Kodu kütmine on teema, mis muutub eriti aktuaalseks just sügis- ja talvekuudel, mil elektriarved hakkavad kasvama ning toasoe muutub prioriteediks. Kui keskküttest või ahjust jääb väheks, seisavad paljud inimesed ehituspoes või e-poes keerulise valiku ees: kas eelistada klassikalist õliradiaatorit või valida moodsam elektriradiaator ehk konvektor? Mõlemad seadmed töötavad elektrienergial, kuid nende tööpõhimõtted, soojuse jaotamine ja mõju sisekliimale on vägagi erinevad. Õige valiku tegemine ei sõltu ainult seadme hinnast, vaid eelkõige sellest, millised on ruumi omadused, kui kiiresti on vaja sooja saada ja kui oluline on energiatõhusus pikas perspektiivis. Selles artiklis lahkame põhjalikult mõlema seadme hingeelu, et aidata teil teha teadlik otsus.
Mis on õliradiaator ja miks see on endiselt populaarne?
Õliradiaator on paljudele tuttav juba aastakümneid. Visuaalselt meenutab see tavalist keskkütteradiaatorit, olles jaotatud ribideks, kuid selle sees ei ringle vesi, vaid spetsiaalne diatermiline õli. Selle seadme südameks on elektriline küttekeha, mis on sukeldatud õlisse. Kui seade sisse lülitada, soojendab küttekeha õli, mis hakkab radiaatori sees ringlema ja kannab soojuse üle metallist korpusele. Kuum metallpind omakorda kiirgab soojust ruumi.
Õliradiaatori üks peamisi omadusi on kõrge soojusinert. See tähendab, et seadme ülessoojenemine võtab aega – te ei tunne soojust kohe pärast sisselülitamist. Samas on sellel ka positiivne pool: kui radiaator on saavutanud töötemperatuuri ja termostaat selle välja lülitab, püsib seade veel pikalt soe, eraldades jätkuvalt soojust ilma elektrit tarbimata. See muudab õliradiaatori heaks valikuks ruumidesse, kus soovitakse hoida stabiilset temperatuuri pikema aja vältel.
Õliradiaatori peamised eelised:
- Vaikne töö: Kuna enamikul õliradiaatoritel puuduvad ventilaatorid, töötavad need peaaegu hääletult. Aeg-ajalt võib kuulda vaid termostaadi klõpsatust või õli paisumisest tingitud vaikset naksatust.
- Ei kuivata liigselt õhku: Kuna küttekeha on peidus õli sees ega puutu otseselt kokku toaõhuga, ei “põleta” see hapnikku ega tolmu, mis on oluline allergikutele.
- Lihtne teisaldada: Enamik mudeleid on varustatud ratastega, mis võimaldab neid hõlpsasti ühest toast teise liigutada.
Elektriradiaator ehk konvektor – kiirus ja reaktsioonivõime
Elektriradiaator, mida sageli nimetatakse ka konvektoriks, töötab täiesti teisel põhimõttel. See kasutab ära füüsikalist nähtust nimega konvektsioon: külm õhk on raskem ja püsib põranda lähedal, soe õhk on kergem ja tõuseb üles. Konvektori allosas on avad, kust külm õhk siseneb seadmesse, liigub mööda kuuma küttekeha (tavaliselt alumiiniumist või keraamiline element) ning väljub seadme ülaosast sooja õhuvooluna.
Erinevalt õliradiaatorist on konvektori eesmärk kütta õhku kiiresti ringi ajades. See tähendab, et ruum soojeneb märgatavalt kiiremini. Kaasaegsed elektriradiaatorid on sageli varustatud väga täpsete elektrooniliste termostaatidega, mis suudavad hoida toatemperatuuri kõikumise vaid 0,1–0,5 kraadi piires.
Konvektori tugevused:
- Kiire soojenemine: Seade hakkab soojust andma peaaegu koheselt pärast sisselülitamist.
- Täpne temperatuuri hoidmine: Vähene inerts tähendab, et seade ei küta ruumi üle (nn overshoot), kui päike hakkab aknast sisse paistma või kui ruumis on palju inimesi.
