Taani kuningriik on palju enamat kui vaid särav pealinn Kopenhaagen või Legolandi lõbustuspark. Tegemist on tõelise saareriigiga, mis koosneb enam kui 400 nimega saarest, millest ligikaudu 70 on asustatud. Iga saar peidab endas oma unikaalset identiteeti, ajalugu ja looduskeskkonda, pakkudes reisijatele võimalust kogeda Skandinaavia elustiili selle kõige ehedamal kujul. Olgu teie eesmärgiks dramaatilised rannikud, ajaloolised lossid, maailmatasemel gastronoomia või lihtsalt rahulik kulgemine jalgrattasadulas – Taani saarestikust leiab igaüks oma paradiisi.
Saarte vahel reisimine on Taanis tehtud äärmiselt mugavaks tänu tihedale praamiliikluse võrgustikule ja suurejoonelistele sildadele. See teeb “saarehüppamise” (island hopping) üheks populaarsemaks viisiks riigiga tutvumiseks. Järgnevalt vaatame lähemalt piirkondi, mis väärivad kindlasti kohta teie reisiplaanis, alates Läänemere kivisest pärlist Bornholmist kuni Lõuna-Taani merealade romantiliste väikesaarteni.
Bornholm – Läänemere päikesesaar
Bornholm asub mandri-Taanist üsna kaugel idas, lähemal Rootsile ja Poolale kui Kopenhaagenile. Seda kutsutakse sageli “Päikesesaareks” (Solskinsøen), kuna statistiliselt paistab seal päike rohkem kui mujal Taanis. Kuid Bornholm eristub ülejäänud riigist eelkõige oma geoloogia poolest. Kui enamik Taanist on tasane ja liivane, siis Bornholm üllatab oma dramaatiliste graniitkaljude ja kivise rannikuga, eriti saare põhjaosas.
Üks Bornholmi suurimaid vaatamisväärsusi on Hammershusi kindlusevaremed. Tegemist on Põhja-Euroopa suurima keskaegse kindluse varemetega, mis asuvad kõrgel kaljuserval, pakkudes lummavaid vaateid merele. Ajaloo ja arhitektuuri huvilistele pakuvad silmailu ka saare neli kuulsat ümarkirikut (rundkirker), mis on ehitatud nii jumalateenistusteks kui ka kaitseehitisteks.
Bornholmi külastades ei saa mööda vaadata sealsest toidukultuurist. Saare tunnusmärgiks on iseloomulikud suitsutuskodad (røgeri), mille korstnad on maastiku lahutamatu osa. Kohalikuks delikatessiks on “Sol over Gudhjem” – suitsutatud heeringas toore munakollase, redise ja murulauguga rukkileival.
Fyn – Muinasjutusaar Taani südames
Fyn (inglise keeles Funen) asub Jüütimaa poolsaare ja Meremaa (Sjælland) vahel ning on tuntud kui Taani aed. See on saar, kus sündis maailmakuulus muinasjutuvestja Hans Christian Andersen. Tema sünnilinn Odense on Fyni kultuuriline keskus, kus saab külastada kirjaniku majamuuseumi ja jalutada munakivitänavatel, mis tunduvad olevat otse 19. sajandist.
Kuid Fyn pole ainult linnamelu. Saare lõunaosa maastik on künklik ja viljakas, täis vanu mõisaid ja losse. Üks tähelepanuväärsemaid on Egeskovi loss, mis on Euroopa paremini säilinud veetammil asuv renessanssloss. Lossi ümbritsevad auhinnatud aiad, labürindid ja muuseumid, tehes sellest suurepärase sihtkoha peredele.
Fyni ümbritseb Lõuna-Fyni saarestik, mis on purjetajate ja kajakisõitjate paradiis. Väikesed praamid viivad külastajaid pisikestele saartele nagu Lyø ja Avernakø, kus aeg näib olevat peatunud ja kus kogukonnatunne on eriti tugev.
