Koolipingis on meile aastakümneid õpetatud ühte kindlat tõde: Egiptust läbiv Niilus on maailma pikim jõgi ja Lõuna-Ameerika hiiglane Amazonas hoiab kindlalt teist kohta, olles samas veerohkeim. See teadmine on olnud geograafiaõpikutes sama kindel kui fakt, et Maa on ümmargune. Kuid viimaste aastakümnete teadustöö, satelliiditehnoloogia areng ja julged ekspeditsioonid on selle “kivisse raiutud” fakti kõikuma löönud. Teadlaste, geograafide ja kartograafide vahel käib tuline arutelu, mis pole pelgalt akadeemiline vaidlus, vaid põhimõtteline küsimus sellest, kuidas me üldse mõõdame looduslikke objekte, mis on pidevas muutumises.
Niiluse ajalooline ülemvõim ja mõõtmise keerukus
Ajalooliselt on Niiluse pikkuseks loetud ligikaudu 6650 kilomeetrit. See number on andnud talle Guinnessi rekordite raamatus ja entsüklopeediates esikoha. Niiluse positsiooni on toetanud aastasadu kestnud uurimistööd, alates Victoria ajastu maadeavastajatest, kes otsisid meeleheitlikult jõe lätteid, kuni tänapäevaste mõõtmisteni. Jõe alguspunktiks loetakse tavaliselt Kagera jõge, mis suubub Victoria järve, ning sealt edasi voolab vesi läbi Uganda, Sudaani ja Egiptuse Vahemerre.
Kuid miks on jõe mõõtmine nii keeruline? Probleem ei seisne mitte joonlaua puudumises, vaid definitsioonides:
- Lätte määramine: Jõel on sageli sadu lisajõgesid. Milline neist on “peamine”? Tavaliselt loetakse selleks kõige kaugemat punkti suudmest, kuid see võib sõltuda aastaajast ja sademete hulgast.
- Suudmeala muutumine: Niilus moodustab Vahemerre suubudes hiiglasliku delta. Kus täpselt jõgi lõpeb ja meri algab, on sageli kokkuleppeline küsimus.
- Looklevus: Jõed ei ole sirgjooned. Nad looklevad, muudavad sänge ja tekitavad soote. Kas mõõta tuleks jõe keskohta (talveegi) või kallast?
Amazonase väljakutse: Maht vs Pikkus
Amazonase puhul pole kunagi olnud vaidlust tema võimsuses. See on vaieldamatult maailma veerohkeim jõgi, kandes ookeani rohkem vett kui järgmised seitse suuremat jõge kokku. Amazonase vooluhulk on nii suur, et see moodustab ligikaudu 20% kogu maailma jõgede ookeani voolavast mageveest. Pikkuse osas on aga Amazonast traditsiooniliselt hinnatud umbes 6400 kilomeetri pikkuseks, mis jätab ta Niilusele napilt alla.
Olukord hakkas muutuma 21. sajandi alguses, kui Brasiilia teadlased ja rahvusvahelised ekspeditsioonid hakkasid vaidlustama Amazonase ametlikku alguspunkti. Traditsiooniliselt arvati, et Amazonas algab Apurímaci jõest Peruus. Kuid kasutades moodsat tehnoloogiat, väitsid teadlased, et jõe tegelik ja kõige kaugem läte asub hoopis Lõuna-Peruus, Mismi mäe nõlvadel või isegi kaugemal, Mantaro jõe süsteemis.
Murrangulised ekspeditsioonid ja uued andmed
Kõige tõsisem rünnak Niiluse tiitlile toimus 2007. ja 2008. aastal. Brasiilia Geograafia ja Statistika Instituut (IBGE) teatas pärast ühis-ekspeditsiooni Peruu teadlastega, et nad on tuvastanud Amazonase uue alguspunkti. Nende mõõtmiste kohaselt on Amazonase kogupikkus hoopis 6992 kilomeetrit.
Kui see number vastab tõele, oleks Amazonas mitte ainult veerohkeim, vaid ka selgelt pikem kui Niilus (isegi kui Niiluse pikkust veidi korrigeerida). Teadlased argumenteerisid, et kui arvestada Amazonase suudmeala Pará estuaari kaudu (mis on geoloogiliselt vaieldav, kuna see ümbritseb Marajó saart), pikeneb jõgi märgatavalt.
Satelliidid ja “Fraktali paradoks”
Tänapäeva debatt ei käi enam niivõrd džunglis matšetetega raja raiumise, kuivõrd satelliidiandmete tõlgendamise ümber. Siin tuleb mängu matemaatiline kontseptsioon, mida tuntakse rannjoone paradoksina. Mida täpsema mõõtkavaga me looduslikku, looklevat joont mõõdame, seda pikemaks see muutub.
