Paljude inimeste jaoks seostub termin “puuduv töövõime” eksiarvamusega, et see tähendab automaatselt voodihaiget seisundit või täielikku keeldu töötada. Tegelikkus on aga hoopis nüansirikkam ja paindlikum. Eesti sotsiaalsüsteem ja tööturg on viimastel aastatel liikunud suunas, kus diagnoos või vähenenud teovõime ei määra inimese saatust lõplikult. Vastupidi, süsteem on üles ehitatud nii, et see soodustab sotsiaalset kaasatust ja eneseteostust. Töövõime hindamine on administratiivne protsess, mille eesmärk on tuvastada abivajaduse ulatus ja rahalise toetuse suurus, mitte seada piire inimese unistustele või soovile ühiskonda panustada. Seega on küsimus, kas puuduva töövõimega inimene tohib töötada, üks olulisemaid müüte, mis vajab selget ja julgustavat ümberlükkamist.
Mida tegelikult tähendab “puuduv töövõime”?
Et mõista töötamise võimalikkust, tuleb esmalt lahti mõtestada terminoloogia. Töövõime hindamist viib Eestis läbi Töötukassa ning see põhineb meditsiinilistel andmetel ja inimese enda kirjeldusel oma igapäevasest toimetulekust. Hinnangu tulemusena määratakse inimesele üks kolmest staatusest: töövõime on täielik, osaline või puuduv.
Puuduv töövõime määratakse juhul, kui inimese tervislik seisund ei võimalda tal üldjuhul töötada tavapärases töötempos ja -koormusega või kui töötamine on võimalik vaid eritingimustel ja pideva kõrvalabiga. Siiski on siin oluline rõhuasetus sõnal “üldjuhul”. See hinnang on sotsiaalkindlustuslik kategooria, mis annab õiguse saada riigilt töövõimetoetust ja ravikindlustust, kuid see ei ole juriidiline töötamise keeld. See tähendab, et riik tunnistab inimese tervisest tulenevaid ulatuslikke piiranguid, kuid ei võta talt ära õigust proovida jõukohast tööd.
Kas töötamine on lubatud ja seaduslik?
Lühike vastus on: jah, puuduva töövõimega inimene tohib töötada. Eestis ei ole ühtegi seadust, mis keelaks töövõimetoetuse saajal tulu teenida. Veelgi enam, Töötukassa ja sotsiaalministeeriumi poliitika on suunatud sellele, et iga inimene leiaks endale sobiva rakenduse, olgu selleks siis osalise koormusega töö, vabatahtlik tegevus või töö eriliselt kohandatud keskkonnas.
Töötamine on paljudele erivajadustega inimestele oluline mitte ainult lisaraha teenimiseks, vaid ka vaimse tervise hoidmiseks. Rutiin, sotsiaalne suhtlus kolleegidega ja tunne, et ollakse vajalik, on sageli sama tähtsad kui teenitav palk. Seetõttu on süsteem loodud toetama aktiivsust, mitte passiivsust.
Kuidas mõjutab töötamine töövõimetoetust?
Üks suurimaid hirme puuduva töövõimega inimeste seas on see, et tööle asudes kaotavad nad koheselt riikliku toetuse. See hirm on enamasti alusetu, kuid on oluline teada, kuidas sissetulek toetuse suurust mõjutab. Süsteem on loodud nii, et väiksema sissetuleku puhul säilib toetus täies mahus.
Töövõimetoetuse suurus sõltub inimese sissetulekust järgmiselt:
- Kui teie töötasu (brutotulu) jääb alla seadusega kehtestatud piirmäära, makstakse töövõimetoetust täies ulatuses. See piirmäär on seotud kehtiva päevamääraga (90-kordne päevamäär) ja muutub igal aastal (tavaliselt 1. aprillil).
- Kui sissetulek ületab seda piirmäära, hakatakse toetust vähendama. Iga piirmäära ületava euro kohta väheneb toetus 50 sendi võrra.
- Toetuse maksmine lõpeb alles siis, kui sissetulek on nii suur, et arvutuslik toetus jõuab nullini.
Näide toetuse arvutamisest
Oletame näitlikult, et antud aastal on sissetuleku piirmäär, millest alates toetust vähendama hakatakse, 2000 eurot (täpne summa tuleb alati kontrollida Töötukassa kodulehelt). Kui puuduva töövõimega inimene teenib kuus 600 eurot, saab ta nii oma palga kui ka täismahus töövõimetoetuse. See motiveerib inimesi tegema kas või väikese koormusega tööd, sest majanduslikult võidavad nad igal juhul.
Tööandja vaade: miks palgata vähenenud töövõimega inimest?
Tööandjate jaoks on vähenenud või puuduva töövõimega inimeste palkamine muutunud üha atraktiivsemaks, seda nii tööjõupuuduse kui ka riiklike soodustuste tõttu. Riik on loonud mehhanismid, mis maandavad tööandja riske ja kulusid.
- Sotsiaalmaksu soodustus: Kui tööandja palkab vähenenud töövõimega inimese, maksab riik teatud juhtudel töötaja eest sotsiaalmaksu ise (sotsiaalmaksu miinimummäära ulatuses). See on ettevõttele märkimisväärne rahaline kokkuhoid.
- Töökoha kohandamine: Kui inimese tervis nõuab spetsiifilist riistvara, mööblit või ligipääsetavuse parandamist (nt kaldtee, spetsiaalne monitor), saab tööandja taotleda Töötukassast hüvitist nende kulude katmiseks.
