Talve saabudes ja elektrihindade kõikumise tuules muutub kodu lisakütte valimine üha aktuaalsemaks teemaks. Paljud majapidamised seisavad silmitsi olukorraga, kus põhiküttesüsteem ei suuda krõbedamate külmakraadidega toasooja piisavalt kiiresti tõsta või on vaja ajutiselt kütta ruume, kus püsiv küte puudub. Poodi minnes on valik silme eest kirju, kuid kaks peamist konkurenti, mis enamasti kaalukausile jäävad, on klassikaline õliradiaator ja kaasaegsem elektriradiaator ehk konvektor. Kuigi mõlemad töötavad elektrienergial, on nende tööpõhimõtted, soojuse jaotamine ja sobivus erinevatesse tingimustesse kardinaalselt erinevad. Õige valiku tegemine ei mõjuta mitte ainult toasooja kvaliteeti, vaid kajastub otseselt ka kuu lõpus saabuvas elektriarves.
Mis on nende seadmete tehniline erinevus?
Enne säästlikkuse juurde asumist on kriitiliselt oluline mõista, mis toimub nende seadmete sisemuses. See tehniline erinevus on aluseks kogu edasisele arutelule energiatõhususe üle.
Õliradiaator meenutab välimuselt vanaaegset malmradiaatorit, kuid on täidetud spetsiaalse termilise õliga. Kui seade vooluvõrku ühendada, soojendab elektriline küttekeha õli, mis hakkab radiaatori ribides ringlema. Õli toimib siinkohal soojussalvestina. See tähendab, et seade ei hakka sooja andma koheselt, vaid vajab ülessoojenemiseks aega. Samas on sellel ka suur eelis: pärast voolu väljalülitamist püsib radiaator veel pikka aega kuumana, eraldades ruumi salvestatud soojusenergiat.
Elektriradiaator (konvektor) töötab aga täiesti teisel põhimõttel. Selle sees on küttekeha, mis on avatud õhuvoolule. Külm õhk siseneb radiaatori alt, soojeneb küttekehaga kokku puutudes ja tõuseb füüsikaseaduste kohaselt üles, väljudes radiaatori ülaosast. Tekib loomulik õhuringlus ehk konvektsioon. See protsess on väga kiire – ruum hakkab soojenema peaaegu kohe pärast sisselülitamist. Miinuseks on aga see, et küttekeha jahtub maha sekunditega, kui vool katkeb, ehk mingit soojussalvestust ei toimu.
Energiatõhususe müüt: kumb kulutab vähem elektrit?
Siin jõuame kõige levinuma väärarusaamani. Füüsikalisest vaatepunktist on kõigi elektriliste küttekehade kasutegur ligilähedaselt 100%. See tähendab, et kui radiaator tarbib vooluvõrgust 1 kilovatt-tunni (kWh) elektrienergiat, toodab ta vastu täpselt 1 kWh soojusenergiat, olenemata sellest, kas tegemist on õli-, kvarts- või tavalise elektriradiaatoriga. Elekter ei kao kuhugi, see muutub soojuseks.
Kust tuleb siis säästlikkuse erinevus? Vastus peitub soojuse tajumises ja juhtimises:
- Termostaadi täpsus: Odavad õliradiaatorid kasutavad sageli mehaanilisi bimetall-termostaate, mis on ebatäpsed. Need võivad lasta toatemperatuuril kõikuda mitu kraadi, küttes ruumi üle ja raisates seeläbi energiat. Kaasaegsed elektroonilise termostaadiga konvektorid suudavad hoida temperatuuri 0,1–0,5 kraadi täpsusega, lülitades kütte välja täpselt siis, kui vaja. See väldib ülekütmist ja säästab reaalselt raha.
- Soojuse jaotumine: Õliradiaator kiirgab soojust (nagu päike või ahi), soojendades lähedalasuvaid objekte ja inimesi. See tekitab mugavustunde madalama õhutemperatuuri juures. Konvektor soojendab õhku, mis tõuseb lae alla. Kõrgete lagedega ruumis võib konvektoriga kütmine tunduda ebaefektiivne, sest soe õhk on lae all, teie aga külmetate põrandal.
Millises olukorras eelistada õliradiaatorit?
Õliradiaator ei ole mineviku jäänuk, vaid teatud olukordades parim valik. Selle suurimaks trumbiks on inertsus ja turvalisus tolmu suhtes.
Peamised eelised:
- Vaikne töö: Kuna puuduvad ventilaatorid ja õli liikumine on hääletu (v.a harvad naksatused soojenemisel), on see ideaalne magamistuppa.
- Ei kuivata liigselt õhku: Kuna küttekeha on õli sees peidus ega puutu otse õhuga kokku, ei “põleta” see hapnikku ega tolmu. See on suurepärane uudis allergikutele, kuna ruumis ei teki kärssanud tolmu haisu.
- Püsiv soojus: Tänu inertsile hoiab see ruumi temperatuuri stabiilsemana, vältides järske temperatuurikõikumisi, mis võivad olla ebameeldivad.
Õliradiaator on parim valik ruumidesse, kus viibite pikemalt ja soovite stabiilset soojust, näiteks elutuppa või kodukontorisse, kus istute ühe koha peal.
