Kas oled kunagi saatnud olulise e-kirja või esitanud ametliku dokumendi, et alles hiljem avastada piinlik kirjaviga? Üks levinumaid komistuskive eesti keele õigekirjas on kahtlemata suure ja väikese algustähe kasutus. Kuigi koolis on neid reegleid tuubitud aastaid, kipuvad need igapäevases kirjasaginas ununema või segunema inglise keele reeglitega, mis meid internetis ja meedias ümbritsevad. Õige algustähe valik ei ole aga pelgalt iluasi – see võib muuta sõna tähendust ja näitab kirjutaja haritust ning lugupidamist lugeja vastu. Järgnevas artiklis sukeldume süvitsi eesti keele ortograafia keerdkäikudesse, tuues välja kõige sagedasemad eksimuskohad ning selgitades lihtsas keeles, millal vajutada Shift-klahvi ja millal mitte.
Rahvused, keeled ja riigid: kus tekib enim vigu?
Kõige sagedamini eksitakse just rahvuste, keelte ja riikidega seotud sõnades. Siin on süüdlaseks sageli inglise keele mõju, kus kõik need kategooriad kirjutatakse suure algustähega. Eesti keeles on loogika aga teistsugune ja tegelikult üsna sirgjooneline, kui põhimõte kord selgeks saab.
Kuldreegel on lihtne: kohanimed (riigid, mandrid, linnad) kirjutatakse suure algustähega, kuid nendest tuletatud rahvused, keeled ja omadussõnad kirjutatakse väikese algustähega. See on koht, kus paljud kirjutajad automaatselt eksivad.
- Riigid ja kohad (Suur algustäht): Eesti, Soome, Saksamaa, Euroopa, Aasia.
- Rahvused ja elanikud (Väike algustäht): eestlane, soomlane, sakslane, eurooplane, aasialane, tartlane.
- Keeled (Väike algustäht): eesti keel, soome keel, saksa keel, inglise keel.
- Omadussõnad (Väike algustäht): eesti kirjandus, soome saun, saksa täpsus, prantsuse vein.
Eriti tähelepanelik tasub olla sõnapaaride puhul. Kui kirjutate “Eesti riik”, siis on “Eesti” suurega, sest see on nimi. Kui aga kirjutate “eesti keel”, on tegemist liigimõistega ja see kirjutatakse väiksega. Samuti on oluline meeles pidada, et isegi kui lause algab sõnaga “Eesti”, ei muuda see keele nimetust hiljem lauses suureks. Levinud viga on kirjutada CV-sse “Emakeel: Eesti keel” – korrektne on “Emakeel: eesti keel”.
Asutused, ettevõtted ja organisatsioonid
Teine suur valdkond, kus tekib palju segadust, on asutuste ja organisatsioonide nimetused. Siin kehtib reegel, et ametlikud ja täielikud nimed kirjutatakse läbiva suure algustähega (välja arvatud sidesõnad), kuid üldsõnad ja mitteametlikud viited jäävad väikeseks.
Ametlikud nimed versus üldsõnad
Kui räägime konkreetsest asutusest selle täisnimega, kasutame suurt algustähte esimeses sõnas. Kui nimi sisaldab teist kohanime või isikunime, on ka need suurega. Eesti keeles on aga levinud tava, et asutuse nime ainult esimene sõna on suure tähega, ülejäänud (kui need pole nimed) on väikesega. See erineb inglise “Title Case” süsteemist.
- Õige: Eesti Vabariigi Riigikogu, Tartu Ülikool, Tallinna Linnavalitsus, Haridus- ja Teadusministeerium.
- Vale (inglise mõju): Tartu Ülikooli Kliinikum (sageli kirjutatakse kõik sõnad suurega, kuigi reegli järgi piisab esimesest, kui see pole just kinnistunud teisiti, kuid üldreegel soosib lihtsust).
Kõige keerulisem on olukord siis, kui kasutame asutuse nime lühendatud kujul või üldsõnana. Kui tekstis on juba mainitud “Haridus- ja Teadusministeerium”, siis järgmises lauses lihtsalt sõna “ministeerium” kasutades kirjutame selle väikese algustähega. See on üldsõna, mitte nimi.