- Kompaktne ja kerge: Konvektorid on tavaliselt õhemad ja kergemad ning neid saab sageli paigaldada seinale, säästes põrandapinda.
Energiatõhusus: Kumb on tegelikult säästlikum?
See on ilmselt kõige sagedasem küsimus, mida ostjad küsivad. Tehniliselt võttes on kõik elektrilised küttekehad 100% efektiivsusega – see tähendab, et kogu tarbitud elektrienergia muudetakse soojuseks. Üks kilovatt-tund elektrit annab ühe kilovatt-tunni soojust, olenemata sellest, kas tegemist on õliradiaatori, konvektori või soojapuhuriga. Seega, füüsika seisukohalt on nende “kasutegur” identne.
Küll aga tekib erinevus kasutusefektiivsuses ehk selles, kuidas seade suudab soojust jaotada ja kui täpselt see reageerib ruumi temperatuuri muutustele. Siin on konvektoritel sageli väike eelis:
- Reaktsioonikiirus: Kuna õliradiaator jahtub ja soojeneb aeglaselt, võib juhtuda, et see kütab ruumi edasi ka siis, kui soovitud temperatuur on juba saavutatud (näiteks päikese mõjul). See liigne soojus on sisuliselt raisatud energia. Konvektor lõpetab kütmise koheselt.
- Soojuse jaotus: Õliradiaator soojendab eelkõige oma vahetut ümbrust kiirguslikult ja tekitab aeglasemat õhuringlust. Suure ruumi ühtlaseks kütmiseks võib kuluda rohkem aega, mis võib tekitada tunde, et seade peab töötama suuremal võimsusel.
Teisalt võib õliradiaatori inerts olla säästlikum halvasti soojustatud ruumides või kohtades, kus on palju tuuletõmbust. Õliradiaatori massiivne korpus toimib soojussalvestina, mis ühtlustab temperatuurikõikumisi paremini kui kiiresti jahtuv konvektor.
Ohutus ja turvalisus lastega peredes
Turvalisus on küttekeha valimisel kriitilise tähtsusega, eriti kui majas on väikesed lapsed või lemmikloomad. Siin on kahel seadmetüübil olulised erinevused.
Õliradiaatorid võivad pinnalt minna üsna tuliseks. Kuigi kaasaegsed mudelid on ohutumad, on metallribide temperatuur siiski piisavalt kõrge, et pikemal kokkupuutel ebamugavustunnet või isegi kerget põletust tekitada. Lisaks on õliradiaatorid rasked – kui laps peaks selle kogemata ümber lükkama (kuigi headel mudelitel on kukkumisandurid), võib seadme raskus olla ohtlik.
Elektriradiaatorite (konvektorite) korpuse temperatuur on tavaliselt madalam, kuna küttekeha asub korpuse sees ja on ümbritsetud õhuvooluga. Paljudel seinale kinnitatavatel mudelitel on esipaneel vaid mõõdukalt soe. Siiski tuleb jälgida, et konvektori pealmisi õhuavasid ei kaetaks kunagi riiete või muu materjaliga, kuna see tekitab ülekuumenemise ja tuleohu. Õliradiaator on katmise suhtes veidi andestavam (kuigi ka seda ei tohi katta), kuid konvektori puhul on see range keeld.
Sisekliima ja õhukvaliteet
Kuidas mõjutab küttekeha toaõhku? See on mugavuse seisukohalt võtmetähtsusega. Odavamad lahtise spiraaliga konvektorid või soojapuhurid kipuvad tolmuosakesi “kärsatama”. See tekitab spetsiifilise lõhna ja võib ärritada hingamisteid. Kvaliteetsed madalatemperatuurilised konvektorid (mille küttekeha pind on suurem ja temperatuur madalam) on selles osas paremad.
