Prantsuse keel on oma kõla ja elegantsi poolest üks maailma kauneimaid keeli, kuid see on kurikuulus ka oma keerulise grammatika poolest. Eestlastele, kes on harjunud keelega, kus grammatiline sugu puudub, võib prantsuse keele süsteem tunduda esmapilgul segadusttekitav. Üks sagedasemaid komistuskive, millega keeleõppijad, reisijad ja ärimehed kokku puutuvad, on riiginimesid puudutavad reeglid. Erinevalt inglise keelest, kus riikide ees artikleid üldjuhul ei kasutata, on prantsuse keeles igal riigil oma sugu – kas mees- või naissugu – ning sellest sõltub otseselt see, millist eessõna peate lauses kasutama. Selles põhjalikus juhendis teeme selgeks loogika, kuidas moodustada lauseid Eestist ja paljudest teistest maailma riikidest.
Miks on riikide sugu prantsuse keeles nii oluline?
Prantsuse keeles ei saa te lihtsalt öelda “ma lähen Prantsusmaale” või “ma elan Eestis”, tõlkides eessõna otse. Õige eessõna valik sõltub täielikult sellest, kas riigi nimi on meessoost (masculin), naissoost (féminin) või mitmuses (pluriel). Vale eessõna kasutamine võib muuta lause kohmakaks või isegi arusaamatuks.
Üldine rusikareegel on lihtsam, kui arvata võiks. Enamik riiginimesid, mis lõppevad e-tähega, on naissoost. Kõik ülejäänud, mis lõppevad mõne teise tähega, on üldjuhul meessoost. Nagu prantsuse keelele kohane, on siin muidugi ka erandeid, kuid see põhireegel aitab teid 90% juhtudest.
Naissoost riigid (Féminin)
Naissoost riikide puhul kasutatakse määratud artiklit la (või l’ kui nimi algab täishäälikuga). Kuna Eesti (l’Estonie) lõppeb e-tähega ja algab täishäälikuga, kuulub meie kodumaa just sellesse kategooriasse.
- La France (Prantsusmaa)
- L’Estonie (Eesti)
- L’Allemagne (Saksamaa)
- La Chine (Hiina)
- L’Italie (Itaalia)
- La Finlande (Soome)
Meessoost riigid (Masculin)
Meessoost riikide puhul on määratud artikkel le. Need riigid lõppevad tavaliselt konsonandi või mõne muu täishäälikuga peale e.
- Le Japon (Jaapan)
- Le Canada (Kanada)
- Le Brésil (Brasiilia)
- Le Danemark (Taani)
- Le Portugal (Portugal)
Olulised erandid, mida peab teadma
Kõige suuremat segadust tekitavad riigid, mis lõppevad küll e-tähega, kuid on sellest hoolimata meessoost. Need tuleb lihtsalt pähe õppida, kuna neid kasutatakse igapäevaselt üsna tihti:
- Le Mexique (Mehhiko)
- Le Mozambique (Mosambiik)
- Le Cambodge (Kambodža)
- Le Zimbabwe (Zimbabwe)
Eessõnade maagia: kuhu minna ja kus olla?
Kui olete riigi soo kindlaks teinud, on järgmine samm õige eessõna valimine, et väljendada lauset “ma lähen…” või “ma olen…”. See on koht, kus paljud õppijad eksivad. Prantsuse keeles kasutatakse liikumist ja paiknemist tähistavaid eessõnu (inglise keeles to ja in) riikide puhul identselt.
Reegel 1: Naissoost riigid ja täishäälikuga algavad meessoost riigid
Kui riik on naissoost VÕI kui riik on meessoost, aga algab täishäälikuga (nagu l’Iran), kasutatakse eessõna en. See on eestlasele kõige olulisem reegel.
- Ma elan Eestis – J’habite en Estonie.
- Ma lähen Prantsusmaale – Je vais en France.
- Me reisime Hispaaniasse – Nous voyageons en Espagne.