Näited:
- “Direktor töötab Pärnu Koidula Gümnaasiumis.” (Konkreetne asutuse nimi)
- “Laps läheb sügisel gümnaasiumi.” (Üldsõna, kooliaste)
- “Ta valiti riigikogusse.” (Kui mõeldakse institutsiooni üldiselt, võib kirjutada väiksega, kuid ametliku nimena Riigikogu on suurega. Tavatekstis on “riigikogu” väiksega täiesti aktsepteeritav ja isegi eelistatud, kui ei rõhutata juriidilist nime.)
Teoste pealkirjad ja jutumärgid
Raamatute, filmide, artiklite ja muude teoste pealkirjad valmistavad peavalu, sest siingi trügib uksest ja aknast sisse inglise keelele omane kirjaviis. Eesti keeles on reegel konkreetne: pealkirja kirjutatakse suure algustähega ainult esimene sõna (ja selles sisalduvad muud pärisnimed). Lisaks tuleb pealkiri panna jutumärkidesse.
Võtame näiteks tuntud raamatu. Inglise keeles kirjutaksime “Truth and Justice”. Eesti keeles on ainuõige vorm “Tõde ja õigus”. Sõna “õigus” on siin väikese tähega.
Veel näiteid:
- Film “Kevade”
- Ajaleht “Postimees”
- Saade “Pealtnägija”
- Artikkel “Kuidas vältida vigu?”
Erandiks on perioodilised väljaanded ja sarjad, kus traditsiooniliselt võib kasutada läbivat suurt tähte, kuid üldine suundumus on ka seal lihtsuse poole. Kui tegemist on ürituse nimega, siis jutumärke ei kasutata, kuid kehtib sama reegel: esimene sõna suurega. Näiteks: Laulupidu (kui konkreetne sündmus), Tartu maraton.
Ajaloolised sündmused ja ajastud
Ajalugu on täis suuri sündmusi, kuid kas need on ka kirjapildis “suured”? Siin sõltub palju sellest, kas tegemist on konkreetse kinnistunud nimega või üldisema kirjeldusega.
Reeglina kirjutatakse ajaloolised sündmused väikese algustähega, välja arvatud juhul, kui tegemist on väga spetsiifilise, nimega kinnistunud sündmusega, mis sisaldab pärisnime, või kui traditsioon on kujundanud suure algustähe. Kuid siin on suur “aga” – enamik sõdasid ja ajastuid on eesti keeles väikese algustähega.
- Väike algustäht: teine maailmasõda, põhjasõda, jüriöö ülestõus, keskaeg, renessanss, nõukogude aeg.
- Suur algustäht (erandid ja nimed): Vabadussõda (Eesti oma), Vabadussammas (kui mälestusmärk).
Eriti sageli eksitakse sõnaga “nõukogude”. Kui räägime riigist, siis on see Nõukogude Liit (mõlemad suurega). Kui räägime ajastust või korrast, siis on see nõukogude aeg, nõukogude võim või nõukogude naine – kõik väikese tähega.
Pühad, kuud ja nädalapäevad
See on valdkond, mis on eesti keeles väga loogiline, kuid erineb paljudest teistest keeltest. Kõik kalendriga seotud üldmõisted kirjutatakse eesti keeles järjekindlalt väikese algustähega.
- Nädalapäevad: esmaspäev, teisipäev, reede. Mitte kunagi suurega, välja arvatud lause alguses.
- Kuud: jaanuar, veebruar, märts. Samuti alati väiksega.
- Pühad: jõulud, lihavõtted, jaanipäev, uusaasta, vastlapäev.
Paljud inimesed soovivad pühadele tähtsust omistada ja kirjutavad kaartidele “Häid Jõule!”. Kuigi viisakusest ja stiilist tulenevalt ei loeta seda pühadekaartidel rängaks veaks, on grammatiliselt korrektne vorm lause sees siiski “Häid jõule!”. Erilist tähelepanu nõuab “jaanipäev”. Kuigi see tuleb nimest “Jaan”, on see muutunud kalendriterminiks ja kirjutatakse väikese tähega, nagu ka kadripäev või mardipäev.
