Eesti kliima on viimastel aastatel muutunud üha heitlikumaks ning tugevad sügistormid või ootamatud suvised äikesepuhangud ei ole enam haruldus, vaid pigem reegel, millega iga koduomanik peab arvestama. Kui ilmateade annab tormihoiatuse, tekib paljudel ärevus, kuid paanika asemel on kõige olulisem tegutseda läbimõeldult ja süsteemselt. Õigeaegne ettevalmistus võib säästa tuhandeid eurosid remondikuludelt ning, mis veelgi tähtsam, kaitsta teie ja teie lähedaste tervist. Tormiks valmistumine ei tähenda ainult akende sulgemist; see on terviklik protsess, mis hõlmab nii hoovi korrastamist, hoone konstruktsioonide kontrollimist kui ka elektisüsteemide kaitsmist. Järgnevalt vaatame detailselt läbi kõik sammud, mida peaksite astuma kohe, kui kuulete uudistest lähenevast marust.
Lahtised esemed ja aiamööbel: hoovi turvalisuse tagamine
Kõige sagedasemad tormikahjustused ei teki mitte tuule survest majale, vaid esemetest, mille tuul on lendu tõstnud. Lendav aiamööbel või batuut võib muutuda ohtlikuks mürsuks, mis purustab aknad, vigastab autot või tekitab kahju naabri varale. Seetõttu algab tormiks valmistumine alati õuest.
Kriitilise tähtsusega on üle vaadata kogu kinnistu ning teisaldada või kinnitada kõik, mis pole maapinna küljes kinni. Siia nimekirja kuuluvad:
- Batuudid: See on kindlustusfirmade statistika kohaselt üks suurimaid kahjuallikaid. Isegi raskena tunduv batuut võib tugeva tuuleiiliga tõusta õhku ja lennata sadu meetreid. Kui batuuti pole võimalik lahti võtta, tuleb see spetsiaalsete vaiadega maa külge ankurdada või pöörata kummuli ja raskustega (näiteks liivakottidega) kindlustada.
- Aiamööbel ja grillid: Plasttoolid, kerged lauad ja gaasigrillid tuleks viia garaaži, kuuri või vähemalt tuulevarju maja seina äärde, kattes need koormakattega ja asetades peale raskused.
- Lillepotid ja dekoratsioonid: Rõdudel ja terrassidel olevad lahtised lillekastid on suureks ohuks akendele. Tõstke need põrandale või viige siseruumidesse.
- Ehitusmaterjalid: Kui teil on pooleli ehitustööd, veenduge, et lahtised lauad, soojustusmaterjalid ja plekitükid on kindlalt fikseeritud.
Puud ja haljastus: ennetav hooldus on võtmesõna
Tuulemurru ja langevate puude oht on tormi ajal üks suurimaid riske, eriti kui maja läheduses kasvavad suured ja vanad puud. Kuigi vahetult enne tormi ei ole enam aega suuri raietöid teostada, saab siiski teha kiiret riskianalüüsi ja vajadusel eemaldada kõige ohtlikumad oksad.
Pöörake tähelepanu kuivanud või haigetele okstele, mis ulatuvad elektriliinide, katuse või auto parkimiskoha kohale. Kui märkate puud, millel on nähtavaid mädanemise märke või mis on juba viltu vajunud, on see potentsiaalne ohuallikas. Tormi ajal vältige kindlasti puude all viibimist. Pikaajalisemas plaanis on soovitatav konsulteerida arboristiga, kes hindab puude seisukorda ja teostab vajalikud hoolduslõikused, et vähendada puude tuuletakistust ehk niinimetatud “purjeefekti”.
Hoone väliskest: katus, aknad ja uksed
Teie kodu esimene kaitseliin tormi vastu on selle väliskest. Isegi väike pragu katuses või lahtine plekiserv võib tugeva tuulega rebeneda suureks auguks, lastes sisse vihmavee ja tekitades ulatuslikke veekahjustusi.
Enne tormi saabumist kontrollige järgmisi elemente:
- Katusekivid ja plekid: Vaadake visuaalselt üle, kas kõik katusekivid on omal kohal ja ega harjaplekk ei ole lahti. Lahtised detailid tuleb kinnitada, sest tuul leiab alati nõrgima lüli.
- Vihmaveesüsteemid: Puhastage räästad ja vihmaveetorud lehtedest ning samblast. Tormiga kaasneb sageli tugev vihmasadu. Kui vesi ei pääse torudest läbi, hakkab see voolama üle ääre, mis võib tuule kaasabil sattuda fassaadi vahele või vundamendi alla.
- Aknad ja uksed: Sulgege kõik aknad ja uksed hoolikalt. Tuulutusasendisse jäetud aken võib tormi tõmbetuule tõttu hingedelt lahti rebeneda või puruneda. Kui teil on aknaluugid, on õige aeg need sulgeda. Kontrollige ka garaažiust – see on suur pind, millele tuul avaldab tugevat survet.
- Pööninguluugid ja ventilatsiooniavad: Veenduge, et need on suletud, et vältida tuule ja vee sissetungi katuse alla.
Elektrikatkestusteks valmistumine ja elektroonika kaitsmine
Tormidega kaasnevad sageli elektrikatkestused, mis võivad kesta mõnest tunnist mitme päevani. Lisaks on ohuks pingekõikumised ja äikese korral ülepinge, mis võib hävitada tundliku elektroonika.