Õliradiaator on sisekliima suhtes üldiselt sõbralikum. Kuna küttepind on suur ja temperatuur ei tõuse nii ekstreemselt kõrgeks kui lahtise hõõgniidi puhul, ei toimu tolmu põlemist. Samuti ei tekita see intensiivset õhuvoolu, mis keerutaks maast tolmu ja allergeene üles. Seetõttu soovitavad paljud eksperdid magamistubadesse just õliradiaatoreid.
KKK – Korduma kippuvad küsimused
Allpool on toodud vastused levinumatele küsimustele, mis tekivad õli- ja elektriradiaatorite valimisel ja kasutamisel.
1. Kas õliradiaatorit tohib jätta järelevalveta tööle?
Kuigi kaasaegsed õliradiaatorid on varustatud ülekuumenemiskaitsega ja termostaadiga, on üldine soovitus mitte jätta teisaldatavaid elektrilisi küttekehasid täiesti järelevalveta pikaks ajaks või kodust lahkudes. Püsivalt seinale paigaldatud konvektorid on pikaajaliseks kasutamiseks ja “üksi jätmiseks” tavaliselt turvalisemad.
2. Kumb seade kuivatab õhku rohkem?
Füüsikaliselt ei eemalda kumbki seade ruumist veeauru (nagu teeb seda niiskusimur). Küll aga vähendab temperatuuri tõstmine suhtelist õhuniiskust. Kuna konvektorid panevad õhu kiiremini liikuma ja küttekeha temperatuur võib olla kõrgem, tajutakse nende tööd sageli kuivemana kui õliradiaatori oma. Õliradiaatorit peetakse subjektiivselt mugavamaks.
3. Kas ma võin radiaatoril riideid kuivatada?
See on rangelt keelatud enamiku elektriradiaatorite ja konvektorite puhul, kuna see takistab õhu liikumist ja põhjustab ülekuumenemist, mis on otsene tuleoht. Õliradiaatorite puhul on erandiks vaid need mudelid, millel on spetsiaalne, tehasest kaasa pandud riidekuivatusrest, mis asub ribidest eemal.
4. Milline võimsus valida?
Rusikareegel on umbes 100 vatti ruutmeetri kohta (normaalse laekõrguse ja keskmise soojustuse korral). Näiteks 15-ruutmeetrise toa jaoks on vaja vähemalt 1500 W (1,5 kW) radiaatorit. Halvema soojustusega ruumis tuleks arvestada suurema varuga.
Seadmete hooldus ja pikaealisuse tagamine
Olenemata sellest, kas teie valik langes õliradiaatori või elektrilse konvektori kasuks, sõltub seadme eluiga ja efektiivsus korrapärasest hooldusest. Elektrilised küttekehad on üldiselt väga hooldusvabad, kuid mõned lihtsad sammud tagavad nende ohutu töö aastateks.
Kõige olulisem hooldustoiming on tolmu eemaldamine. Konvektorite puhul koguneb tolm seadme alumistesse sissevõtuavadesse ja ülemistesse väljutusrestidesse. See tolm takistab õhu liikumist, mistõttu küttekeha võib üle kuumeneda ja seadme efektiivsus langeda. Soovitatav on vähemalt kord kuus, enne kütteperioodi algust ja selle jooksul, puhastada reste tolmuimeja pehme otsikuga. Ärge kunagi avage seadme korpust, et puhastada sisemust, kui te pole spetsialist – piisab välisest puhastusest.
Õliradiaatorite puhul on peamine murekoht ribide vahele kogunev tolm. Kuna õliradiaatoril on suur pindala, toimib see tolmu magnetina. Puhas radiaator eraldab soojust paremini. Pühkige seadet regulaarselt niiske lapiga, kuid tehke seda vaid siis, kui seade on vooluvõrgust eemaldatud ja täielikult jahtunud. Samuti kontrollige regulaarselt toitejuhet ja pistikut – kui märkate isolatsioonikahjustusi või kui pistik läheb töötamise ajal liiga kuumaks, lõpetage kohe seadme kasutamine ja pöörduge elektriku poole. Õigeaegne hooldus mitte ainult ei säästa raha elektriarvetelt, vaid on ka teie kodu tuleohutuse garantii.
