Puusaliigese vahetus ehk endoproteesimine on paljude inimeste jaoks pöördeline hetk, mis tähistab aastaid kestnud kroonilise valu ja liikumispiiratuse lõppu. Kuigi operatsioon on tänapäeval rutiinne ja väga edukas protseduur, sõltub lõpptulemus ja uue liigese eluiga suuresti sellest, kuidas patsient käitub taastumisperioodil ja sellele järgnevatel aastatel. See ei ole lihtsalt haavade paranemine, vaid uue elustiili omaksvõtmine, kus on vaja leida tasakaal aktiivsuse ja ettevaatlikkuse vahel. Paljud patsiendid tunnevad end pärast operatsiooni nii hästi, et unustavad vajalikud ettevaatusabinõud, kuid teised kardavad liigselt ja piiravad oma liikumist asjatult. Selles artiklis vaatame süvitsi, milline näeb välja elu uue puusaliigesega, millised on kriitilised piirangud esimestel kuudel ja kuidas naasta turvaliselt oma lemmiktegevuste juurde.
Esimesed nädalad: kriitiline taastumisperiood
Vahetult pärast operatsiooni on kõige suurem risk proteesi nihestumiseks ehk luksatsiooniks. Kuna puusaliigest ümbritsevad pehmed koed ja lihased on operatsiooni käigus traumeeritud, ei suuda need uut liigest veel piisavalt tugevalt paigal hoida. Seetõttu on esimesed 6–12 nädalat (sõltuvalt arsti ettekirjutusest ja operatsioonimeetodist) kõige rangemate piirangute aeg.
Sellel perioodil kehtib nn 90 kraadi reegel. See tähendab, et opereeritud jala puusaliigest ei tohi painutada rohkem kui täisnurga alla. See reegel mõjutab paljusid igapäevaseid tegevusi, alates istumisest kuni jalanõude jalga panemiseni.
Kolm kuldreeglit, mida ei tohi rikkuda
- Ära rista jalgu: Istudes või lamades ei tohi kunagi panna ühte jalga üle teise ega ristata pahkluusid. See liigutus surub reieluu pea puusanapist välja ja on üks sagedasemaid nihestuse põhjuseid. Magades tuleks hoida jalgade vahel patja, et vältida nende tahtmatut ristumist une ajal.
- Ära painuta puusa üle 90 kraadi: See tähendab, et sa ei tohi kummarduda ettepoole, et tõsta maast esemeid, siduda kingapaelu või lõigata varbaküüsi. Samuti tuleb vältida istumist madalatel toolidel või diivanitel, kus põlved tõusevad puusadest kõrgemale.
- Ära pööra jalga sissepoole: Väldi opereeritud jala pöia ja põlve keeramist sissepoole. Pöörded peavad toimuma terve kehaga, astudes väikeste sammudega, mitte keerates jalga puusast.
Kodune keskkond ja abivahendid
Edukas taastumine algab koduse keskkonna kohandamisest. Enne haiglast kojutulekut on soovitatav teha kodus “audit”, et välistada kukkumisoht ja tagada reeglitest kinnipidamine. Kukkumine on uue liigese suurim vaenlane, kuna see võib põhjustada luumurru proteesi ümber, mis vajab väga keerukat kordusoperatsiooni.
Kõigepealt eemalda põrandalt kõik lahtised vaibad ja juhtmed, mille taha on kerge komistada. Kuna kummardamine on keelatud, peaksid vajalikud esemed (nagu teleripult, telefon, ravimid, prillid) olema asetatud puusakõrgusele. Köögis tõsta sagedamini kasutatavad nõud madalatest kappidest töötasapinnale.
Vajalikud abivahendid iseseisvuse säilitamiseks
Kuna tavapärased liigutused on piiratud, on abivahendid hädavajalikud:
- WC-poti kõrgendus: Tavalised tualettpotid on sageli liiga madalad, sundides puusa liigselt painutama. Kõrgendus muudab istumise ja tõusmise ohutuks.
- Haarats ehk “krihvid”: See on pika varrega tangilaadne abivahend, millega saab maast asju üles korjata ilma kummardamata.
