Kevadised ja suvised ilmad meelitavad tuhandeid eestlasi metsadesse, rabadesse ja mere äärde, et nautida tärkavat loodust ning värsket õhku. Looduses liikudes on aga üsna tõenäoline, et varem või hiljem ristuvad sinu teed mõne roomajaga. Eestis elab looduslikult vaid kaks liiki madusid: harilik rästik ja harilik nastik (lisaks jalutu sisalik vaskuss, keda sageli ekslikult maoks peetakse). Kuigi enamik kohtumisi lõpeb ehmatuse ja roomaja kiire põgenemisega, on oluline osata neil kahel liigil vahet teha. See teadmine ei aita mitte ainult vältida asjatut paanikat, vaid võib osutuda eluliselt tähtsaks ohuolukorras, kuna rästik on meie ainus mürgine madu, samas kui nastik on inimesele täiesti ohutu. Selles artiklis vaatame süvitsi, kuidas neid eristada, kus nad elavad ja mida teha, kui oled silmitsi seisnud meie metsade salapäraste asukatega.
Harilik rästik – meie metsade ainus mürgine roomaja
Harilik rästik (Vipera berus) on Eestis laialdaselt levinud ja teda võib kohata nii saartel kui ka mandril. Tegu on ainsa mürgimao liigiga meie looduses, mis teeb temast looma, kellesse tuleb suhtuda aupaklikkuse ja ettevaatlikkusega. Rästikud on kõigusoojased loomad, mis tähendab, et nende aktiivsus sõltub suuresti ümbritsevast temperatuurist. Seetõttu näeb neid sageli kevadel esimeste soojade ilmadega kividel või kändudel päikest võtmas.
Rästiku välimus on üsna iseloomulik, kuid varieeruvus võib tekitada segadust. Kõige kindlam tundmismärk on tume siksakiline triip, mis jookseb piki mao selga peast kuni sabaotsani. Siiski on oluline teada, et see triip ei pruugi alati olla selgelt eristatav. Leidub täiesti musti isendeid (melanistlikud rästikud), kellel siksakki pole näha või on see vaevumärgatav. Rästiku põhivärvus võib varieeruda hallist ja pruunist kuni punaka ja süsimustani.
Teine väga oluline tunnus on rästiku silm. Erinevalt nastikust on rästikul vertikaalne pupill, mis meenutab kassi silmatera. See on kohastumus, mis aitab tal hämaras saaki jahtida. Rästiku pea on kolmnurkse kujuga ja selgelt kaelast eristuv, olles kaetud väiksemate soomustega, välja arvatud mõned suuremad kilbised pealael.
Harilik nastik – ohutu ja vilgas ujuja
Harilik nastik (Natrix natrix) on meie suurim madu, kasvades sageli pikemaks kui rästik. Emased nastikud võivad ulatuda isegi kuni pooleteise meetri pikkuseks, kuigi tavaliselt jäävad nad meil meetri piirimaile. Nastik on inimesele täiesti ohutu – tal puuduvad mürghambad ja mürk. Tema peamine kaitsetaktika on põgenemine, haisutamine või surnu teesklemine.
Kõige lihtsam viis nastiku tuvastamiseks on vaadata tema pead. Nastiku pea tagaosas asuvad tavaliselt kaks kollast, oranži või valkjat laiku. Neid nimetatakse sageli “kollasteks kõrvadeks” ja need on suurepäraseks indikaatoriks, et tegemist on ohutu loomaga. Siiski tuleb arvestada, et harvadel juhtudel võivad need laigud puududa või olla väga tuhmid, eriti suurtel ja vanadel isenditel või musta värvi nastikutel.
Nastiku silmatera on erinevalt rästikust ümmargune. Tema keha on tavaliselt tumehall, pruunikas või rohekas, mõnikord kaetud tumedate tähnidega, kuid tal puudub rästikule omane selge siksakiline joon seljal. Nastikud on ka suurepärased ujujad ja neid kohtab sageli veekogude ääres, kus nad jahivad konni ja kalu.
Visuaalne võrdlus: kuidas teha vahet rästikul ja nastikul?
Et olukorras kiiresti orienteeruda, tasub meelde jätta peamised erisused. Kuigi värvus võib mõlemal liigil varieeruda, on anatoomilised ja mustrilised erinevused püsivamad.
- Seljamuster: Rästikul on peaaegu alati seljal tume siksak-triip. Nastikul see puudub; tema selg on ühtlasemalt tume või kaetud väiksemate täppidega.
