Kas olete kunagi tundnud seletamatut sügelust, mis ei kao isegi pärast kõige kvaliteetsemate niisutavate kreemide ja õlide kasutamist? See on äärmiselt frustreeriv olukord, mis segab keskendumist päeval ja rikub une öösel. Sageli otsime lahendust apteegi nahahooldusriiulitelt, proovides rahustavaid geele või allergiavastaseid tablette, kuid tulemused on ajutised või olematud. Kui väline ravi ei toimi, on aeg vaadata sissepoole. Meie nahk on keha suurim organ ja tihti toimib see nagu peegel, mis kajastab meie organismi sisemist seisundit. Pidev, häiriv sügelus võib olla keha viis anda märku, et tal on puudus kriitilistest toitainetest. Vitamiinide ja mineraalide defitsiit on levinum probleem, kui osatakse arvata, ning just need mikroelemendid vastutavad naha barjäärifunktsiooni, niiskustasakaalu ja närvilõpmete tervise eest.
Miks vitamiinipuudus paneb naha sügelema?
Enne konkreetsete vitamiinide juurde asumist on oluline mõista mehhanismi, kuidas toitainete puudus füüsilist ebamugavustunnet tekitab. Nahk ei ole lihtsalt kate meie lihastele ja luudele; see on aktiivne kude, mis uueneb pidevalt. Surnud naharakud langevad ära ja uued asendavad need, protsess, mis nõuab ohtralt “ehitusmaterjali” vitamiinide, mineraalide ja rasvhapete näol.
Kui kehas napib teatud toitaineid, võivad juhtuda järgmised asjad:
- Naha kaitsebarjäär nõrgeneb: Terve nahk hoiab niiskust sees ja ärritajaid väljas. Ilma õigete vitamiinideta muutub barjäär poorseks, lastes niiskusel aurustuda (transidermaalne veekadu), mis viib kuivuse ja kiskumistundeni.
- Põletikulised protsessid ägenevad: Paljud vitamiinid toimivad antioksüdantidena. Nende puudumisel on nahk vastuvõtlikum oksüdatiivsele stressile ja põletikule, mis väljendub punetuse ja sügelusena.
- Närvisüsteemi häired: Mõnikord ei sügele mitte nahk ise, vaid närvilõpmed saadavad ajule valesignaale. See on eriti levinud B-grupi vitamiinide puuduse korral.
D-vitamiin: Päikesevitamiini kriitiline roll
Eestis ja teistes põhjamaades on D-vitamiini puudus peaaegu epideemiline, eriti pimedatel talvekuudel. Kuid vähesed seostavad madalat D-vitamiini taset naha sügelusega. D-vitamiin on tegelikult hormoon, mis reguleerib naharakkude paljunemist ja diferentseerumist.
Uuringud on näidanud tugevat seost madala D-vitamiini taseme ja selliste nahahaiguste vahel nagu atoopiline dermatiit (ekseem) ja psoriaas. Isegi kui teil ei ole diagnoositud nahahaigust, võib defitsiit põhjustada naha üldist kuivust (kseroos). Kuiv nahk on sügeleva naha peamine põhjus. Kui D-vitamiini tase on normis, suudab nahk paremini toota antimikroobseid peptiide, mis kaitsevad infektsioonide ja põletike eest, hoides naha rahulikuna.
B-grupi vitamiinid: Ainevahetuse mootorid
B-vitamiinide kompleks on naha tervise seisukohalt asendamatu. Kuna need on vees lahustuvad vitamiinid, ei salvesta keha neid (v.a B12) pikaks ajaks, mistõttu on igapäevane saamine toidust hädavajalik. Mitme erineva B-vitamiini puudus võib väljenduda sügelusena.