- Ta on Iraanis – Il est en Iran.
Reegel 2: Meessoost riigid (kaashäälikuga algavad)
Kui riik on meessoost ja algab kaashäälikuga, kasutatakse eessõna au (mis on kokkusulamine sõnadest à + le).
- Ma lähen Jaapanisse – Je vais au Japon.
- Ta elab Kanadas – Il habite au Canada.
- Reis Portugali – Un voyage au Portugal.
Reegel 3: Mitmuses olevad riigid
Mõned riiginimed on prantsuse keeles alati mitmuses. Nende puhul on artikkel les ja eessõnaks saab aux (hääldub nagu “o”, kuid järgneva täishääliku puhul tekib siduv hääldus).
- Les États-Unis (Ameerika Ühendriigid) – Ma lähen USA-sse: Je vais aux États-Unis.
- Les Pays-Bas (Madalmaad/Holland) – Ta elab Hollandis: Il habite aux Pays-Bas.
- Les Philippines (Filipiinid) – Reis Filipiinidele: Un voyage aux Philippines.
- Les Émirats arabes unis (Araabia Ühendemiraadid) – Puhkus AÜE-s: Des vacances aux Émirats arabes unis.
Eesti ja meie naabrid prantsuse keeles
Kuna see artikkel on mõeldud eestlastele, vaatame lähemalt meie regiooni. Baltimaad ja Põhjamaad on prantsuse keeles valdavalt naissoost, mis teeb eessõna en kasutamise siin väga populaarseks.
- L’Estonie (Eesti) – en Estonie
- La Lettonie (Läti) – en Lettonie
- La Lituanie (Leedu) – en Lituanie
- La Russie (Venemaa) – en Russie
- La Finlande (Soome) – en Finlande
- La Suède (Rootsi) – en Suède
- La Norvège (Norra) – en Norvège
Huvitav erand Põhjamaades on Taani, mis on meessoost: Le Danemark (au Danemark).
Päritolu väljendamine: kust sa tuled?
Lisaks sellele, kuhu minnakse, on oluline osata öelda, kust tullakse (eessõna “from”). Siin muutub reeglistik veidi ja mängu tulevad eessõnad de, d’, du ja des.
- Naissoost riigid (ja täishäälikuga algavad): Kasutatakse de või d’.
Je viens d’Estonie (Ma tulen Eestist).
Il vient de France (Ta tuleb Prantsusmaalt).
Un fromage d’Italie (Juust Itaaliast). - Meessoost riigid (kaashäälikuga algavad): Kasutatakse du (de + le).
Je rentre du Japon (Ma naasen Jaapanist).
Le vin du Portugal (Portugali vein). - Mitmuses riigid: Kasutatakse des (de + les).
Je viens des États-Unis (Ma tulen USA-st).
Riikide ja rahvuste nimekirja spikker
Et muuta suhtlus sujuvamaks, on kasulik teada mitte ainult riigi nime, vaid ka rahvuse nimetust. Prantsuse keeles kirjutatakse riiginimed alati suure algustähega, kuid rahvused (kui omadussõnad) väikese algustähega. Kui aga rahvust kasutatakse nimisõnana (nt “üks eestlane”), kirjutatakse see suure tähega.
Euroopa populaarsed sihtkohad
- Saksamaa: L’Allemagne (f) – allemand / allemande
- Inglismaa: L’Angleterre (f) – anglais / anglaise (Suurbritannia on Le Royaume-Uni)
- Hispaania: L’Espagne (f) – espagnol / espagnole
- Kreeka: La Grèce (f) – grec / grecque
- Ukraina: L’Ukraine (f) – ukrainien / ukrainienne
- Poola: La Pologne (f) – polonais / polonaise
Aasia ja Aafrika
Aasias ja Aafrikas on riiginimede sugu vaheldusrikkam ning seal esineb palju meessoost riike.
- Hiina: La Chine (f) – chinois / chinoise
- Vietnam: Le Vietnam (m) – vietnamien / vietnamienne
- Maroko: Le Maroc (m) – marocain / marocaine (Märkus: väga levinud puhkusesihtkoht, seega au Maroc).