Kaitske oma seadmeid: Parim viis elektroonika kaitsmiseks on seadmete vooluvõrgust eemaldamine. Ärge unustage ka internetikaableid ja antenne, kuna ülepinge võib liikuda ka mööda andmesidekaableid. Kui elate piirkonnas, kus voolukatkestused on sagedased, tasub investeerida kvaliteetsesse ülepingekaitsesse või UPS-seadmetesse (katkematu toite allikas), mis annavad aega arvuti turvaliseks sulgemiseks.
Varuge alternatiivseid valgusallikaid:
- Kontrollige taskulampide töökorras olekut ja varuge patareisid.
- Laadige täis mobiiltelefonid ja akupangad.
- Küünlad on küll romantilised, kuid tuleohutuse seisukohalt on patareidega LED-lambid tormi ajal turvalisem valik.
Kui teie majapidamine sõltub elektrist vee saamisel (oma puurkaev), varuge piisavalt joogivett. Samuti tasub mõelda toiduvalmistamisele – kui teil on elektripliit, võib matkapliit või gaasigrill (kasutamiseks ainult välistingimustes!) osutuda hädavajalikuks.
Sõidukite turvaline parkimine
Auto on sageli pereuselt teine kõige kallim vara ja see on tormi ajal väga haavatav. Statistika näitab, et suur osa kaskokindlustuse juhtumitest tormide ajal on seotud just sõidukitele kukkunud puude või okstega.
Parim koht autole tormi ajal on garaaž. Kui garaaži pole, siis valige parkimiskoht hoolikalt. Vältige parkimist suurte puude alla, eriti vanade paplite või kaskede alla, mis murduvad kergesti. Samuti ärge parkige elektriliinide või logisevate reklaamtahvlite lähedusse.
Kui võimalik, parkige auto lagedale alale või hoone tuulevaiksele küljele. Kui peate tormi ajal autoga sõitma, olge äärmiselt ettevaatlik: tugevad külgtuule iilid võivad sõidukit teel ootamatult liigutada, eriti metsa vahelt lagedale väljale sõites. Hoidke suuremat pikivahet ja vähendage kiirust.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Milline tuulekiirus loetakse tormiks ja millal muutub see ohtlikuks?
Meteoroloogiliselt loetakse tormiks tuult, mille kiirus on vähemalt 21 m/s. Kuid juba puhangud 15-17 m/s võivad lennutada lahtist aiamööblit ja murda väiksemaid oksi. Tõsised kahjustused hoonetele ja puude murdumine algavad tavaliselt siis, kui tuule kiirus ületab 25 m/s.
Kas kodukindlustus katab kõik tormikahjud?
Enamik kodukindlustuse pakette katab tormikahjud, kuid tingimused võivad erineda. Tavaliselt on nõutud, et tuule kiirus oleks olnud teatud tasemel (näiteks üle 18-21 m/s), mida tõendab ilmateenistuse info. Samas, kui kahju tekkis hooletuse tõttu (näiteks lahtine batuut lendas aknasse või aken oli jäetud lahti), võib kindlustusandja hüvitist vähendada või sellest keelduda. Lugege kindlasti oma poliisi tingimusi.
Mida teha, kui elekter kaob ja mul on elektriküte?
Kui maja jahtub kiiresti, proovige hoida soojust, hoides aknad ja uksed suletuna ning kattes aknad paksude kardinatega. Kogunega ühte tuppa, mida on lihtsam soojana hoida. Ärge kunagi kasutage siseruumides kütmiseks gaasigrille või muid seadmeid, mis eraldavad vingugaasi – see on eluohtlik.
Kas peaksin vee kinni keerama?
Tavapärase tormi puhul pole see vajalik, välja arvatud juhul, kui lahkute kodust pikemaks ajaks. Küll aga on see soovitatav üleujutusohu korral või kui kardate, et torustik võib külmuda (kui tormiga kaasneb järsk temperatuuri langus ja pikk elektrikatkestus).
Tegevused vahetult pärast tormi vaibumist
Kui tuul on vaibunud ja on ohutu õue minna, tuleb esimese asjana teostada kahjude hindamine. See on kriitiline etapp nii ohutuse kui ka võimaliku kindlustusnõude seisukohalt. Ärge kiirustage koristamisega enne, kui olete olukorra fikseerinud.
Esmalt veenduge, et ümbrus on ohutu. Ärge mitte mingil juhul puudutage maha langenud elektrijuhtmeid ega lähenege neile – need võivad olla pinge all ja eluohtlikud. Teavitage purunenud liinidest koheselt Elektrilevi rikketelefoni.
Tehke ringkäik ümber maja ja kontrollige visuaalselt katust, korstnaid ja fassaadi. Kas on näha lahtiseid kive, plekke või purunenud klaase? Kui avastate kahjustusi, tehke neist koheselt fotod. Pildistage üldplaane ja lähivõtteid kahjustatud kohtadest. Need fotod on hiljem kindlustusseltsiga suheldes teie peamine tõendusmaterjal. Samuti ärge visake ära purunenud esemeid enne, kui kindlustusandja on andnud selleks loa või kahjud üle vaadanud.
Kui katus on saanud viga ja vesi tungib hoonesse, püüdke teha ajutine hädapärane katmine (näiteks koormakattega), et vältida lisakahjusid, kuid tehke seda ainult siis, kui see on teile ohutu. Ärge ronige libedale katusele tugeva tuulega. Siseruumides kuivatage sissetunginud vesi võimalikult kiiresti, et vältida hallituse teket ja põrandate riknemist.
Lõpetuseks, aidake võimalusel oma naabreid, eriti vanemaid inimesi, kes ei pruugi ise suuta oma kinnistut kontrollida või tormijärgset koristustööd teha. Kogukondlik koostöö on tormijärgsel taastumisel hindamatu väärtusega.