B12-vitamiin (Kobalamiin)
B12 defitsiit on eriti levinud taimetoitlaste, eakate ja inimeste seas, kellel on probleeme toitainete imendumisega soolestikust. Selle vitamiini puudus on salakaval. See ei pruugi alguses tekitada nähtavat löövet, vaid pigem neuroloogilist sügelust. Inimesed kirjeldavad seda sageli kui “sipelgate jooksmise” tunnet, torkimist või põletavat sügelust kätel ja jalgadel. B12 vastutab müeliini (närvikiude kaitsva kesta) tootmise eest; kui see kiht on kahjustatud, muutuvad närvid ülitundlikuks.
B3-vitamiin (Niatsiin) ja B2-vitamiin (Riboflaviin)
Tõsine niatsiini puudus põhjustab haigust nimega pellagra, mille üheks sümptomiks on krobeline, põletikuline ja sügelev nahk. Kuid ka kerge puudus võib muuta naha tundlikuks päikesevalgusele ja tekitada dermatiidilaadseid nähte. B2-vitamiini puudus annab endast sageli märku lõhenenud suunurkadena, kuid võib põhjustada ka sügelevat löövet, eriti näopiirkonnas ja suguelunditel.
B7-vitamiin (Biotiin)
Biotiini tuntakse sageli “ilu-vitamiinina”, kuna see on ülioluline juuste ja küünte jaoks. Kuid selle roll naha tervises on sama suur. Biotiin osaleb rasvhapete sünteesis, mis on vajalikud naha kaitsekihi säilitamiseks. Biotiinipuudus on haruldasem, kuid selle esinemisel on tüüpiliseks sümptomiks punetav ja kestendav nahalööve, mis sügeleb intensiivselt, sageli silmade, nina ja suu ümbruses.
Rauapuudus: Rohkem kui lihtsalt väsimus
Rauapuudus on maailmas üks levinumaid mineraalainete defitsiite, eriti fertiilses eas naiste seas. Kuigi me seostame rauda eelkõige hemoglobiini ja hapniku transpordiga (väsimus, kahvatus), on sügelus samuti oluline sümptom.
Rauapuuduse korral võib esineda pruritus ehk sügelus ilma nähtava lööbeta. Nahk võib tunduda täiesti normaalne, kuid sügeleb talumatult. See juhtub, kuna raud on vajalik paljude ensüümide tööks nahas ja selle puudus häirib naha normaalset ainevahetust. Rauavaegusaneemia korral on nahk ka kahvatu ja õhem, mis muudab selle välistele ärritajatele vastuvõtlikumaks.
A-vitamiin ja naha tekstuur
A-vitamiin (retinool) on dermatoloogias tuntud tegija, mida kasutatakse laialdaselt akne ja vananemisvastastes kreemides. Kuid seespidiselt on see sama oluline. A-vitamiin reguleerib naha keratiniseerumist ehk sarvestumist.
Kui kehas on A-vitamiini liiga vähe, võib tekkida seisund nimega hüperkeratoos. See tähendab, et karvanääpsude ümber koguneb liiga palju keratiini, tekitades nahale “kananaha” sarnased karedad ja sügelevad punnid (tavaliselt õlavartel ja reitel). Nahk muutub üldiselt kuivaks ja ketendavaks, kuna rasunäärmete töö on häiritud.
Oluline märkus: A-vitamiiniga tuleb olla ettevaatlik, sest erinevalt vesilahustuvatest vitamiinidest võib selle liigtarbimine (toksilisus) põhjustada samuti naha koorumist ja sügelust. Tasakaal on võtmetähtsusega.
Tsink ja C-vitamiin: Paranemine ja kollageen
Tsink on mineraal, mis on hädavajalik haavade paranemiseks ja põletiku alandamiseks. Tsingipuudus väljendub sageli kareda naha ja aeglaselt paranevate kriimustustena. Kui nahk sügeleb ja te seda kratsite, tekitades mikrokahjustusi, on tsink see, mis aitab neil paraneda. Ilma piisava tsingita jääb nahk põletikuliseks ja sügelusring jätkub.