- Egiptus: L’Égypte (f) – égyptien / égyptienne (Algab täishäälikuga, seega en Égypte).
- Türgi: La Turquie (f) – turc / turque
Saareriikide ja linnriikide eripärad
Saareriigid ja linnad käituvad prantsuse grammatikas sageli teisiti kui suured mandririigid. Paljude saarte puhul artiklit ei kasutata ja eessõnana toimib lihtne à või de.
Näiteks Kuuba ja Malta on saareriigid, kus artiklit tavaliselt ei pruugita:
- Cuba: Je vais à Cuba (Ma lähen Kuubale).
- Malte: Il habite à Malte (Ta elab Maltal).
- Chypre (Küpros): Je vais à Chypre.
Samas on suured saareriigid või saarestikud sageli tavaliste riigireeglitega (nt La Nouvelle-Zélande – Uus-Meremaa, au Japon – Jaapanis). Linnriikide puhul nagu Monaco või Singapur kasutatakse eessõna à, just nagu linnade puhul (à Paris, à Tallinn).
- Singapour: Je vais à Singapour.
- Monaco: Je vais à Monaco.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kuidas on õige öelda “ma olen eestlane”?
Meestel tuleb öelda “Je suis estonien” ja naistel “Je suis estonienne”. Pange tähele, et siin on rahvus omadussõna rollis ja kirjutatakse väikese algustähega. Häälduses on vahe märgatav: naissoost vormis kõlab lõpus selgelt “n”-täht, meessoost vormis on lõpp nasaalne ja “n” ei hääldu tugevalt.
Kas Iisrael on mees- või naissoost?
Iisrael (Israël) on meessoost riik. Kuna see algab täishäälikuga, kehtib reegel, mis nõuab eessõna en. Seega on õige öelda “Je vais en Israël” (Ma lähen Iisraeli), mitte au Israël. See on erandlik käitumine meessoost riigi kohta, kuid foneetiliselt vajalik.
Miks osad riigid on mitmuses?
See tuleneb ajaloolisest või poliitilisest struktuurist. Näiteks Les États-Unis viitab “ühendatud riikidele” (mitmus) ja Les Pays-Bas tähendab otsetõlkes “madalad maad”. Seetõttu peab ka grammatika seda mitmust peegeldama.
Kuidas kirjutada Euroopa Liit?
Euroopa Liit on prantsuse keeles L’Union européenne. Kuna “Union” on naissoost sõna ja algab täishäälikuga, kasutatakse eessõna en või dans sõltuvalt kontekstist, kuid rääkides reisimisest Euroopa Liitu, öeldakse pigem dans l’Union européenne (Euroopa Liidu sisse/piiridesse).
Ametlik ja diplomaatiline keelekasutus
Kuigi igapäevases kõnes ja reisimisel piisab lühikestest vormidest nagu L’Estonie või La France, on ametlikus kirjavahetuses, lepingutes ja diplomaatias kasutusel pikemad ja pidulikumad nimekujud. Prantsuse keel on ajalooliselt olnud diplomaatia keel ning täpsus on siin äärmiselt oluline. Kui koostate prantsuskeelset ametlikku dokumenti või saadate kirja riigiasutusele, tuleks kontrollida riigi täispikka nime.
Näiteks Eesti puhul on ametlik täisnimi République d’Estonie (Eesti Vabariik). Prantsusmaa puhul kasutatakse tihti vormi République française. Saksamaa on ametlikult République fédérale d’Allemagne. Selliste pikemate vormide puhul määrab soo tavaliselt esimene nimisõna (näiteks République on naissoost), mis mõjutab ka ülejäänud lauseehitust. Teadlikkus neist nüanssidest näitab teie vestluspartnerile või kirjasõbrale, et austate nende keelt ja kultuuri ning valdate seda sügavamal tasemel kui tavaline turist.