Kui mõõta Amazonase pikkust satelliidilt, mis näeb iga väiksematki jõekäänakut, saame hoopis teistsuguse tulemuse kui suuremõõtmelist kaarti kasutades. Niiluse puhul on olukord veidi lihtsam, kuna see voolab pikalt läbi kõrbe ja on sirgjoonelisem. Amazonas aga lookleb läbi tiheda vihmametsa, muutes oma sängi drastiliselt vihmaperioodide ajal. See muudab “õige” pikkuse fikseerimise äärmiselt keeruliseks – kas mõõdame kuiva hooaja või vihmaperioodi sängi?
Geopoliitika ja rahvuslik uhkus
Ei saa mööda vaadata ka asjaolust, et vaidlusel on tugev poliitiline ja rahvuslik alatoon. Egiptuse ja teiste Niiluse-äärsete riikide jaoks on “maailma pikima jõe” tiitel osa rahvuslikust identiteedist ja turismimagnet. Samamoodi on Brasiilia ja Peruu huvitatud sellest, et Amazonas saaks tunnustatud kui absoluutne rekordiomanik.
See on viinud olukorrani, kus erinevad entsüklopeediad ja organisatsioonid esitavad erinevaid andmeid:
- Guinness World Records: Hoiab endiselt Niilust esikohal, kuid tunnistab debatti.
- Britannica entsüklopeedia: Peab Niilust pikimaks, kuid märgib ära Amazonase teadlaste nõuded.
- Brasiilia teadusasutused: Käsitlevad Amazonast pikima jõena kui fakti.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Kumb on siis ametlikult pikim jõgi?
Rahvusvaheliselt kõige tunnustatumates allikates (nagu Guinnessi rekordite raamat ja USA Geoloogiateenistus) loetakse siiani pikimaks Niilust (u 6650 km). Siiski tunnistab teadusringkond üha enam, et Amazonase pikkus võib sõltuvalt mõõtmismeetodist ulatuda 6992 kilomeetrini, mis teeks temast võitja.
Miks Amazonase pikkust on nii raske määrata?
Amazonasel on äärmiselt keeruline suudmeala ja tuhandeid lisajõgesid. Vaidlus käib peamiselt kahe asja üle: kuskohast täpselt jõgi Peruus algab (milline nire on “tõeline” läte) ja kuidas mõõta suudmeala Atlandi ookeanis – kas lugeda sisse ka laiad estuaarid ja lahtede ümbrused.
Mis on Amazonase ja Niiluse peamine erinevus lisaks pikkusele?
Peamine erinevus on vooluhulk. Amazonas on veerohkuselt konkurentsitult maailma suurim, ületades Niilust mitmekordselt. Niilus on pikem, kuid voolab läbi kuivade alade, mistõttu on tema veehulk suudmes suhteliselt väike.
Kas jõe pikkus võib ajas muutuda?
Jah. Jõed on elavad süsteemid. Nad võivad setete tõttu oma suudmeala pikendada või erosiooni tõttu lüheneda. Samuti võivad inimtegevus (tammid, kanalid) ja kliimamuutused jõe pikkust mõjutada.
Loodus ei hooli inimeste edetabelitest
Lõppkokkuvõttes võib öelda, et vaidlus “kumb on pikim” on inimlik katse suruda looduslikku kaost korrastatud tabelitesse. Looduse seisukohalt on need numbrid ebaolulised. Nii Niilus kui ka Amazonas on elutähtsad arterid, mis toidavad miljoneid inimesi, toetavad unikaalseid ökosüsteeme ja kujundavad kontinentide kliimat.
Võib-olla on kõige ausam vastus öelda, et need kaks jõge jagavad esikohta, sõltuvalt sellest, milliseid kriteeriume me hindame. Niilus on ajalooline ja kultuuriline selgroog, mis läbib kõrbeid, samas kui Amazonas on planeedi “kopsude” ja vereringe süda. Teaduslik debatt jätkub ja on tõenäoline, et satelliittehnoloogia täiustudes kaldub kaalukauss üha enam Amazonase kasuks, kuid seniks jääb Niilus kaardil ametlikuks “kuningaks”, samal ajal kui Amazonas valitseb vete mahtu.
Tõeline väärtus ei peitu mitte kilomeetrites, vaid selles, kuidas me suudame neid hiiglaslikke veekogusid kaitsta ja säilitada tulevastele põlvedele, olenemata sellest, kumb neist on paberil 100 kilomeetrit pikem.
