Igapäevaelu toob sageli ette ootamatuid olukordi, kus juriidiline nõu on hädavajalik, olgu selleks siis ebaõiglane töölepingu lõpetamine, segadused pärimisasjadega, lahutusprotsess või vaidlused korteriühistuga. Paljude inimeste jaoks seostub sõna “jurist” või “advokaat” automaatselt suurte rahaliste väljaminekutega, mis paneb neid oma õiguste eest seismisest loobuma. Õnneks on Eestis loodud mitmeid võimalusi, kuidas saada kvaliteetset õigusabi tasuta või sümboolse tasu eest, ning tänapäeva digitaalses maailmas on see sageli võimalik ilma kodust lahkumata – telefoni teel.
Riiklikult toetatud õigusnõustamine: põhimõtted ja võimalused
Eesti riik on võtnud eesmärgiks tagada õigusemõistmise kättesaadavus ka neile, kelle majanduslik olukord ei võimalda tasulist advokaaditeenust osta. Justiitsministeeriumi eestvedamisel on loodud süsteem, kus riik doteerib esmast õigusnõustamist. See on mõeldud eelkõige selleks, et lahendada juriidilised probleemid juba eos, enne kui need paisuvad kulukateks ja keerulisteks kohtuvaidlusteks.
Kõige laiemalt kasutatav lahendus on koostööpartneri kaudu pakutav teenus (hetkel on suurimaks partneriks HUGO.legal), mis võimaldab vähekindlustatud inimestele kaks tundi tasuta õigusnõustamist. Kuigi sageli eelistatakse kohtumisi silmast silma või videosilla vahendusel, on telefoninõustamine muutunud üha populaarsemaks just oma operatiivsuse ja mugavuse tõttu, eriti maapiirkondades elavate inimeste jaoks.
Kes kvalifitseeruvad tasuta või soodustingimustel abile?
Tasuta või riigi poolt soodustatult pakutav juriidiline abi telefoni teel ei ole automaatselt kättesaadav kõigile Eesti elanikele. Süsteem on üles ehitatud vajaduspõhiselt. Et saada osa riigi poolt finantseeritud õigusabist, peab abivajaja vastama kindlatele sissetuleku kriteeriumidele.
Sissetuleku piirmäärad
Üldjuhul on õigus saada riigi toel õigusnõustamist Eestis elavatel inimestel, kelle keskmine brutosissetulek kuus jääb alla statistikaameti poolt avaldatud keskmise brutopalga kordaja (sageli on piiriks seatud 1200 eurot, kuid see võib ajas ja tingimustes muutuda). Sissetuleku hulka arvestatakse nii palk, pensionid, toetused kui ka muud regulaarsed tulud. Oluline on märkida, et lasteasjadega seotud vaidluste puhul võivad kehtida erandid või soodsamad tingimused.
Sihtgrupid, kes abi enim vajavad
- Eakad ja pensionärid: Sageli vajavad nad abi pärimise, kinkelepingute või kommunaalteenuste vaidlustega.
- Üksikvanemad: Peamised teemad on elatisraha (alimendid), hooldusõigus ja suhtluskord.
- Töötud või madalapalgalised: Töövaidlused, koondamised ja võlakoormaga toimetulek.
- Erivajadustega inimesed: Sotsiaaltoetuste ja eestkoste küsimused.
Kuidas telefoninõustamine praktikas toimib?
Juriidiline nõustamine telefoni teel ei tähenda tavaliselt seda, et on olemas üks “kuum liin”, kuhu helistades vastab koheselt advokaat. Protsess on organiseeritum, et tagada teenuse kvaliteet ja kliendi andmete kaitse. Siin on tüüpiline teekond telefonikonsultatsioonini:
- Registreerimine ja aja broneerimine: Esmalt tuleb teenusepakkuja (nt HUGO.legal või mõne muu büroo) kodulehel või üldnumbril helistades aeg broneerida.
- Sissetuleku kontroll ja lepingu tasu: Riikliku süsteemi puhul tuleb tasuda ühekordne lepingutasu (tavaliselt 5 eurot), mis kehtib terve aasta või konkreetse juhtumi raames. Selle käigus kontrollitakse ka isiku vastavust sissetuleku nõuetele.
- Konsultatsiooni toimumine: Kokkulepitud ajal helistab jurist kliendile. See on aeg, kus klient saab oma mure detailselt ära rääkida.
Telefoni teel on võimalik lahendada üllatavalt palju küsimusi. Jurist saab selgitada seaduse sätteid, anda hinnangu olukorra perspektiivikusele ning juhendada, milliseid dokumente on vaja koguda või kuhu edasi pöörduda. Keerulisemate dokumentide koostamiseks (nt hagiavaldus kohtule) võib olla vajalik hilisem e-kirja teel suhtlemine või kohtumine, kuid esmane strateegia pannakse paika telefonis.
Alternatiivid: Juristide Liit ja tudengite õigusbürood
Lisaks riiklikule süsteemile on olemas ka teisi kanaleid, kust võib saada tasuta nõu telefoni teel, ehkki need võimalused võivad olla ajaliselt piiratumad või hooajalised.
Eesti Juristide Liidu “Õigusapteek”
Eesti Juristide Liit korraldab regulaarselt üritust nimega “Õigusapteek”, kus kvalifitseeritud juristid, notarid ja advokaadid annavad tasuta nõu. Kuigi see toimub sageli füüsilise kohtumisena erinevates linnaosades ja valdades, on kriisiperioodidel ja eriolukordades pakutud ka telefoninõustamist. Tasub jälgida liidu kodulehte, et teada saada, millal ja mis vormis järgmine nõustamine toimub.