- Soki- ja sukaabivahend: Spetsiaalne renn, mis aitab sokke jalga tõmmata ilma, et peaksid jala poole kummarduma.
- Pika varrega kingalusikas: Hädavajalik jalanõude jalga panemiseks.
Liikumine ja harjutused: taastumise alustala
Mõnikord kardavad patsiendid, et liikumine kahjustab uut liigest, kuid tegelikkuses on vastupidi – mõõdukas ja õige liikumine on hädavajalik. Liikumine parandab vereringet, vähendab tromboosiriski ja tugevdab lihaseid, mis proteesi toetavad. Haiglas alustatakse füsioteraapiaga juba operatsioonijärgsel päeval.
Kõndimine
Kõndimine on parim harjutus. Alguses kasutatakse karke või käimisraami. Oluline on jälgida kõnnimustrit: esmalt liiguvad kargud, siis opereeritud jalg ja lõpuks terve jalg. Ära kiirusta karkudest loobumisega. Tavaliselt soovitavad arstid kasutada karke 4–6 nädalat, et vältida lonkamist. Kui loobud abivahendist liiga vara ja hakkad lonkama, harjuvad lihased vale koormusega, mis võib põhjustada selja- ja põlvevalusid.
Harjutused voodis ja seistes
Füsioterapeut annab tavaliselt kaasa harjutuste kava. Tüüpilised harjutused hõlmavad reielihaste pingutamist, hüppeliigese ringitamist (vereringe parandamiseks) ja jala sirgelt tõstmist. Neid harjutusi tuleks teha mitu korda päevas, kuid vältida valu tekkimist. Valu on märk, et oled teinud liiga palju või valesti.
Autojuhtimine ja tööle naasmine
Sotsiaalne elu ja iseseisvus on patsiendi jaoks sama olulised kui füüsiline tervis. Üks sagedasemaid küsimusi on: millal ma võin jälle autot juhtida? Vastus sõltub mitmest asjaolust.
Autojuhtimine on tavaliselt lubatud siis, kui suudad autasse siseneda ja sealt väljuda mugavalt ning sul on piisav lihasjõud ja reaktsioonikiirus pedaalide vajutamiseks. Tavaliselt võtab see aega 4–6 nädalat. Kui opereeritud on vasak jalg ja autol on automaatkäigukast, võib sõitmine olla lubatud varem. NB! Autot ei tohi juhtida, kui tarvitad tugevaid valuvaigisteid (opioide), mis pärsivad reaktsioonikiirust.
Tööle naasmine sõltub töö iseloomust. Kontoritööle võib sageli naasta 4–6 nädala möödudes, kuid füüsilist tööd tegevad inimesed võivad vajada 3–4 kuud taastumisaega. Oluline on võimalus tööl asendit vahetada – istuda, seista ja veidi kõndida vaheldumisi.
Sport ja aktiivne eluviis pikas perspektiivis
Elu pärast puusaliigese vahetust ei tähenda spordist loobumist. Vastupidi, regulaarne füüsiline aktiivsus pikendab proteesi eluiga, hoides kehakaalu kontrolli all ja luid tugevana. Siiski tuleb valida õiged spordialad.
Soovitatavad spordialad
Eelistada tuleks madala põrutuskoormusega alasid:
- Ujumine ja vesiaeroobika: Vesi kannab keharaskust, vähendades liigese koormust, samal ajal pakkudes suurepärast vastupanu lihaste treenimiseks. Haava täieliku paranemiseni (umbes 3-4 nädalat) tuleks basseini vältida.
- Jalgrattasõit: Nii trenažöör kui ka tavaline ratas on head, kuid jälgi sadula kõrgust, et puusa painutus ei oleks liiga suur. Väldi kukkumisohtlikke maastikke.
- Kepikõnd ja matkamine: Tasasel maal kõndimine on suurepärane.
- Golf ja tantsimine: Need on üldiselt lubatud, kuid vältida tuleb järske pöördeid puusast.
Mittesoovitatavad spordialad
Kõrge põrutuskoormusega ja kontaktspordialad kulutavad proteesi pinda kiiremini ja suurendavad luumurru riski:
- Jooksmine ja sörkimine (eriti kõval pinnasel).
- Jalgpall, korvpall, võrkpall.
