Loomariigi mitmekesisus on tõeliselt hämmastav ning tihti leiame end olukorrast, kus peame nimetama loomi kindla algustähega, olgu selleks siis ristsõnade lahendamine, seltskonnamängud või lihtsalt uudishimu. Kui A-, K- või L-tähega loomi suudame nimetada unepealt kümneid, siis U-täht on eesti keeles zooloogilisest vaatepunktist üks parajaid pähkleid. See ei tähenda aga, et selliseid liike ei eksisteeriks. Vastupidi, U-tähega algavate loomade nimekiri peidab endas äärmiselt eksootilisi, vähetuntud ja bioloogiliselt intrigeerivaid isendeid, alates Lõuna-Ameerika vihmametsade latvadest kuni meie oma kodumaiste veekogude ja metsatukkadeni. Järgnev ülevaade avab ukse nende salapäraste olendite maailma, pakkudes süvitsi minevat teavet nende eluviiside, välimuse ja eripärade kohta.
Ukaari: Amasoonia punanäoline akrobaat
Üks kõige silmapaistvamaid ja välimuselt unikaalsemaid primaate maailmas on kahtlemata ukaari (perekond Cacajao). Need Lõuna-Ameerika vihmametsades, peamiselt Brasiilias ja Peruus elavad ahvid on tuntud oma täiesti karvutu ja erkpunase näo poolest, mis moodustab terava kontrasti nende ülejäänud karvkattega. Ukaarid on suurepärane näide sellest, kuidas evolutsioon on kujundanud liike visuaalselt suhtlema.
Ukaaride puhul ei ole punane nägu pelgalt esteetiline eripära, vaid see toimib omamoodi terviseindikaatorina. Mida erksam on punane värv, seda tervem on isend ja seda vastupanuvõimelisem on ta troopilistele haigustele, nagu malaaria. Kahvatu nägu on märk haigusest või nõrkusest, mis muudab sellise isendi paaritumismängudes vähem atraktiivseks. See mehhanism aitab tagada tugevate geenide edasikandumise populatsioonis.
Eluviis ja toitumine
Need primaadid on äärmiselt sotsiaalsed loomad, elades karjades, mis võivad ulatuda 5–30 isendini, kuid vahel koonduda isegi kuni 100-liikmelisteks gruppideks. Nende toitumine on spetsialiseerunud ja erineb paljudest teistest ahvilistest:
- Kõva koorega seemned: Ukaaridel on erakordselt tugevad lõualuud ja hambad, mis võimaldavad neil purustada tooreid puuvilju ja kõvasid seemneid, millele teised loomad ligi ei pääse.
- Puuviljad ja lehed: Kuigi seemned on põhilised, söövad nad hooajaliselt ka pehmemaid puuvilju ja noori lehti.
- Liikumine: Erinevalt paljudest teistest Uue Maailma ahvidest on ukaaridel lühike saba, mida nad ei kasuta haaramiseks. Selle asemel on nad osavad hüppajad, liikudes puult puule jõuliste hüpetega.
Urson: Põhja-Ameerika okassiga
Kui rääkida U-tähega loomadest ristsõnade kontekstis, siis on urson (Erethizon dorsatum) ilmselt kõige kuulsam vastus. Teda tuntakse ka kui Põhja-Ameerika okassiga. Kuigi nimes sisaldub sõna “siga”, on tegemist hoopis närilisega, kes on kopra järel suuruselt teine näriline Põhja-Ameerikas. Urson on suurepärane kohaneja, kes suudab elada nii okasmetsades, tundras kui ka poolkõrbelistel aladel.
Ursoni keha katab umbes 30 000 okast. Erinevalt levinud müüdist ei suuda urson oma okkaid vaenlase suunas “tulistada”. Okkad on lõdvalt kinnitunud ja irduvad looma nahast kergesti füüsilise kontakti korral. Iga okka otsas on mikroskoopilised kidad, mis teevad nende eemaldamise ohvri nahast äärmiselt valulikuks ja keeruliseks. Veelgi enam, kehasoojus paneb kidadega okka liha sees sügavamale liikuma, mis võib kiskjale tekitada tõsiseid infektsioone.
Oskuslik ronija
Erinevalt oma Vana Maailma sugulastest on ursonid suurepärased ronijad. Nad veedavad suure osa oma ajast puude otsas, toitudes koorest, okastest ja pungadest. Nende jalad on varustatud pikkade kõverate küünistega ja taldadel on spetsiaalne tekstuur, mis suurendab haarduvust puukoorega. Hoolimata oma kohmakast välimusest suudavad nad liikuda üllatavalt peenikestel okstel.
Unilased: Öised unimütsid
Eesti keeles tähistab sõna unilased (sugukond Gliridae) tervet rühma väikeseid, orava sarnaseid närilisi. Kuigi see on sugukonna nimetus, kasutatakse seda tihti ka üldnimetusena nende liikide kohta. Unilased on saanud oma nime oma erakordse unevajaduse järgi – nad on tuntud pika talveune poolest, mis võib kesta parasvöötmes kuni seitse kuud (oktoobrist maini).
Unilased on öise eluviisiga loomad, kellel on suured silmad ja suurepärane kuulmine. Nad on osavad ronijad ning väldivad maapinnal liikumist, et hoida end kiskjate eest kaitstuna. Eestis on tuntuimaks esindajaks pähklinäpp, kuid unilaslaste sugukond tervikuna väärib U-tähega loomade nimekirjas kindlat kohta.
Huvitav fakt unilaste kohta on nende saba autotoomia võime. Kui kiskja haarab unilasest sabast, võib saba nahk maha tulla, võimaldades loomal põgeneda. Hiljem kuivab saba luu ära ja kukub küljest, kuid erinevalt sisalikest neile uut saba ei kasva.