Üliõpilaste õigusbürood
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna tudengid pakuvad samuti tasuta õigusabi läbi Üliõpilaste Õigusbüroo. See teenus on 100% tasuta, kuid kättesaadav vaid õppeperioodil (sügisest kevadeni). Kuigi põhirõhk on kirjalikul nõustamisel ja kohapealsetel vastuvõttudel, on teatud juhtudel ja kokkuleppel võimalik saada selgitusi ka telefoni teel. See on suurepärane võimalus lihtsamate kaasuste lahendamiseks, kus on aega oodata põhjalikku analüüsi.
Milliste probleemidega tasub helistada?
Telefoni teel antav õigusabi on kõige efektiivsem valdkondades, kus on vaja kiiret selgitust seadusandluse kohta või käitumisjuhiseid. Kõige sagedasemad teemad on:
- Perekonnaõigus: Kuidas arvutada elatisraha? Millised on õigused ühisvara jagamisel? Kuidas alustada lahutust?
- Võlaõigus ja täitemenetlus: Mida teha, kui kohtutäitur on konto arestinud? Kuidas vaielda vastu inkassofirma nõuetele? Kuidas toimib eraisiku pankrot?
- Tööõigus: Kas tööandja tohib palka vähendada? Mida teha töökiusu korral? Kas koondamisteade on seaduslik?
- Pärimisõigus: Mis vahe on testamendil ja kinkelepingul? Kuidas loobuda võlgadega pärandist?
- Korteriühistud ja naabrid: Vaidlused remondifondi maksete või müra üle.
Kuidas valmistuda juriidiliseks telefonikonsultatsiooniks?
Et piiratud ajast (näiteks tasuta 2 tundi) maksimumi võtta, on ettevalmistus kriitilise tähtsusega. Telefonikõne ajal on lihtne emotsioonidesse laskuda või olulisi detaile unustada. Siin on nimekiri tegevustest, mida tuleks teha enne juristile helistamist või kõne vastuvõtmist:
- Pange kirja faktid kronoloogilises järjekorras: Juristi huvitab eelkõige see, mis juhtus, millal juhtus ja kes on osapooled. Emotsioonid (kes keda solvas) on juriidiliselt vähem tähtsad kui kuupäevad ja allkirjastatud paberid.
- Otsige välja dokumendid: Hoidke käepärast kõik asjassepuutuvad lepingud, kohtumäärused, kirjavahetus või tšekid. Jurist võib küsida konkreetset punkti lepingust.
- Sõnastage oma eesmärk: Mida te soovite saavutada? Kas tahate raha tagasi, lepingu lõpetamist või lihtsalt teada oma õigusi? Selge eesmärk aitab juristil pakkuda konkreetse lahenduse.
- Varuge kirjutamisvahendid: Teil tuleb kindlasti teha märkmeid, kirjutada üles seaduse paragrahve või järgmisi samme.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas “tasuta” õigusabi on tõesti täiesti tasuta?
Riikliku programmi raames on esimesed kaks tundi nõustamist tavaliselt tasuta, kuid klient peab tasuma ühekordse omavastutuse või lepingutasu (ca 5 eurot). Kui nõustamine kestab kauem kui kaks tundi, rakendub edaspidi soodushind (näiteks 45 eurot tunnis), mis on siiski kordades odavam kui tavaline turuhind.
Kas telefoni teel saab mind esindada kohtus?
Ei, telefonikonsultatsioon on mõeldud nõustamiseks ja dokumentide koostamise abistamiseks. Kohtus esindamine on eraldi protsess. Küll aga saab jurist teid telefoni teel juhendada, kuidas taotleda riigi õigusabi (menetlusabi) kohtus esindaja saamiseks, kui teil endal puuduvad vahendid advokaadi palkamiseks.
Kas ma saan valida, millise juristiga ma räägin?
Üldjuhul suunatakse klient juristi juurde, kes on spetsialiseerunud konkreetsele valdkonnale (nt perekonnaõigus või võlaõigus). Kui teil on varasem kokkupuude konkreetse juristiga samast büroost, võite paluda aega tema juurde, kuid see sõltub tema graafikust.
Kas venekeelne nõustamine on võimalik?
Jah, enamik tasuta õigusabi pakkuvaid organisatsioone (sh HUGO.legal ja Juristide Liit) pakuvad teenust nii eesti kui ka vene keeles. Ingliskeelse nõustamise võimalust tasub eelnevalt täpsustada.
Mida teha, kui tasuta abi maht on ammendatud?
On olukordi, kus kahetunnine tasuta konsultatsioon ei ole piisav probleemi täielikuks lahendamiseks. Sellisel juhul seisab abivajaja valiku ees. Riikliku süsteemi eeliseks on see, et pärast tasuta tundide lõppemist on võimalik jätkata sama juristiga fikseeritud soodushinnaga. See tagab järjepidevuse – te ei pea oma lugu uuesti rääkima ja jurist on juba asjaoludega kursis.
Kui aga vaidlus on jõudnud kohtusse ja tegemist on keeruka kriminaal- või tsiviilasjaga, kus on vaja füüsilist esindatust kohtuistungitel, tuleks kaaluda taotluse esitamist riigi õigusabi saamiseks. See on eraldiseisev süsteem, mida haldab Eesti Advokatuur ja mida taotletakse kohtu kaudu. Erinevalt esmasest nõustamisest on riigi õigusabi mõeldud konkreetseks kohtumenetluseks ning seal määratakse inimesele riiklik kaitsja või esindaja. Telefoni teel saadud esmane nõu on sageli just see vajalik esimene samm, mis aitab mõista, kas kohtutee on üldse vajalik või on võimalik saavutada kompromiss läbirääkimiste teel.
