Kas olete kunagi tundnud frustratsiooni, kui lemmiksarja vaatamine katkeb kõige põnevamal hetkel või kui videokõne töökaaslastega muutub arusaamatuks robotlikuks häälitsuseks? Me kõik maksame igakuiselt internetiteenuse eest kindlat summat, eeldades, et saame vastu lubatud kiiruse ja kvaliteedi. Ometi on reaalsus sageli teistsugune. Internetiühenduse kiiruse testimine ei ole lihtsalt tehniline toiming nohikutele, vaid vajalik samm igale internetikasutajale, kes soovib veenduda, et teenusepakkuja täidab oma lepingulisi kohustusi. Regulaarne kiiruse kontrollimine aitab tuvastada probleeme koduses võrgus, optimeerida seadmete asukohta ja vajadusel esitada teenusepakkujale põhjendatud pretensioone.
Mida netikiiruse numbrid tegelikult tähendavad?
Kui avate kiirustesti rakenduse või veebilehe, kuvatakse teile rida numbreid, mis võivad esmapilgul tunduda segased. Et mõista oma ühenduse tegelikku kvaliteeti, tuleb aru saada kolmest peamisest komponendist, mida test mõõdab. Need on allalaadimiskiirus, üleslaadimiskiirus ja latentsus ehk ping.
Allalaadimiskiirus (Download speed) on number, mida teenusepakkujad reklaamides kõige suuremalt välja toovad. See mõõdab, kui kiiresti andmed internetist teie seadmesse jõuavad. Seda mõõdetakse megabittides sekundis (Mbps). Mida suurem on see number, seda kiiremini laevad veebilehed, seda sujuvamalt jookseb voogedastusplatvormidel (nagu Netflix või YouTube) video ja seda kiiremini saate alla laadida suuri faile.
Üleslaadimiskiirus (Upload speed) näitab, kui kiiresti suudab teie seade saata andmeid internetti. See on kriitilise tähtsusega videokõnede tegemisel (Zoom, Skype), suurte failide pilveteenustesse (Google Drive, Dropbox) laadimisel või online-mängude mängimisel. Tavaliselt on kodustes pakettides üleslaadimiskiirus oluliselt väiksem kui allalaadimiskiirus, välja arvatud valguskaabli puhul, kus kiirused võivad olla sümmeetrilised.
Latentsus ehk Ping mõõdab reaktsiooniaega – aega, mis kulub signaali jõudmiseks teie seadmest serverisse ja tagasi. Seda mõõdetakse millisekundites (ms). Mida väiksem number, seda parem. Madal ping on hädavajalik reaalajas toimuvate tegevuste jaoks, nagu online-mängud ja videokõned. Kui allalaadimiskiirus on suur, aga ping kõrge, võib interneti kasutamine tunduda ikkagi “uimane”.
Kuidas testi õigesti läbi viia?
Paljud inimesed teevad vea, käivitades testi suvalisel hetkel telefoni kaudu, olles ise ruuterist kaugel. See ei anna adekvaatset pilti teenusepakkuja poolt tarnitavast kiirusest, vaid pigem teie koduse WiFi hetkeolukorrast. Tõeliselt täpse tulemuse saamiseks tuleks järgida kindlaid reegleid.
Ettevalmistus testimiseks
Enne nupule “Start” vajutamist veenduge, et olete loonud ideaalsed tingimused:
- Kasutage kaablit: Kõige täpsema tulemuse saab alati siis, kui ühendate arvuti võrgukaabliga otse ruuteri taha. WiFi signaal on mõjutatud paljudest segajatest (seinad, naabrite võrgud, kodumasinad).
- Sulgege taustaprogrammid: Veenduge, et testimise ajal ei töötaks taustal failide allalaadimist, torrent-kliente, voogedastust ega automaatseid uuendusi.
- Ühendage lahti teised seadmed: Kui samal ajal vaatab keegi teises toas 4K resolutsioonis filmi või mängib konsooliga, on testitulemus moonutatud.
- Taaskäivitage ruuter: Vana hea “restart” aitab sageli ruuteri vahemälu tühjendada ja taastada optimaalse jõudluse enne testi.
Miks reklaamitud kiirus ja tegelikkus erinevad?
Olete ostnud paketi “kuni 100 Mbps”, kuid test näitab vaevu 60 Mbps? See on levinud olukord. Oluline on märgata sõna “kuni”. Teenusepakkujad reklaamivad maksimaalset võimalikku kiirust ideaaltingimustes. Reaalsust mõjutavad aga mitmed tegurid.
Esiteks mängib rolli ühenduse tüüp. Valguskaabel (optika) on kõige stabiilsem ja pakub tavaliselt kiirust, mis on väga lähedal lubatule. Seevastu 4G ja 5G mobiilne internet ning vaskkaablil põhinev DSL on palju muutlikumad. Mobiilse interneti puhul sõltub kiirus sellest, kui kaugel asub mast, milline on ilm ja kui palju inimesi samal ajal sama masti koormab (näiteks õhtuti on koormus suurem).
