Tallinna kiires elutempos ja linnamüra keskel tekib tihti igatsus vaikuse, värske õhu ja loodusliku avaruse järele. Õnneks ei pea pealinna elanikud selleks sõitma teise Eesti otsa, sest Harjumaa ja selle lähiümbrus peidavad endas ühtesid Eesti kõige kaunimaid ja ligipääsetavamaid maastikke – rabasid. Need iidsed soostikud on midagi enamat kui lihtsalt märg ala; need on müstilised ökosüsteemid, kus aeg justkui peatub. Laudteed, mis looklevad läbi kidurate mändide ja tumedate laugaste, pakuvad suurepärast võimalust akude laadimiseks nii kogenud matkajale kui ka pühapäevasele jalutajale. Järgnevalt vaatamegi lähemalt, millised on need kohad, kuhu tasub sammud seada, et kogeda Eestimaa looduse ürgset ilu vaid lühikese autosõidu kaugusel pealinnast.
Miks on rabad eestlastele nii olulised?
Raba on eestlasele justkui teine kodu või pühapaik. See on koht, kus õhk on nii puhas, et paneb pea ringi käima, ja vaikus on nii sügav, et kuuled omaenda mõtteid. Kuid asi pole ainult emotsioonis. Rabade ökosüsteem on äärmiselt ainulaadne. Turvas, mis on aastatuhandete jooksul ladestunud, filtreerib vett ja talletab süsinikku.
Lisaks on rabamaastik äärmiselt fotogeeniline igal aastaajal. Kevadel tärkab seal elu ja õitsevad tupp-villpead, suvel kutsuvad soojad laukad ujuma, sügisel värvub maapind punakaks ja valmivad jõhvikad ning talvel, kui raba on kaetud paksu lumevaibaga, muutub see ideaalseks paigaks räätsamatkadeks või suusatamiseks. See on mitmekesisus, mis kutsub inimesi üha uuesti ja uuesti tagasi.
Viru raba – Lahemaa kroonijuveel
Kui rääkida Tallinna lähedal asuvatest rabadest, siis ei saa üle ega ümber Viru rabast. See on ilmselt Eesti kõige kuulsam ja enimkülastatud soostik, asudes vaid umbes 50-minutilise autosõidu kaugusel Tallinnast, Lahemaa rahvuspargis. Selle populaarsus ei ole juhuslik – ligipääsetavus on tehtud äärmiselt mugavaks.
Viru raba õpperada on umbes 3,5 kilomeetrit pikk ja teeb ringi, mis tähendab, et te ei pea tuldud teed tagasi kõndima. Raja algus on ehitatud laiema laudteena, mis on ligipääsetav ka lapsevankri või ratastooliga kuni vaatetornini. Vaatetornist avaneb hingemattev vaade kogu rabale ja selle arvukatele laugastele.
Mida Viru rabas teha?
- Ujumine: Raja keskel on spetsiaalne ujumisplatvorm. Rabavesi on tume, kergelt happeline ja väga pehme, jättes naha siidiseks. Paljud usuvad, et see vesi on noorendava toimega.
- Harimine: Raja ääres on infotahvlid, mis tutvustavad raba taimestikku, sealhulgas huulheina, sookailu ja erinevaid turbasamblaid.
- Päikesetõusud: Viru raba on fotograafide lemmikpaik päikesetõusu pildistamiseks, kui udu kerkib laugastelt ja päike värvib taeva roosaks.
Kakerdaja raba – Järvamaa pärl
Kuigi Kakerdaja raba asub Tallinnast veidi kaugemal (umbes 60-70 km), on see paljude loodusnautlejate vaieldamatu lemmik. Raba on saanud nime järvekauri (rahvasuus kakerdaja) järgi, keda seal tihti kohata võib. See on üks suurimaid ja terviklikumaid rabasid Kõrvemaa maastikukaitsealal.
Kakerdaja suurimaks tõmbenumbriks on Kakerdi järv, mis asub raba keskel. See on erakordselt fotogeeniline veekogu, mida ümbritsevad sajad väiksemad laukad. Laudtee viib otse järve äärde, kus saab pidada piknikku ja nautida vaadet.
