Paljud meist mäletavad lapsepõlvest seda erilist tunnet, mis tekkis vana riidekapi ust paotades – ootust, et äkki peitub mantlite ja kasukate taga midagi enamat kui lihtsalt tolmune tagasein. C.S. Lewise loodud fantaasiamaailm on jätnud sügava jälje mitmele põlvkonnale, viies lugejad lumisesse metsa, kus laternapost põleb keset eimiskit ja loomad oskavad rääkida. Kuid kõige eredamalt troonib selles maailmas üks kuju, kes on ühtaegu hirmutav ja lohutav, metsik ja kuninglik. See on Narnia kroonikate keskne tegelane, kelle nimi ja olemus kannavad endas palju sügavamat tähendust, kui esmapilgul lasteraamatust oodata võiks.
Lõvi nimega Aslan: Päritolu ja tähendus
Narnia maailma tõeline valitseja ja looja on hiiglaslik kuldne lõvi, kelle nimi on Aslan. See nimi ei ole kirjaniku poolt juhuslikult välja mõeldud fantaasiasõna. C.S. Lewis, kes oli tuntud oma laialdaste keeleteadmiste poolest, laenas selle nime türgi keelest, kus sõna aslan (või arslan) tähendabki otsetõlkes “lõvi”. See lihtne, kuid jõuline nimevalik annab tegelaskujule iidse ja idamaise väärikuse, rõhutades tema ürgset olemust.
Raamatusarjas ei ole Aslan lihtsalt üks paljudest rääkivatest loomadest. Ta on ainus tegelane, kes ilmub kõigis seitsmes “Narnia kroonikate” raamatus, kuigi tema kuju ja kohalolu varieeruvad. Teda kirjeldatakse sageli kui “Kuningate Kuningat” ja “Merede Isanda Poega”. Tema saabumine toob Narniasse kevade ja lootuse, tema möire paneb värisema kurjuse kantsid ning tema hingeõhk võib äratada kivistunud kujud taas ellu.
Keda Aslan tegelikult sümboliseerib?
Kirjandusteadlased ja lugejad on aastakümneid analüüsinud Aslani kuju ning vastus küsimusele, keda ta sümboliseerib, on üheselt selge, kuid nüansirikas. Aslan on Jeesus Kristuse kirjanduslik kehastus fantaasiamaailmas. C.S. Lewis, kes oli ise veendunud kristlane ja teoloog, põimis oma usulised veendumused tihedalt Narnia kangasse, luues Aslanist lunastaja ja looja figuuri.
Kõige selgemalt tuleb see paralleel esile sarja tuntuimas raamatus “Lõvi, nõid ja riidekapp”. Siin ohverdab Aslan end vabatahtlikult, et päästa reetlik poiss Edmund Valge Nõia käest. See stseen peegeldab otseselt kristlikku lunastusõpetust:
- Ohverdus: Aslan alistub alandustele, laseb end pügada ja tapetakse Kivilaual, sarnaselt Kristuse ristisurmale.
- Asendus: Ta võtab karistuse enda kanda süüdlase (Edmundi/inimkonna) asemel.
- Ülestõusmine: Kuna ohvriks toodi süütu, murdub Kivilauad ja surm pöördub tagurpidi – Aslan tõuseb surnuist võidukana üles, sümboliseerides Kristuse ülestõusmist.
Kuid sarnasused ei piirdu vaid ühe raamatuga. Raamatus “Imetegija õepoeg” näeme Aslanit loojana, kes laulab Narnia maailma olematusest olemisse – see on paralleel Piibli loomislooga, kus Jumal loob maailma oma sõnaga. Raamatus “Viimane lahing” tegutseb Aslan aga viimsepäeva kohtumõistjana, kes otsustab, kes pääseb “tõelisse Narniasse” (taevasse) ja kes mitte.
Miks valis Lewis just lõvi?
Lõvi valimine Kristuse sümboliks on sügavalt juurdunud nii piibellikus traditsioonis kui ka loomade sümboolikas. Piiblis nimetatakse Jeesust “Juuda lõviks” (Ilmutuse raamat 5:5), mis tähistab jõudu, kuninglikkust ja võimu. Lewis soovis vältida religioossetest vitraažidest tuttavat, kohati liiga pehmet ja “turvalist” pilti Jumalast. Ta tahtis tuua esile Jumala metsiku ja taltsutamatu poole.
Üks kuulsamaid tsitaate raamatus, mis kirjeldab Aslanit, kõlab järgmiselt: “Muidugi ei ole ta ohutu. Aga ta on hea.” See lause võtab suurepäraselt kokku Lewise nägemuse Jumalast – ta on armastav ja hea, kuid ta ei ole inimeste poolt kontrollitav, “kodustatud” ega alati mugav. Lõvi kuju võimaldas Lewisel edasi anda aukartust (numinous awe), mida tegelased tunnevad pühadusega kohtudes.