Møn ja dramaatilised kriidikaljud
Kui otsite looduslikku vaatemängu, siis Møni saar peab olema teie nimekirjas esikohal. Saare idarannikul kõrgub Møns Klint – pimestavvalged kriidikaljud, mis tõusevad Läänemerest kuni 128 meetri kõrgusele. Türkiissinine vesi ja valged kaljud loovad vaatepildi, mis meenutab pigem Vahemere äärt kui Skandinaaviat.
Møns Klinti ümbruses on suurepärased matkarajad, mis viivad nii kaljupealsetesse metsadesse kui ka treppe mööda alla randa, kus võib hea õnne korral leida miljoneid aastaid vanu fossiile. Lisaks on Møn ja selle naabersaar Nyord tuntud kui Skandinaavia esimene Dark Sky Park. Tänu valgusreostuse puudumisele on siin selgetel öödel võimalik näha tähistaevast sellise detailsusega, mis on moodsas Euroopas haruldane.
Ærø – Mereline romantika ja ajalooline hõng
Paljude taanlaste ja turistide arvates on Ærø kõige ilusam saar Taanis. Kuna saarele ei vii ühtegi silda, on see säilitanud oma isoleeritud rahu ja autentsuse. Saarele pääseb vaid praamiga, mis lisab reisile juba algusest peale erilise atmosfääri.
Saare pärl on Ærøskøbing, mida peetakse Taani kõige paremini säilinud keskaegseks linnaks. Selle kitsad tänavad, viltused vahvärkmajakesed ja värvilised uksed on nagu elav postkaart. Linn on niivõrd romantiline, et sellest on saanud populaarne sihtkoht abiellujatele üle kogu maailma. Lisaks arhitektuurile on Ærø tuntud oma rannamajade poolest Vesterstrandi rannas ning tugeva meresõiduajaloo poolest, mida saab uurida Marstali meremuuseumis.
Samsø – Jätkusuutlikkuse ja roheenergia saar
Kattegati väinas asuv Samsø on saanud rahvusvaheliselt kuulsaks oma ambitsioonika energiapoliitika poolest. See oli maailma esimene 100% taastuvenergial toimiv saar, tootes oma energia tuuleturbiinide ja biomassi abil. See teeb Samsøst huvitava sihtkoha keskkonnateadlikule reisijale.
Kuid Samsø on tuntud ka kui Taani köögiviljaaed. Saare eriline mikrokliima ja pinnas on ideaalsed põllumajanduseks. Eriti kuulsad on Samsø varajased kartulid, mis on Taanis suur delikatess ja mille saabumine tähistab kevade ja suve algust. Saarel on palju talupoode, kust saab osta värskeid saadusi otse kasvatajalt. Maastik on mitmekesine: põhjaosas künklik ja nõmmeline, lõunaosas tasasem ja metsasem, pakkudes suurepäraseid võimalusi jalgrattasõiduks.
Vähemtuntud aarded: Læsø, Anholt ja Fanø
Lisaks suurtele ja tuntud saartele on Taanil varuks ka tõelisi peidetud aardeid, mis pakuvad teistmoodi elamusi:
- Læsø: Asub kaugel põhjas ja on tuntud oma ainulaadsete majade poolest, mille katused on valmistatud paksust mereadru kihist. Samuti toodetakse seal kuulsat Læsø soola, kasutades keskaegseid meetodeid.
- Anholt: See on kõige isoleeritum saar Taanis, asudes keset Kattegati väina. Suure osa saarest katab Põhja-Euroopa suurim “kõrb” – liivaluidete ja nõmmemaastik, mis on kaitse all ja kus elab suur hülgekoloonia.
- Fanø: Asub läänerannikul Waddenzee (Vadehavet) rahvuspargi alal. See on tuntud oma laiade liivarandade, lohesurfajate ja iga-aastase suure lohefestivali poolest. Mõõna ajal saab seal osaleda austrisafaritel.