Rada on umbes 7 kilomeetrit pikk (edasi-tagasi või ringina, olenevalt valitud marsruudist) ning pakub veidi metsikumat kogemust kui Viru raba. Siin on vaiksem ja rahvast liigub tavaliselt vähem, mis annab parema võimaluse süveneda looduse häältesse. Kevaditi on see suurepärane koht rändlindude vaatlemiseks.
Pääsküla raba – Loodus linna sees
Neile, kes ei soovi autoga linnast välja sõita, on Pääsküla raba ideaalne lahendus. See asub Tallinna piiril, Nõmme ja Männiku vahel, ning on ligipääsetav isegi ühistranspordiga. See on endine turbakaevandusala, mis on tänaseks taastunud ja muutunud liigirikkaks puhkealaks.
Pääsküla raba matkarajad on erineva pikkusega, pakkudes nii lühemaid jalutuskäike lastega peredele kui ka pikemaid tiire tervisesportlastele. Peamine laudtee ring on umbes 4 kilomeetrit pikk ja viib läbi erinevate metsakoosluste ning rabamaastiku.
Pääsküla eripärad
Üks raja tipphetki on ligi 10 meetri kõrgune vaatetorn, kust avaneb vaade taastuvale rabale. Kuna raba asub linna lähedal, on see populaarne koht koeraga jalutajatele ja jooksjatele. Siiski tasub arvestada, et nädalavahetustel võib seal olla üsna palju rahvast. Samas on see suurepärane tõestus sellest, kuidas loodus suudab endise tööstusmaastiku tagasi võtta ja muuta selle kauniks elukeskkonnaks.
Marimetsa raba – Vaikuse otsijatele
Kui soovite põgeneda masside eest ja kogeda tõelist üksildust, on Läänemaa piiril asuv Marimetsa raba suurepärane valik. See asub Tallinnast umbes tunni ja veerandi kaugusel, kuid sõit on seda väärt. Marimetsa matkarada on üks pikemaid ja mitmekesisemaid, alustades teekonda läbi metsa ja heinamaade, enne kui jõutakse päris rabani.
Kogu raja pikkus edasi-tagasi on ligikaudu 9 kilomeetrit. See teeb sellest pigem poolepäevase matka kui kiire jalutuskäigu. Laudtee viib sügavale raba südamesse, kus asuvad suured ja maalilised laukad. Kuna laudtee on kohati kitsas ja raba on väga avar, tekib seal tõeline eraldatuse tunne.
Marimetsa on eriline oma puutumatu looduse poolest. Siin on suurem tõenäosus näha metsloomi või haruldasi linnuliike. Sügisel on see suurepärane koht jõhvikate ja murakate korjamiseks, kuid alati tuleb meeles pidada, et marju korjates ei tohi tallata õrna rabapinnast väljaspool laudteed.
Harku raba – Peidetud aare
Teine suurepärane võimalus Tallinna külje all on Harku raba. See on osa suuremast Harku metsast ja pakub head alternatiivi Pääskülale. Harku raba rada on lühem ja sageli vähem rahvarohke. See on ideaalne koht, kuhu minna pärast tööpäeva kiirele tiirule, et pea selgeks saada.
Harku rabas on hästi tähistatud rajad ja seal on võimalik liikuda ka jalgrattaga (mõnedel lõikudel). Maastik on vaheldusrikas, pakkudes nii tihedat metsa kui ka avatud rabaala. Kuna pinnas on seal kohati madalam, on soovitav vihmase ilmaga kanda kummikuid, kuigi suurem osa rajast on läbitav ka tavaliste matkajalanõudega.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Rabas käimine on küll lihtne, kuid siiski tekib esmakordsel minejal või lastega peredel mitmeid praktilisi küsimusi. Siin on vastused levinumatele küsimustele.
1. Kas raba on lapsevankriga läbitav?
Mitte kõik rabad ei sobi vankriga liikumiseks. Viru raba esimene osa kuni vaatetornini on ehitatud laiema ja tasase laudteega, mis sobib hästi vankritele ja ratastoolidele. Kakerdaja ja Marimetsa laudteed on sageli kitsamad ja võivad olla vankriga raskesti läbitavad või lausa võimatud. Pääsküla raba mõned osad (kruusateed) on vankriga läbitavad, kuid laudtee osa võib olla keeruline.