Allegooria või “oletus”?
Huvitaval kombel vaidles C.S. Lewis ise sageli vastu väitele, et Narnia on otsene allegooria (nagu näiteks John Bunyani “Palveränduri teekond”, kus tegelased ongi kõndivad omadused nagu “Lootus” või “Meeleheide”). Lewis eelistas terminit “supposal” (oletus või eeldus). Ta selgitas oma lähenemist nii:
“Ma ei ütle: ‘Esitame Jeesust nii, nagu ta on, meie maailmas lõvina.’ Ma ütlen: ‘Oletame, et on olemas Narnia-sugune maailm ja oletame, et Jumala Poeg sai seal lunastajaks, nagu ta sai lunastajaks siin. Kuidas see lunastustöö seal välja näeks?'”
Seega ei ole Aslan lihtsalt Jeesuse maskeering, vaid Lewis kujutas ette, milline oleks Jumala kehastus rääkivate loomade maailmas. See väike erinevus andis talle kirjanikuna vabaduse luua iseseisev ja rikkalik karakter, kes ei pea järgima täpselt igat Piibli sündmust, kuid kannab endas sama vaimsust.
Aslani roll erinevates eluetappides
Narnia raamatuid tähelepanelikult lugedes võib märgata, kuidas Aslani suhe lastega muutub vastavalt nende vanusele ja küpsusele. See on peen psühholoogiline ja vaimne nüanss.
- Lapsepõlve usaldus: Väikese Lucy jaoks on Aslan soe, turvaline ja armastav kaaslane, kelle karva sisse võib nina peita. See sümboliseerib lapse siirast ja vahetut usku.
- Nooruse kahtlused: Vanemate laste, nagu Susani ja Peteri jaoks, on Aslan autoriteet ja kuningas, kellele tuleb alluda ja kelle ees tuntakse vastutust.
- Täiskasvanuks saamine: Raamatus “Prints Caspian” kurdab Lucy, et Aslan on suuremaks jäänud. Aslan vastab talle tähendusrikkalt: “Mina ei ole kasvanud. Aga mida suuremaks kasvad sina, seda suuremana paistan mina sulle.” See viitab ideele, et inimese vaimne kasv ei muuda Jumalat, vaid avardab inimese arusaama Temast.
Korduma kippuvad küsimused
Kas Aslan on Jeesus?
Jah, C.S. Lewis on kinnitanud, et Aslan on Narnia maailma versioon Jeesus Kristusest. Ta on looja, lunastaja ja kohtumõistja, kes jagab Jeesusega samu omadusi ja teeb läbi sarnase ohvrisurma ja ülestõusmise.
Mida tähendab nimi Aslan?
Nimi “Aslan” tähendab türgi keeles “lõvi”. Lewis valis selle nime kõla ja tähenduse pärast, leides inspiratsiooni reisil olles.
Miks Aslan lasi end tappa?
Aslan lasi end tappa, et lunastada reeturi (Edmundi) elu. Vastavalt Narnia “Sügavale Maagiale” nõudis reetmine surma, kuid “Veel Sügavam Maagia” sätestas, et kui süütu ohver pakub end vabatahtlikult süüdlase asemel, siis surm pöördub ja ohver ärkab ellu.
Kas Aslan esineb kõigis seitsmes raamatus?
Jah, Aslan on ainus tegelane, kes figureerib kõigis seitsmes “Narnia kroonikate” raamatus, kuigi mõnikord ilmub ta vaid põgusalt või teistes vormides (näiteks tallena raamatu “Koiduputuka teekond” lõpus).
Aslani pärand ja sõnum tänapäeva lugejale
Kuigi “Narnia kroonikad” kirjutati aastakümneid tagasi, ei ole Aslani kuju oma mõjuvõimu kaotanud. Tänapäeva kiires ja sageli küünilises maailmas pakub Suur Lõvi meeldetuletust väärtustest, mis kipuvad ununema: ohvrimeelsus, julgus seista õige asja eest ja lootus, et isegi kõige süngemal talvel on kevad tulekul.
Aslani tegelaskuju ületab lastekirjanduse piirid. Ta õpetab lugejale – olgu ta laps või täiskasvanu –, et tõeline tugevus ei seisne türannias ega hirmutamises, vaid vaoshoitud jõus ja võimes armastada ligimest rohkem kui iseennast. Kui Narnia lapsed lahkuvad fantaasiamaailmast, ütleb Aslan neile, et nad peavad õppima teda tundma ka oma maailmas, kuid teise nime all. See on Lewise viis kutsuda lugejat otsima pühadust ja tähendust ka oma igapäevaelus, siinpool riidekapi ust.
