Eestimaine filmikunst on saanud sisse uue ja võimsa hoo, mida tõestab ilmekalt ajaloolise krimipõneviku “Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus” fenomenaalne edu kinodes üle kogu riigi. Pärast mitmeid aastaid kestnud ebakindlust kinomaastikul on just see Elmo Nüganeni käe all valminud linateos toonud publiku massiliselt tagasi suurte ekraanide ette. Tegemist ei ole pelgalt ühe järjekordse esilinastusega, vaid kultuurilise sündmusega, mis on ühendanud nii raamatusõbrad, ajalooentusiastid kui ka lihtsalt hea meelelahutuse otsijad. Filmi menu taga peitub mitu tugevat komponenti: armastatud algmaterjal, lummav keskaegne atmosfäär ning vaatajate janu kvaliteetse omamaise toodangu järele.
Publiku huvi ja kassarekordite purustamine
Kui rääkida numbritest, siis “Apteeker Melchior” on tõestanud, et Eesti inimene armastab Eesti filmi. Juba esimeste linastusnädalatega kogus film kümneid tuhandeid vaatajaid, tõustes kiiresti kinode edetabelite tippu ja püsides seal nädalaid. Selline vaatajanumbrite kasv on märkimisväärne saavutus, eriti arvestades tihedat konkurentsi Hollywoodi suurfilmidega. Rekordiline publikuhuvi näitab selgelt, et kodumaine filmitegija suudab pakkuda maailmatasemel elamust, mis kõnetab kohalikku vaatajat sügavamalt kui ükski välismaine kassahitt.
Kriitikud ja kinoeksperdid on toonud välja, et filmi edu üheks võtmeks on selle laiahaardelisus. See ei ole nišifilm, vaid linateos, mis sobib vaatamiseks väga erinevas vanuses ja erineva taustaga inimestele. Kinosaalides võib näha nii kooliõpilasi, kes on tulnud ajalootundi rikastama, kui ka vanemaid generatsioone, kes hindavad klassikalist detektiivilugu. Sotsiaalmeedias leviv positiivne suust-suhu turundus on andnud filmile lisatõuke, muutes selle vaatamise omamoodi sotsiaalseks kohustuseks – kes pole Melchiorit näinud, see ei saa kaasa rääkida.
Indrek Hargla fenomen ja stsenaariumi maagia
Filmi vundamendiks on vaieldamatult kirjanik Indrek Hargla ülipopulaarne romaanisari. Apteeker Melchiori raamatud on olnud Eesti raamatumüügi edetabelite tipus juba üle kümnendi ning lugejatel on tekkinud peategelasega tugev emotsionaalne side. Filmi stsenaristid, kelle hulgas on ka Hargla ise, seisid keerulise ülesande ees: kuidas tihendada mitmesajaleheküljeline romaan paari tunni pikkuseks visuaalseks elamuseks, kaotamata seejuures loo tuuma ja pinget.
Tulemuseks on stsenaarium, mis austab algmaterjali, kuid julgeb teha vajalikke muudatusi filmilikkuse huvides. “Oleviste mõistatus” keskendub Melchior Wakenstede nutikusele ja intuitsioonile, lahendades hirmuäratavat mõrvamüsteeriumi keskaegses Tallinnas. Lugu on tempokas, täis ootamatuid pöördeid ja hoiab vaatajat pingul kuni lõputiitriteni. See sümbioos kirjanduse ja filmi vahel on tekitanud nn “Hargla efekti”, kus filmi edu on omakorda suurendanud huvi raamatute vastu, luues kultuuriväljal positiivse ringluse.
Keskaegne Tallinn kui omaette tegelaskuju
Üks suurimaid põhjuseid, miks vaatajad kinodesse tormavad, on visuaalne nauding. Filmi kunstnikutöö ja operaatoritöö on loonud keskaegsest Tallinnast (tollasest Revalist) usutava, sünge, kuid samas lummava pildi. Tootmismeeskond nägi kurja vaeva, et leida sobivad võttepaigad, kombineerides Tallinna vanalinna ehedaid nurgataguseid, Kuressaare linnuse interjööre ja spetsiaalselt ehitatud dekoratsioone.
Erilist tähelepanu väärivad detailid:
- Kostüümid: Ajastutruud rõivad, mis peegeldavad tegelaste sotsiaalset staatust, alates raehärrade sametist kuni lihtrahva linaste särkideni.
- Grimm: Keskaeg ei olnud puhas ja klantsitud; filmis on näha nii muda, higi kui ka ajastule omaseid haigusi, mis lisab realismitunnetust.
- Valguslahendused: Kuna tegevus toimub ajal, mil elektrit polnud, mängib küünlavalgus ja loomulik päevavalgus suurt rolli atmosfääri loomisel.
See visuaalne rikkus transpordib vaataja 15. sajandisse, Hansaliidu õitseaega, pakkudes võimalust kogeda ajalugu vahetumalt kui ükski muuseumieksponaat seda suudaks. Paljudele eestlastele on äratundmisrõõm näha tuttavaid tänavaid ja hooneid hoopis teises, ajaloolises kontekstis.