C-vitamiin on võimas antioksüdant, mis on vajalik kollageeni tootmiseks. Kollageen annab nahale elastsuse ja tugevuse. Madal C-vitamiini tase (kuigi skorbuut on tänapäeval haruldane) muudab naha karedaks ja kuivaks. Lisaks aitab C-vitamiin võidelda vabade radikaalidega, mis tekivad keskkonnasaaste ja UV-kiirguse toimel, vähendades seeläbi naha ärritust.
Korduma kippuvad küsimused
Alljärgnevalt leiate vastused levinumatele küsimustele seoses vitamiinipuuduse ja naha sügelusega.
-
Kui kiiresti sügelus kaob, kui hakkan vitamiine võtma?
See sõltub puuduse ulatusest ja organismi eripäradest. Mõned inimesed märkavad leevendust juba nädala või kahe jooksul (eriti B-vitamiinide ja tsingi puhul), kuid naha täielik uuenemine ja barjääri taastumine võib võtta aega 4–8 nädalat. D-vitamiini taseme normaliseerimine võib aega võtta isegi mitu kuud.
-
Kas ma peaksin tegema vereanalüüsid enne vitamiinide võtmist?
Jah, see on tungivalt soovitatav. Pime vitamiinide tarbimine ei pruugi aidata, kui te ei tea täpset põhjust, ja rasvlahustuvate vitamiinide (A, D, E, K) üledoos võib olla ohtlik. Lihtne vereanalüüs perearsti juures või laboris annab selge pildi, millest täpselt puudus on.
-
Kas multivitamiinist piisab naha sügeluse leevendamiseks?
Multivitamiinid on head üldiseks toetuseks, kuid neis sisalduvad annused on sageli liiga väikesed tõsise defitsiidi likvideerimiseks. Kui teil on tuvastatud näiteks tõsine rauapuudus või D-vitamiini vaegus, vajate spetsiifilist preparaati suuremas annuses.
-
Kas ainult toitumisega on võimalik vitamiinipuudust likvideerida?
Kerge puuduse puhul on toitumise korrigeerimine parim viis. Siiski, kui defitsiit on sügav või põhjuseks on imendumishäired, on toidulisandid sageli vältimatud. Parim strateegia on kombinatsioon rikkalikust toidulauast ja vajadusel lisanditest.
Toiduvalikud, mis taastavad naha niiskustasakaalu
Parim viis vältida vitamiinipuudusest tingitud sügelust on ennetada defitsiiti mitmekülgse toitumisega. Selle asemel, et haarata kohe purgi järele, vaadake üle oma igapäevane menüü. Naha tervise seisukohalt on olemas teatud supertoidud, mis pakuvad kontsentreeritud koguses vajalikke toitaineid.
Esiteks tuleks menüüsse lisada rasvane kala (lõhe, heeringas, makrell). Need on suurepärased oomega-3 rasvhapete allikad, mis on küll tehniliselt rasvad, mitte vitamiinid, kuid on kriitilise tähtsusega naha lipiidbarjääri hoidmisel. Lisaks sisaldab kala D-vitamiini. Oomega-3 aitab vähendada põletikku ja hoiab naha seestpoolt niisutatuna.
Teiseks, ärge unustage pähkleid ja seemneid. Kreeka pähklid, linaseemned ja chia seemned on rikkad tsingi ja E-vitamiini poolest. E-vitamiin on tuntud nahakaitsja, mis aitab säilitada naha elastsust. Päevalilleseemned on samuti suurepärane valik, pakkudes nii seleeni kui ka E-vitamiini.
Kolmandaks, sööge “vikerkaart”. Oranžid köögiviljad nagu porgandid, bataat ja kõrvits on pungil täis beetakaroteeni, mille keha muudab A-vitamiiniks. Tumerohelised lehtköögiviljad (spinat, lehtkapsas) pakuvad rauda ja C-vitamiini. Mida mitmekesisem on teie taldrik, seda väiksem on tõenäosus, et mõni oluline “telliskivi” naha ehituses puudu jääb. Kui naha sügelus püsib vaatamata tervislikule toitumisele ja korralikule nahahooldusele, on alati mõistlik konsulteerida dermatoloogi või perearstiga, et välistada muud tervisemured.