- Tööalane abi ja tugiisik: Vajadusel on võimalik rakendada tugiisikut, kes aitab töötajal sisse elada ja tööülesandeid omandada. Seda teenust finantseerib samuti suures osas Töötukassa.
- Puhkus: Osadel vähenenud töövõimega inimestel on seadusest tulenev õigus pikendatud põhipuhkusele (nt 35 kalendripäeva), mille lisakulud kompenseerib tööandjale riik.
Sobivad töövormid ja kaitstud töö
Puuduva töövõimega inimesele ei pruugi sobida tavaline “kellast kellani” kontoritöö või füüsiliselt raske amet. Seetõttu on oluline leida paindlikke lahendusi. Üha populaarsemaks on muutunud kaugtöö, mis võimaldab inimesel töötada kodust, säästes aega ja energiat transpordi arvelt ning võimaldades puhkepause vastavalt vajadusele.
Eraldi kategooria on kaitstud töö. See on teenus inimestele, kes oma terviseseisundi tõttu ei suuda töötada avatud tööturul isegi osalise koormusega. Kaitstud töö toimub spetsiaalselt kohandatud keskkonnas ja juhendaja toel. Teenus jaguneb kolmeks etapiks: lühiajaline, pikaajaline ja püsiv kaitstud töö. Eesmärk on arendada tööharjumust ja oskusi sellisel määral, et inimene oleks tulevikus võimeline liikuma avatud tööturule, kuid paljudel juhtudel jääbki see püsivaks tegevuseks, mis pakub elatist ja eneseteostust.
Korduma kippuvad küsimused
Alljärgnevalt leiate vastused peamistele küsimustele, mis tekivad seoses puuduva töövõime ja töötamisega.
1. Kas ma pean töövestlusel ütlema, et mul on puuduv töövõime?
Otsest seaduslikku kohustust oma diagnoosi või töövõime staatust avaldada ei ole, välja arvatud juhul, kui tervislik seisund võib ohustada teid ennast või teisi tööprotsessis. Siiski on tööandjat sageli mõistlik teavitada, et saaksite kasutada riiklikke soodustusi (nt sotsiaalmaksu tasumine riigi poolt) ja leppida kokku sobivates töötingimustes. Ausus aitab luua usaldusliku suhte.
2. Kas ma kaotan oma puudetoetuse, kui lähen tööle?
Ei, puudetoetus (mida maksab Sotsiaalkindlustusamet puude raskusastme alusel) ja töövõimetoetus on erinevad asjad. Puudetoetust makstakse lisakulude hüvitamiseks ja see ei sõltu töötasust. Töövõimetoetus võib väheneda, kui sissetulek ületab lubatud piirmäära, kuid ei kao täielikult enne väga kõrge sissetuleku saavutamist.
3. Mis saab siis, kui ma proovin töötada, aga tervis läheb halvemaks?
Töötamine on vabatahtlik. Kui selgub, et töökoormus on liiga suur ja tervis halveneb, on teil õigus töösuhe lõpetada. See ei tühista teie “puuduva töövõime” staatust. Töötukassa hindab töövõimet perioodiliselt, kuid ebaõnnestunud töökatse ei tähenda automaatselt toetuse kaotamist.
4. Kust ma leian tööpakkumisi, mis sobivad vähenenud töövõimega inimesele?
Soovitatav on pöörduda Töötukassa konsultandi poole, kes on spetsialiseerunud vähenenud töövõimega klientidele. Samuti on tööportaalides sageli filtrid või märked “sobib vähenenud töövõimega inimesele”. Ärge kartke kandideerida ka tavalistele töökohtadele, kui tunnete, et saate tööülesannetega hakkama.
5. Kas töötamine mõjutab minu pensionistaaži?
Jah, ja seda positiivses võtmes. Kui töötate ja teie eest makstakse sotsiaalmaksu, koguneb teile pensionistaaži ja -osakuid, mis suurendavad tulevikus teie vanaduspensioni. See on oluline lisagarantii vanaduspõlveks.
Tehnoloogia roll võimaluste laiendamisel
Tänapäeva maailmas ei piira füüsiline puue või krooniline haigus töötamist enam nii drastiliselt kui varem, suuresti tänu tehnoloogia arengule. Digitaalsed lahendused on loonud täiesti uue reaalsuse inimestele, kellel on “puuduv töövõime”. Ekraanilugejad, häältuvastustarkvara ja spetsiaalsed juhtseadmed võimaldavad arvutitööd teha ka neil, kelle motoorika või nägemine on piiratud.
Veelgi olulisem on platvormimajanduse ja vabakutselise töö (freelancing) tõus. See võimaldab inimesel müüa oma oskusi – olgu selleks tõlkimine, andmesisestus, disain või nõustamine – projektipõhiselt, valides ise oma tööaja ja koormuse. Selline mudel sobib ideaalselt tervisliku seisundiga, mis on muutlik; halbadel päevadel saab puhata ja headel päevadel tööd teha. Tulevikutrendid näitavad, et töö muutub üha enam tulemuse-, mitte kohalolekupõhiseks, mis on suurepärane uudis kõigile, kelle töövõime on meditsiiniliselt piiratud, kuid kelle intellektuaalne ja loominguline potentsiaal on kõrge. Seega on “puuduv töövõime” üha enam vaid paberil eksisteeriv termin, mis ei takista eneseteostust digitaalses maailmas.