Näitlejate ansambel ja Melchiori sünd
Filmi casting ehk näitlejate valik oli projekti õnnestumise seisukohalt kriitilise tähtsusega. Nimiosalise leidmine oli pikk protsess, kuid valik langes noorele ja toona veel laiemale üldsusele tundmatule Märten Metsaviirele. See oli julge samm, mis on end kuhjaga ära tasunud. Metsaviir toob ekraanile Melchiori, kes on ühtaegu haavatav ja terava mõistusega, nooruslikult idealistlik ja melanhoolne. Tema ekraanikeemia teiste tegelastega on veenev ja kannab lugu edasi.
Lisaks peategelasele särab ekraanil Eesti näitlejate koorekiht. Kõrvalosades teevad meeldejäävad rollisooritused kogenud teatrinäitlejad, kes suudavad ka väiksemate stseenidega luua meeldejäävaid karaktereid. Alo Kõrve kohtufoogtina pakub Melchiorile suurepärast partnerlust (ja kohati vastasseisu), luues klassikalise detektiivipaari dünaamika. See näitlejate ansamblimäng ongi see, mis muudab ajaloolise põneviku elavaks ja hingavaks maailmaks, mitte vaid kostüümide paraadiks.
Rahvusvaheline haare ja tootmise mastaap
Kuigi tegemist on Eesti looga, on “Apteeker Melchiori” ambitsioonid algusest peale olnud rahvusvahelised. Film valmis koostöös Läti, Leedu ja Saksamaa partneritega, mis võimaldas kaasata suuremat eelarvet ja paremat tehnilist teostust. See on kaasaegse Eesti filmitööstuse üks mastaapsemaid projekte, kus korraga filmiti üles materjal mitte ainult ühe, vaid terve triloogia jaoks. See “sõrmusteisandalik” lähenemine on meie regioonis harukordne.
Filmi on juba müüdud paljudesse välisriikidesse ning see on linastunud mitmetel rahvusvahelistel festivalidel. See näitab, et keskaegne krimilugu on universaalne žanr, mis ületab riigipiire. Välismaa vaatajate jaoks on keskaegne Tallinn eksootiline ja põnev tegevuspaik, pakkudes vaheldust tavapärastele Lääne-Euroopa või Ameerika krimilugudele. Eesti filmiekspordi jaoks on Melchiori edu äärmiselt oluline märk, mis avab uksi ka tulevastele projektidele.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Seoses filmi suure populaarsusega on kinokülastajatel tekkinud mitmeid küsimusi. Siin on vastused neist levinumatele.
Mitu filmi Apteeker Melchiorist on tehtud?
Kokku on filmitud triloogia ehk kolm filmi. Esimene on “Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus”. Sellele järgnevad “Apteeker Melchior. Viirastus” ja “Apteeker Melchior. Timuka tütar”. Kõik kolm filmi jõudsid kinodesse lühikeste vahedega, pakkudes vaatajatele terviklikku elamust.
Kas filmi vaatamiseks peab olema lugenud Indrek Hargla raamatuid?
Ei, see ei ole vajalik. Film on iseseisev kunstiteos ja lugu on jälgitav ka ilma varasemate teadmisteta raamatutest. Siiski pakuvad raamatud lisadetaile ja sügavamat tausta, mis võivad filmielamust rikastada.
Kas film sobib vaatamiseks ka lastele?
Kuna tegemist on kriminaalpõnevikuga, kus esineb mõrvu ja pinevaid olukordi, tasub jälgida ametlikku vanusepiirangut (tavaliselt MS-12). Film võib olla liiga hirmutav väga noortele vaatajatele, kuid sobib hästi teismelistele ja täiskasvanutele.
Kus filmi filmiti?
Võtted toimusid mitmes paigas üle Eesti ja ka Lätis. Peamised võttekohad olid Tallinna vanalinn, Kuressaare linnus, Narva linnus ja spetsiaalselt ehitatud filmilinnak Harjumaal. Osa stseene filmiti ka Cinevilla filmilinnakus Lätis.
Triloogia jätkuv mõju ja tulevikuvaade
Kuna “Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus” on vaid esimene peatükk suuremast loost, on vaatajate ootusärevus järgmiste osade suhtes kõrge. Selline tootmisstrateegia, kus järjed jõuavad ekraanile vaid mõnekuuliste vahedega, hoiab publiku huvi pidevalt üleval ja ei lase lool ununeda. See on strateegia, mis on varem töötanud suurte Hollywoodi frantsiiside puhul ning näib nüüd toimivat suurepäraselt ka Eesti turul.
Järgmised filmid, “Viirastus” ja “Timuka tütar”, tõotavad viia vaataja veelgi sügavamale keskaegse Revali saladustesse, tuues ekraanile uusi mõistatusi ja arendades edasi peategelaste isiklikke liine. Melchiori ja tema südamedami Keterlyni suhe, aga ka apteekri keeruline minevik, saavad järgmistes osades kindlasti rohkem tähelepanu. Kinode jaoks tähendab see stabiilset külastatavust ja Eesti kultuuri jaoks järjepidevat ajaloolise mälu talletamist moodsas vormis. Melchiori saaga on tõestanud, et kvaliteetne meelelahutus ja ajalooline haritus võivad käia käsikäes, luues silla mineviku ja oleviku vahel.
