimed külmakindlad, kuid areng võib ajutiselt seiskuda. -
Kas külvamise ajal võib kasutada umbrohutõrjevahendit?
Ei. Enamik keemilisi umbrohutõrjevahendeid (herbitsiide) takistavad ka muruseemne idanemist või kahjustavad noort taime. Umbrohutõrje tuleks teha kas mitu nädalat enne külvi või oodata, kuni uus muru on vähemalt 3–4 korda niidetud ja tugevnenud. -
Miks tekkisid murusse tühjad laigud ja kuidas neid parandada?
Tühjad laigud tekivad tavaliselt ebaühtlasest külvist, seemnete minema uhtumisest vihmaga või lindude tegevusest. Oodake, kuni põhimuru on tärganud, kobestage tühjad kohad ettevaatlikult rehaga, külvake sinna uut seemet ja katke õhukese mulla- või liivakihiga.
Muru edasine hooldus ja esimene niitmine
Kui olete kõiki reegleid järginud ja teie aeda katab heleroheline udusulg, tekib küsimus – millal tohib masinaga peale minna? Esimene niitmine on noorele taimele suur stress ja seda tuleb teha äärmiselt ettevaatlikult. Üldreegel on oodata, kuni muru on kasvanud umbes 8–10 sentimeetri kõrguseks. See näitab, et juurestik on piisavalt tugev, et taim ei tuleks niitmisel koos juurtega maast välja.
Esimesel niitmisel veenduge kindlasti, et niiduki terad on teravad. Nürid terad rebivad ja vigastavad õrna kõrrt, jättes tippudesse pruunid haavad, mis on väravaks haigustele. Niitke vaid kõige ülemised 2–3 sentimeetrit (mitte rohkem kui 1/3 taime pikkusest). See stimuleerib taime kasvatama uusi külgvõrseid ja muutuma tihedamaks. Alguses vältige murul liigset liikumist ja raskeid aiamasinaid.
Järgnevatel nädalatel langetage niidukõrgust järk-järgult soovitud tasemeni. Ärge unustage ka regulaarset väetamist suve jooksul, sest tihe ja ilus muru tarbib palju toitaineid. Õige stardi ja hoolsa järelhooldusega loote kevadel vundamendi murule, mis pakub silmailu ja jalarõõmu paljudeks aastateks.