2. Mis jalanõud peaksin valima?
Enamik populaarseid rabasid on varustatud laudteedega, mis tähendab, et kuiva ilmaga saab seal hakkama tavaliste spordijalanõudega. Siiski, kui plaanite rajalt kõrvale astuda (marjade korjamiseks) või kui on olnud vihmane periood ja rada on kohati vee all (eriti kevaditi ja sügiseti), on kummikud või veekindlad matkasaapad parim valik.
3. Kas koerad on lubatud?
Jah, koerad on enamasti lubatud, kuid nad peavad olema alati rihma otsas. Rabad on paljude lindude ja loomade pesitsuspaigaks ning lahtiselt jooksev koer võib neid häirida. Samuti tuleb koristada oma lemmiku järelt.
4. Kas rabalaukas tohib ujuda?
Jah, ujumine on lubatud ja isegi soovitatav kogemus! Paljudes rabades (nt Viru, Kakerdaja) on spetsiaalsed ujumisredelid või platvormid. Olge siiski ettevaatlikud – laukad on sügavad ja vesi võib kihtide kaupa olla väga külm. Ujuge ainult selleks ettenähtud kohtades, et mitte kahjustada õrna rabakallast.
5. Millal on parim aeg raba külastada?
Raba on ilus aastaringselt.
- Varakevad: Looduse ärkamine, suurvee aeg.
- Suvi: Soojad õhtud, ujumine, valged ööd.
- Sügis: Värviline maastik, marjad, uduhommikud.
- Talv: Lumine vaikus, jäätunud laukad, räätsamatkad.
Ettevalmistus ja ohutus rajal
Kuigi rabad on rahustavad, on need siiski metsik looduskeskkond. Esimene ja kõige olulisem reegel on: püsi rajal. Laudteelt kõrvale astumine on ohtlik, sest sambla all võivad peituda sügavad ja vesised augud, millest on raske välja saada. Lisaks on rabapinnas äärmiselt õrn ja taastub inimtegevusest aastaid.
Riietumisel tasub lähtuda kihilisuse printsiibist. Rabas on sageli tuulisem kui metsa vahel, kuna maastik on avatud. Sügisel ja talvel on müts ja kindad kohustuslikud, isegi kui linnas tundub ilm soe. Suvel tasub kaasa võtta putukatõrjevahend, sest niiskes keskkonnas võib leiduda sääski ja parme.
Joogivesi ja väike snäkk on alati hea mõte kaasa võtta, eriti pikematele radadele nagu Marimetsa või Kakerdaja. Pea meeles põhimõtet: “kõik, mis jaksad metsa viia, jaksad ka tagasi tuua”. Prügikaste rabaradade ääres tavaliselt ei ole, et säästa metsloomi prügi laialivedamisest.
Milline matkarada valida vastavalt oma eesmärgile?
Sobiva raba valik sõltub suuresti sellest, mida te nädalavahetuselt ootate ja kellega koos reisite. Kui teie eesmärk on teha kiire ja hariv jalutuskäik koos väikeste laste või eakamate sugulastega, on Viru raba oma kvaliteetse ja osaliselt invapääsuga laudteega vaieldamatult parim valik. See on turvaline, informatiivne ja pakub klassikalist raba ilu ilma liigse pingutuseta.
Kui aga otsite romantikat, vaikust ja maalilisi vaateid fotograafiaks, võtke suund Kakerdaja raba poole. Järvepeegeldused ja sealne vaikus loovad atmosfääri, mida on raske unustada. See on ideaalne koht piknikuks kahekesi või meditatiivseks üksiolemiseks.
Tõsisele matkajale, kes ei karda pikemat autosõitu ja soovib jalutada rohkem kui paar kilomeetrit, sobib kõige paremini Marimetsa raba. Sealne avarus ja inimtühjus annavad võimaluse kogeda loodust selle kõige ehedamal kujul. Sõltumata valikust on raba külastamine alati investeering iseenda vaimsesse tervisesse ja suurepärane viis Eestimaa unikaalse looduse väärtustamiseks.