Millal on elektriradiaator (konvektor) parem valik?
Kaasaegsed elektriradiaatorid on disainitud kiirust ja reaktsioonivõimet silmas pidades. Need on sageli seinale kinnitatavad ja esteetiliselt tagasihoidlikumad.
Peamised eelised:
- Kiire reageerimine: Kui jõuate külma maakodusse või garaaži ja soovite sooja kohe, on konvektor ainuõige valik. See paneb õhu liikuma minutitega.
- Täpne juhtimine: Paljudel uutel mudelitel on WiFi-ühendus, mis võimaldab kütet sisse lülitada enne kojujõudmist või seadistada keerulisi küttekava graafikuid, mis on suurim reaalse energiasäästu allikas.
- Kergus ja mobiilsus: Konvektorid on kerged ja neid on lihtne ühest toast teise tõsta või seinale kinnitada, säästes põrandapinda.
Konvektor sobib ideaalselt ruumidesse, mida kasutatakse harvem või kus on vaja temperatuuri kiiresti muuta, näiteks vannitoad (kui on vastav niiskuskindlusklass) või külalistetoad.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Radiaatorite valimisel tekib inimestel tihti spetsiifilisi küsimusi, mis on seotud ohutuse ja igapäevase kasutusega. Siin on vastused levinumatele küsimustele.
Kas õliradiaatorile tohib riideid kuivama panna?
Ei, otse ribide peale ei tohi kunagi riideid asetada. See takistab soojuse eraldumist ja võib põhjustada seadme ülekuumenemist või isegi tulekahju. Siiski on mõnedel õliradiaatoritel kaasas spetsiaalsed eemaldatavad kuivatusrestid, mis asuvad kuumast pinnast kõrgemal – neid võib kasutada rätikute või sokkide kuivatamiseks.
Kumb on lastega peredele ohutum?
Üldjuhul peetakse õliradiaatorit veidi ohutumaks, kuna selle pinnatemperatuur on ühtlasem ja harva nii kõrge, et tekitaks kohese põletuse (kuigi see on siiski tuline). Konvektorite sees on küttekeha väga kuum, kuid see on tavaliselt võre taga peidus. Lastega peredes on oluline jälgida, et radiaatoril oleks ümberkukkumise kaitse (lülitub kukkudes välja).
Kas ma võin jätta elektriradiaatori järelevalveta tööle?
Kaasaegsed seadmed on varustatud ülekuumenemiskaitsega ja on mõeldud pikaajaliseks tööks. Siiski on soovitatav vanemaid või tehniliselt mittekorras seadmeid järelevalveta mitte jätta. Püsikütteks mõeldud seinale kinnitatavad konvektorid on disainitud töötama 24/7 ilma järelevalveta.
Kui palju maksab radiaatori kasutamine tunnis?
Arvutuskäik on lihtne: kui radiaatori võimsus on 2000W (ehk 2 kW) ja see töötab täisvõimsusel tund aega, kulutab see 2 kWh elektrit. Korrutage see oma elektriarve kWh hinnaga (koos võrgutasudega). Tuleb aga meeles pidada, et termostaadiga radiaator ei tööta kunagi 100% ajast täisvõimsusel – kui tuba on soe, lülitab see end välja. Keskmiselt töötab radiaator vaid 1/3 kuni 1/2 ajast, et hoida saavutatud temperatuuri.
Praktilised nipid küttearvete optimeerimiseks
Olenemata sellest, kas valite õliradiaatori või elektrilise konvektori, sõltub lõplik kulu suuresti sellest, kuidas te seadet kasutate. Säästlikkus ei tule seadme tüübist, vaid targast tarbimisest. Kõige olulisem on vältida soojuskadusid – isegi maailma kõige ökonoomsem radiaator ei suuda säästlikult kütta ruumi, kus aknad lasevad tuult läbi.
Asetage radiaator alati kohta, kus õhk saab vabalt ringelda. Levinud viga on paigutada radiaator diivani või paksude kardinate taha. See petab radiaatori termostaati: seade “arvab”, et tuba on soe, kuna soojus koguneb kardina taha, samal ajal kui ülejäänud ruum on külm. Tulemuseks on ebaühtlane temperatuur ja suurem elektrikulu. Õliradiaatori puhul on soovitatav asetada see ruumi keskele või kohta, kust soojuskiirgus levib takistusteta. Konvektori parim asukoht on akna all, et tekitada sooja õhu kardin külma aknaklaasi ette.
Kasutage ära kaasaegset tehnoloogiat. Kui teie radiaatoril puudub täpne termostaat või taimer, ostke vahele nutipistik. See võimaldab teil seadistada kütte tööle vaid nendeks tundideks, kui elekter on börsil odavam, või kütta tuba soojaks vahetult enne ärkamist. Iga kraad, mille võrra toatemperatuuri alandate (näiteks 22 kraadilt 21 kraadile), vähendab küttekulusid ligikaudu 5-7%. Seega, kombineerides õiget seadet targa juhtimisega, on võimalik saavutada märkimisväärne võit ka elektriarvetes.