Kaubamärgid ja sordid: Coca-Cola vs. “Tallinna kilud”
Tänapäeva tarbimisühiskonnas on kaubamärgid igal pool. Reegel on selline: kaitstud kaubamärgid kirjutatakse suure tähega (nagu tootja need on loonud), kuid sordinimetused ja üldistunud tooted kirjutatakse väikese tähega.
Autod ja tehnika:
Automargid kirjutatakse suurega: Volvo, Toyota, Mercedes-Benz. Kui aga räägime sellest autost kui esemest argikeeles, võime öelda “sõitis oma uue volvoga” (väike täht), kuid korrektsem ja ametlikum on säilitada suur täht. Mudelinimede puhul on samuti suur täht: Ford Sierra.
Toiduained:
Siin läheb asi huvitavaks. Kui kohanimi näitab päritolu või on osa registreeritud kaubamärgist, on see suurega. Kui see näitab sorti, on see väiksega.
- Eesti juust (kui konkreetne toode, bränd) vs hollandi juust (juustutüüp, pole Hollandist toodud).
- Tallinna kilud (traditsiooniline nimetus, T suur) vs viini sai (saiatüüp, v väike).
- Doktorivorst ja lastevorst on sordinimed ja kirjutatakse väiksega, kuigi pakendil on need sageli kujunduslikult suurega.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Alljärgnevalt leiate vastused mõningatele spetsiifilistele küsimustele, mis keelenõuannetes tihti esile kerkivad.
Kas “internet” on suure või väikese tähega?
Varem soovitati kirjutada “Internet” suure tähega kui unikaalne võrk. Tänapäeva keelekasutuses on see aga muutunud nii igapäevaseks vahendiks, et eelistatud ja täiesti korrektne on kirjutada internet väikese algustähega, sarnaselt telefonile või raadiole.
Kuidas kirjutada “maa” ja “päike”?
See sõltub kontekstist. Astronoomilises tekstis, kus loetletakse planeete, on need nimed: “Mars, Veenus ja Maa tiirlevad ümber Päikese.” Tavatekstis on need aga üldmõisted: “Päike paistab ja lumi sulab maapinnale.” Või: “See on parim koht maa peal.”
Kas aadressis on “tänav” suure või väikese tähega?
Aadressides on tänavanimed suure algustähega, kuid sõna “tänav”, “maantee” või “puiestee” ise on väikese tähega. Näiteks: Pikk tänav, Kastani puiestee, Pärnu maantee. Kui tänavanimi koosneb ainult nimest, kirjutatakse see muidugi suurega (nt “Elan Koidulas”).
Kas kirjutada “Euro” või “euro”?
Rahaühikud on eesti keeles alati väikese algustähega. Õige on kirjutada euro, dollar, kroon. Suur täht tuleb kõne alla vaid lause alguses.
Viisakusväljendid kirjavahetuses: Sina või sina?
Lõpetuseks üks teema, mis puudutab meid kõiki e-kirjade ja sõnumite ajastul – isikuliste asesõnade suur või väike algustäht. See on üks väheseid kohti eesti õigekirjas, kus kirjutajal on teatud vabadus ja valik sõltub kontekstist ning suhtluse toonist.
Reegel ütleb, et sina ja teie kirjutatakse tavaliselt väikese algustähega. See on neutraalne ja korrektne igas olukorras, olgu tegemist artikli, raamatu või foorumipostitusega. Suure algustähe kasutamine (Sina, Teie) on viisakusavaldus, mida kasutatakse ainult isiklikus kirjavahetuses (kirjad, e-kirjad, õnnitluskaardid), kui pöördutakse konkreetse inimese või inimeste poole.
Oluline on siinjuures järjepidevus. Kui alustate kirja suure “Teie”-ga, peaksite seda joont hoidma kirja lõpuni. Samas tasub vältida liigset pieteeti – kui kirjutate Facebooki kommentaari või avalikku blogipostitust, on suur “Sina” pigem kohatu ja mõjub võltsilt. Ametlikes dokumentides ja avalikes tekstides (näiteks kodulehe tekst “Võtke meiega ühendust”) on ainuõige kasutada väikest algustähte “teie”. Seega, kui kahtlete, valige väike algustäht – sellega ei eksi te kunagi.