- Mäesuusatamine (kukkumisoht on liiga suur, kuigi kogenud suusatajad võivad ettevaatlikult jätkata laugematel nõlvadel).
- Jõutõstmine suurte raskustega (eriti kükid).
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Alljärgnevalt vastame kõige levinumatele küsimustele, mis patsientidel pärast operatsiooni tekivad.
Kas ma võin magada külili?
Jah, kuid esimestel nädalatel (tavaliselt 4–6 nädalat) on soovitatav magada selili või opereerimata küljel. Külili magades tuleb hoida jalgade vahel paksu patja, et vältida pealmise (opereeritud) jala vajumist ettepoole või pöördumist sissepoole, mis on luksatsiooniohtlik asend. Hiljem on lubatud magada ka opereeritud küljel, kui see ei tekita valu.
Kui kaua kunstliiges vastu peab?
Tänapäevased proteesid on väga vastupidavad. Uuringud näitavad, et üle 90% proteesidest peavad vastu vähemalt 15–20 aastat, paljudel juhtudel isegi kauem. Kestvus sõltub patsiendi aktiivsusest, kehakaalust ja luude kvaliteedist.
Kas ma piiksun lennujaama turvakontrollis?
See on võimalik, kuna protees on valmistatud metallisulamitest (titaan, koobalt-kroom). Informeri turvatöötajat enne väravast läbiminekut, et sul on liigeseprotees. Mõned haiglad annavad kaasa “endoproteesi passi”, kuid tavaliselt piisab suulisest selgitusest ja vajadusel tehakse lisakontroll käsiskanneriga.
Millal ma võin minna sauna?
Sauna võib minna siis, kui operatsioonihaav on täielikult paranenud, armkude on tugev ja kärnad on eemaldunud. Tavaliselt võtab see aega umbes 4 nädalat. Kuumus võib põhjustada opereeritud piirkonna turset, seega alusta mõõduka temperatuuriga ja lühema ajaga. Väldi libisemist saunapõrandal!
Millal on turvaline seksuaalelu jätkata?
Seksuaalelu võib jätkata, kui tunnete end selleks valmis ja valu on taandunud, tavaliselt 4–6 nädala pärast. Oluline on valida asendid, mis ei nõua puusaliigese äärmuslikku painutamist ega jalgade ristamist. Passiivne roll (selili asend) on alguses kõige ohutum.
Ohumärgid ja tüsistuste ennetamine
Kuigi enamik patsiente paraneb probleemideta, on oluline osata ära tunda olukordi, kus on vaja kiiret meditsiinilist sekkumist. Isegi kuid või aastaid pärast operatsiooni võib tekkida põletik, mis võib ohustada proteesi püsimist. Bakterid võivad proteesi pinnale jõuda vereringe kaudu teistest kehaosadest (näiteks katkistest hammastest või kuseteede põletikust).
Võta viivitamatult ühendust oma arsti või kiirabiga, kui märkad järgmisi sümptomeid:
- Märgid võimalikust infektsioonist: Operatsioonihaava punetus, kuumamine või eritis haavast. Samuti püsiv palavik üle 38°C või järsk valu suurenemine puhkeolekus.
- Süvaveeni tromboosi tunnused: Sääremarja järsk turse, punetus, hellus või valu katsumisel (eriti kui see tekib sääres, mitte puusas).
- Kopsuemboli oht: Äkki tekkiv õhupuudus või valu rinnus, millega võib kaasneda köha.
- Proteesi nihestus: Järsk ja väga tugev valu puusas, võimetus jalale toetuda, jalg tundub lühem või on ebaloomulikus asendis (pööratud väljapoole või sissepoole).
Hoolikas suuhügieen ja kõigi põletike (hambad, nina-kõrva-kurgu haigused, nahapõletikud) kohene ravi on ülioluline, et kaitsta oma uut liigest nakkuste eest. Teavitades oma hambaarsti või teisi eriarste oma proteesist, saavad nad vajadusel määrata enne protseduure profülaktilise antibiootikumravi. Teadlikkus ja ettevaatlikkus tagavad, et teie uus puusaliiges teenib teid truult aastakümneid, võimaldades nautida valuvaba ja täisväärtuslikku elu.