- Pea tunnusmärgid: Nastikul on pea taga kaks heledat (kollast/oranži) laiku. Rästikul need puuduvad, kuid tema pea peal võib olla X- või V-kujuline muster.
- Silmad: Rästiku pupill on vertikaalne (nagu kassil), nastiku pupill on ümmargune (nagu inimesel).
- Kehakuju: Rästik on jässakam ja lühema sabaga, mis aheneb järsult. Nastik on saledam, pikem ja tema saba aheneb sujuvalt.
- Soomused: Rästiku soomused on karedamad ja matimad, nastiku omad siledamad ja läikivamad.
Vaskuss – jalutu sisalik, keda peetakse maoks
Rääkides Eesti roomajatest, ei saa mainimata jätta vaskussi (Anguis fragilis). Kuigi välimuselt meenutab ta väikest madu, on tegemist tegelikult jalutu sisalikuga. Vaskuss on täiesti ohutu ja pigem aeglane loom. Teda eristab madudest see, et tal on silmalaud (ta saab silmi pilgutada) ja ohu korral võib ta oma saba küljest ära heita, sarnaselt teistele sisalikele. Vaskussi nahk on sile ja metalse läikega, värvus varieerub pronkspruunist hallini. Teda ei tasu karta ega talle liiga teha.
Elupaigad: kust on tõenäolisem keda leida?
Kuigi mõlema liigi levilad võivad kattuda, eelistavad rästik ja nastik veidi erinevaid elupaiku. Selle teadmine aitab ennustada, keda võid konkreetses kohas kohata.
Rästiku eelistused
Rästik armastab kohti, kus on piisavalt päikest ja varjepaiku. Tüüpilised elukohad on metsaservad, raiesmikud, kivihunnikud, rabad ja heinamaad. Nad hoiavad pigem kuivematesse paikadesse, kuid ei põlga ära ka niiskeid metsaaluseid, kui seal leidub päikeselaike soojendamiseks. Rästik on paigatruu loom – ta elab tavaliselt kogu elu üsna piiratud territooriumil, liikudes oma talvitumispaigast vaid mõnesaja meetri raadiuses.
Nastiku eelistused
Nastik on niiskuslembene. Teda kohtab kõige sagedamini jõgede, järvede ja tiikide kallastel ning mererannas. Nastikud on head ujujad ja sukeldujad, mistõttu võivad nad saaki otsides viibida pikalt vees. Samuti meeldivad neile sõnniku- ja kompostihunnikud, kuna lagunemisprotsessist tekkiv soojus on ideaalne munade haudumiseks. Nastikud on liikuvamad kui rästikud ja võivad läbida pikemaid vahemaid.
Kuidas käituda roomajaga kohtudes?
Enamik hammustusi juhtub siis, kui inimene astub maole peale või üritab teda kätte võtta. Maod ei ründa inimest kunagi sihilikult ega jälita teda – nad ründavad vaid enesekaitseks, kui tunnevad end nurkasurutuna. Siin on juhised, kuidas tagada nii enda kui ka looma ohutus.
- Säilita rahu ja ära tee järske liigutusi. Kui märkad madu, jää seisma. Järsud liigutused võivad looma ehmatada ja provotseerida rünnakut.
- Tagane aeglaselt. Anna maole võimalus põgeneda. Tavaliselt soovib madu konflikti vältida ja roomab ise minema, kui talle ruumi anda.
- Ära puutu madu. Ära kunagi ürita madu sabast kiskuda, kaikaga torkida ega kätte võtta. Isegi kui arvad, et tegu on nastikuga, võib eksimus olla valus. Ka surnud maol võib säilida hammustamisrefleks.
- Trampimine aitab. Maod ei kuule õhu kaudu levivaid helisid hästi, kuid nad on väga tundlikud maapinna vibratsioonile. Metsas seenel või marjul käies tasub aeg-ajalt jalaga tugevamalt vastu maad trampida – see annab madudele märku sinu tulekust ja nad jõuavad teelt kaduda.
- Riietu vastavalt. Kõrge säärega kummikud ja paksud püksid on parim kaitse maohammustuse vastu. Rästiku hambad on suhteliselt lühikesed (umbes 4-5 mm) ja ei pruugi tugevast jalanõust või riidest läbi tungida.
Esmaabi rästikuhammustuse korral
Kuigi rästiku mürk on mõeldud väikeste saakloomade (hiired, konnad) tapmiseks, on see inimesele ohtlik, põhjustades koekahjustusi ja allergilisi reaktsioone. Rästikuhammustus on harva täiskasvanud inimesele surmav, kuid see vajab alati meditsiinilist tähelepanu. Lastele, eakatele ja lemmikloomadele on mürk ohtlikum.