Teiseks on pudelikaelaks sageli kasutaja enda riistvara. Kui teil on kodus viis aastat vana ruuter, ei pruugi see suuta edastada tänapäevaseid ülikiireid ühendusi. Samuti võivad vanemad arvutid ja telefonid olla piiratud võrguvastuvõtuga. Näiteks, kui teie pakett on 500 Mbps, aga arvuti võrgukaart toetab vaid 100 Mbps, ei näe te kunagi suuremat numbrit.
WiFi eripärad ja sagedused
Kui testite kiirust üle WiFi, peate arvestama sagedustega. Tänapäevased ruuterid pakuvad tavaliselt kahte sagedust: 2.4 GHz ja 5 GHz.
2.4 GHz on “tööhobune” – see levib hästi läbi seinte ja katab suurema maa-ala, kuid on aeglasem ja sageli ülekoormatud, kuna seda kasutavad ka naabrite ruuterid, beebimonitorid ja mikrolaineahjud. 5 GHz sagedus on oluliselt kiirem ja võimaldab suuremaid andmemahte, kuid selle leviala on lühem ja see ei läbi hästi pakse seinu. Kui teete kiirustesti ruuteri vahetus läheduses, kasutage alati 5 GHz võrku, et näha tegelikku potentsiaali.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Järgnevalt vastame levinumatele küsimustele, mis tekivad seoses interneti kiiruse ja selle testimisega.
Milline on “hea” interneti kiirus?
See sõltub teie vajadustest. Lihtsaks veebis surfamiseks ja e-kirjadeks piisab 10–20 Mbps. HD-kvaliteediga video vaatamiseks (nt Netflix) on soovitatav vähemalt 25 Mbps. Kui peres on mitu kasutajat, kes korraga mänge mängivad ja videoid vaatavad, peaks kiirus olema vähemalt 100 Mbps või rohkem.
Miks on minu üleslaadimiskiirus nii väike?
Enamik kodukasutajatele mõeldud internetiühendusi on asümmeetrilised. Teenusepakkujad eeldavad, et inimesed tarbivad sisu (laevad alla) rohkem kui loovad seda (laevad üles). Seetõttu antakse allalaadimisele prioriteet. Kui vajate suurt üleslaadimiskiirust (nt olete striimer või videograaf), tasub uurida sümmeetrilisi valguskaabli pakette.
Kas VPN mõjutab kiirustesti tulemusi?
Jah, kindlasti. VPN suunab teie liikluse läbi krüpteeritud tunneli ja vaheserveri, mis asub sageli teises riigis. See lisab protsessile aega ja vähendab peaaegu alati kiirust. Tõese ühenduse kiiruse saamiseks lülitage VPN testimise ajaks välja.
Mida teha, kui test näitab pidevalt lubatust madalamat kiirust?
Esmalt proovige testida erinevate seadmetega ja võimalusel kaabliga. Kui tulemus on ikka halb, tehke ruuterile taaskäivitus. Kontrollige, kas teie ruuter on ajakohane. Kui probleem püsib, võtke ühendust teenusepakkujaga – neil on võimalik liini kaugteel kontrollida või saata tehnik viga otsima.
Mis vahe on Mbps ja MB/s?
See on levinud segaduskoht. Interneti kiirust reklaamitakse megabittides sekundis (Mbps). Failide suurust ja allalaadimist mõõdetakse sageli megabaitides sekundis (MB/s). Üks bait võrdub kaheksa bitti. Seega, kui teil on 100 Mbps ühendus, on maksimaalne teoreetiline allalaadimiskiirus failide puhul umbes 12.5 MB/s.
Koduse võrgu optimeerimine ja riistvara uuendamine
Kui olete veendunud, et teenusepakkuja poolt tulev signaal on korras, kuid WiFi on endiselt aeglane või ebaühtlane, on aeg vaadata üle kodune riistvara. Sageli on probleemiks ruuteri asukoht. Ruuter ei tohiks olla peidetud kappi, teleri taha ega asuda põrandal nurgas. Ideaalne asukoht on korteri või maja keskel, võimalikult kõrgel ja eemal paksudest betoonseintest ning metallist pindadest.
Suuremate elamispindade puhul ei pruugi üks ruuter, ükskõik kui võimas, suuta kogu ala katta. Sellisel juhul on mõistlik investeerida Mesh-süsteemi. Erinevalt tavalistest signaalivõimenditest (extender), mis loovad uue ja sageli aeglasema võrgu, loovad Mesh-seadmed ühtse ja sujuva võrgu, kus seadmed lülituvad automaatselt tugevaima signaaliga sõlme külge ilma ühendust katkestamata.
Samuti tasub tähelepanu pöörata võrgukaablitele. Kui kasutate väga vanu kaableid (nt Cat5), võivad need piirata kiirust 100 Mbps peale, isegi kui ruuter ja pakett võimaldavad gigabitist ühendust. Kontrollige, et teie kaablid oleksid vähemalt märgistusega Cat5e või Cat6, et tagada andmete takistusteta liikumine ruuteri ja seadmete vahel. Teadlik lähenemine oma koduvõrgu ülesehitusele tagab, et saate kätte iga megabiti, mille eest maksate.