Praktiline info ja transport saartel
Taani saarte külastamine nõuab pisut planeerimist, kuid infrastruktuur on suurepärane. Suuremad saared nagu Fyn, Sjælland (kus asub Kopenhaagen) ja Falster on mandriga ja omavahel ühendatud sildadega. Kuulsaim neist on Suur-Belti sild (Storebælt), mis ühendab Fyni ja Sjællandi. Väiksematele saartele pääsemiseks on aga vajalik kasutada praame.
Soovituslik on broneerida praamipiletid, eriti autoga reisides, suvehooajal aegsasti ette. Jalgratturitele ja jalakäijatele leidub tavaliselt alati ruumi. Taani on maailmakuulus jalgrattariik ja saared pole erandiks – enamik neist on tasase reljeefiga ja kaetud tiheda jalgrattateede võrgustikuga, mis teeb kaherattalisega reisimise puhtaks naudinguks. Paljudel väikesaartel on autod pigem tülikaks koormaks ja ratas on parim viis kohaliku eluga tutvumiseks.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Millal on parim aeg Taani saarte külastamiseks?
Parim aeg on maist septembrini. Juuli ja august on kõige soojemad ja elavamad kuud, mil toimuvad paljud festivalid. Mai ja juuni pakuvad aga pikki valgeid õhtuid ning õitsvat loodust (näiteks rapsipõllud). Sügis võib olla tuuline, kuid hubane.
Kas saarte külastamiseks on vaja rentida auto?
Mitte tingimata. Suurematele saartele (Bornholm, Fyn) pääseb bussi ja rongiga. Väikesaartel on jalgratas sageli parim ja mugavaim liiklusvahend. Siiski, kui soovite külastada mitut saart lühikese aja jooksul ja jõuda kaugematesse looduspaikadesse, annab auto suurema vabaduse.
Kas saartel reisimine on kallis?
Taani on üldiselt üks Euroopa kallimaid riike. Majutus ja väljas söömine võivad olla kulukad. Säästa saab, kasutades telkimisalasid või hosteleid ning valmistades toitu ise, ostes toorainet kohalikest talupoodidest. Praamipiletid varieeruvad, kuid jalakäijatele on need sageli taskukohased.
Kuidas toimib “Island Pass” (Ø-pas)?
Taanis on saadaval spetsiaalne “Saarepass” (Ø-pas), mis on pigem reisijuht ja suveniir kui pilet. See tutvustab kümneid saari ja annab infot praamiühenduste kohta. Igal praamil või sadamas on võimalik passi lüüa tempel, muutes saarehüppamise põnevaks kogumismänguks.
Maitseelamused ja kohalik joogikultuur
Ükski reis Taani saartele ei ole täielik ilma süvenemiseta kohalikku toidumaailma. Igal saarel on oma spetsialiteedid, mis tulenevad kohalikust toorainest ja ajaloolistest traditsioonidest. Lisaks Bornholmi suitsukalale ja Samsø kartulile tasub otsida kohalikke meiereisid ja juustutootjaid. Saarte väiketootjad pakuvad sageli erakordselt kvaliteetseid käsitööjuuste, mis on valmistatud vabapidamisel olevate lehmade piimast.
Viimastel aastakümnetel on Taani saartel plahvatuslikult kasvanud ka mikropruulikodade ja siidrimajade arv. Peaaegu igal suuremal saarel on oma pruulikoda, mis eksperimenteerib kohalike maitsetega – olgu selleks siis mereadru lisamine õllele või kohalike õunasortide kasutamine kvaliteetsiidris. Lõuna-Taani saartel on kliima soojenemise tõttu hakatud üha edukamalt tegelema ka viinamarjakasvatusega, pakkudes üllatavalt häid valgeid veine, mis sobivad ideaalselt kohalike mereandide kõrvale nautimiseks.