Umbra: Haruldane mudakalake
Veemaailma sukeldudes leiame U-tähega algava liigi nimega umbra (perekond Umbra), täpsemalt Euroopa umbra ehk koerakala. See on väike, kuni 10–15 sentimeetri pikkune kala, keda leidub Kesk- ja Ida-Euroopa veekogudes, eriti Doonau vesikonnas. Umbra on äärmiselt vastupidav liik, kes suudab ellu jääda tingimustes, kus paljud teised kalad hukkuksid.
Ellujäämismeistri omadused
Umbra elab sageli madalates, mudastes ja taimestikku täis kasvanud veekogudes, kus hapnikusisaldus võib langeda kriitiliselt madalale. Selleks puhuks on umbral välja arenenud võime hingata atmosfääriõhku. Ta käib veepinnal neelamas õhumulle, mida seejärel omastatakse läbi ujupõie seinte, mis toimib justkui algeline kops. See kohastumus võimaldab tal üle elada põuaperioode või talviseid ummuksisse jäämisi.
Kahjuks on Euroopa umbra muutunud oma levialas haruldaseks elupaikade kadumise (soode ja luhtade kuivendamine) ning invasiivsete liikide leviku tõttu. Seetõttu on ta paljudes riikides looduskaitse all.
Uruhiir: Põldude ja niitude sanitar
Kuigi nimi “hiir” viitab justkui tavalisele koduhiirele, on uruhiired (alamsugukond Arvicolinae) omaette suur rühm närilisi, kes erinevad hiirtest tömbima nina, väiksemate kõrvade ja lühema saba poolest. Uruhiired on ökosüsteemides asendamatud võtmeriigid, olles põhiliseks toiduallikaks paljudele röövlindudele (nagu kakud ja kullid) ning kiskjatele (rebased, nirgid).
Uruhiired on tuntud oma erakordse sigivuse ja keeruliste käikusüsteemide poolest. Nad ei maga talveund, vaid tegutsevad aktiivselt lume all, luues sinna terveid “linnakuid”. Nende tegevus aitab kobestada mulda ja levitada taimede seemneid. Samas võivad nad massilise paljunemise aastatel tekitada põllumajandusele märkimisväärset kahju, süües viljapuu juuri ja põllukultuure.
Ussmadu: Madu, kes näeb välja nagu vihmauss
Roomajate maailmast leiame U-tähega algava põneva rühma – ussmaod (sugukond Typhlopidae). Need on väikesed, enamasti pimedad maod, kes elavad maa all ja toituvad peamiselt sipelgatest ning termiitidest. Väliselt meenutavad nad pigem suuri läikivaid vihmausse kui traditsioonilisi madusid.
Ussmadude silmad on taandarenenud ja kaetud soomustega, kuna maa all on nägemine teisejärguline. Selle asemel on neil suurepärane haistmismeel, mis aitab neil leida putukate pesasid. Nad on täiesti ohutud ega oma mürki. Nende soomused on väga siledad, et hõlbustada mullas liikumist, ja sabaotsas on sageli väike ogataoline moodustis, mida nad kasutavad toetuspinnana maa sisse kaevumisel.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Alljärgnevalt on toodud vastused levinumatele küsimustele seoses U-tähega algavate loomadega, keda eesti keeleruumis tihti otsitakse või valesti mõistetakse.
Mis loom on “urr”?
Ristsõnades ja vanemates tekstides kohtab tihti sõna “urr”. Tavaliselt tähistab see ursonit ehk Põhja-Ameerika okassiga. See on lühendatud või rahvapärane mugandus, mis on eriti levinud ristsõnakoostajate seas tänu oma lühidusele ja täishäälikute rohkusele.
Kas Eestis elab mõni U-tähega loom?
Jah, Eestis elavad unilased (täpsemalt pähklinäpp, kes kuulub unilaste sugukonda) ja mitmed uruhiire liigid (näiteks põld-uruhiir). Samuti leidub meie vetes kalu, kelle rahvapärased nimetused võivad alata U-ga, kuid ametlikud liiginimed on teised. Euroopa umbra Eestis looduslikult ei ela.
Kas ukaari punane nägu tähendab, et ta on vihane?
Ei, ukaari punane nägu ei ole seotud emotsioonidega nagu viha. See on püsiv omadus, mis tuleneb veresoonte rohkusest naha all ja pigmendi puudumisest. Nagu mainitud, on see signaal looma heast tervisest ja tugevast immuunsüsteemist.
Miks on U-tähega loomi eesti keeles nii vähe?
Eesti keeles on U-tähega algavad sõnad üsna levinud, kuid loomade nimetustes domineerivad teised tähed. Paljud loomad on saanud nime oma välimuse või käitumise järgi ning need sõnad ei pruugi alata U-ga. Siiski, kui vaadata süsteemaatilisi nimetusi (sugukonnad, perekonnad) või laensõnu (nagu ukaari või urson), leiab neid siiski arvestataval hulgal.
Miks tasub tunda vähetuntud liike
U-tähega loomade tundmaõppimine ei ole vaid keeleline harjutus, vaid aken looduse mitmekesisusse. Liigid nagu ukaari või umbra näitavad meile, kui äärmuslikeks ja spetsiifilisteks võivad elusolendid evolutsiooni käigus muutuda. Iga selline loom, olgu ta nii väike kui uruhiir või nii kauge kui Amasoonia primaat, mängib oma ökosüsteemis asendamatut rolli. Nende rollide mõistmine aitab meil paremini tajuda looduse tasakaalu ja vajadust kaitsta ka neid liike, kes ei ole ehk kõige kuulsamad või kelle nime me esimese hooga meenutada ei suuda. Looduse ilu peitub sageli just detailides ja haruldustes.