Kui rästik on hammustanud, toimi järgmiselt:
- Helista 112 või pöördu lähimasse haiglasse. Iga hammustus vajab arstlikku kontrolli, isegi kui esialgu tundub enesetunne hea.
- Säilita rahu ja väldi liikumist. Paanika ja füüsiline pingutus kiirendavad vereringet, mis viib mürgi kiiremini laiali. Kannatanu peaks lamama.
- Fikseeri hammustatud jäse. Kui hammustus on käel või jalal, tuleks see võimalusel lahastada või hoida liikumatuna, et aeglustada lümfiringet.
- Eemalda pigistavad esemed. Hammustuskoht hakkab kiiresti paistetama. Võta kohe ära sõrmused, käevõrud, kellad ja kitsad riided.
- Joo vett. Vedeliku tarbimine aitab organismil toksiine väljutada, kuid väldi alkoholi ja kohvi.
Mida kindlasti MITTE teha:
- Ära lõika haava noaga lahti.
- Ära ürita mürki suuga välja imeda (see on ohtlik abistajale ja toob haava bakterid).
- Ära pane žgutti (see takistab vereringet ja võib põhjustada ränki koekahjustusi või isegi gangreeni).
- Ära põleta haava.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas nastik võib hammustada?
Nastik hammustab inimest äärmiselt harva. Tema hambad on väikesed ja mõeldud saagi hoidmiseks, mitte tapmiseks. Pigem üritab ta põgeneda või teeskleb surnut. Kui ta on nurka surutud, võib ta teha rünnakuliigutusi kinnise suuga (nn “puksimine”).
Kas rästikuhammustus on alati mürgine?
Ei, mitte alati. Hinnanguliselt 20–30% rästikuhammustustest on nn “kuivad hammustused”, kus madu ei süsti mürki või teeb seda väga vähesel määral. Mürk on mao jaoks väärtuslik ressurss ja ta ei taha seda asjatult raisata. Siiski tuleb igasse hammustusse suhtuda kui mürgisesse.
Mida teha, kui madu tuleb koduõuele?
Kui madu on aias, on parim viis ta rahulikult eemale peletada trampides. Et muuta aed madudele ebameeldivaks, tuleks hoida muru niidetuna ning eemaldada risuhunnikud, kivikuhilad ja lauavirnad, kus nad võiksid end peita. Kompostihunnikud meelitavad nastikuid, seega tasub need hoida majast kaugemal.
Kuidas eristada musta rästikut ja musta nastikut?
See on kõige keerulisem eristus. Mustal rästikul ei paista siksak välja ja mustal nastikul võivad puududa kollased laigud. Sellisel juhul on parimaks tunnuseks kehakuju (rästik on jässakam) ja soomuste läige (nastik on läikivam). Ohutuse huvides tuleks aga tundmatut musta madu alati käsitleda kui potentsiaalset rästikut ja hoida distantsi.
Kas rästikuhüpe on tõeline?
See on müüt. Rästik ei suuda hüpata. Ta suudab rünnakuhetkel paisata oma keha ettepoole maksimaalselt poole oma kehapikkuse ulatuses, kuid ta jääb sabaga maapinnale. Seega on ohutu distants mao pikkus pluss väike varu (umbes 1,5–2 meetrit).
Kooselu ja looduslik tasakaal
Vaatamata hirmule, mida maod paljudes tekitavad, on nad ökosüsteemi äärmiselt oluline osa. Rästikud ja nastikud on tõhusad näriliste (hiirte, rottide) arvu kontrollijad, aidates seeläbi piirata haiguste levikut ja kaitsta põllukultuure. Nende olemasolu näitab, et looduskeskkond on terve ja mitmekesine. Tuleb meeles pidada, et Eestis on kõik kahepaiksed ja roomajad, sealhulgas rästik ja nastik, looduskaitse all. Nende tapmine, vigastamine või püüdmine on seadusega keelatud.
Inimese ja mao konfliktid tekivad peamiselt teadmatusest. Õppides tundma nende eluviise ja välimust, asendub hirm sageli huviga. Kui kohtad metsas rästikut või nastikut, siis tea, et oled külaline nende kodus. Aupaklikkus, tähelepanelikkus ja rahulik meel on parimad kaaslased looduses liikumisel. Lase maol rahus omi toimetusi jätkata ja naudi võimalust näha seda iidset ja väärikat looma tema loomulikus keskkonnas.
