Eesti lastekirjanduse kullafondi kuuluv Silvi Väljali teos “Jussikese seitse sõpra” on raamat, mis ei vaja pikemat tutvustamist ühelegi eestlasele, kes on viimase poole saja aasta jooksul üles kasvanud. See on lugu, mis on unejutuna saatnud magama sadu tuhandeid lapsi ning mille pildikeel on sööbinud meie kultuurimällu. Uudis sellest, et väike poiss Jussike alustab taas oma teekonda teatrilavadel, toob paljudele lapsevanematele silma heldimuspisara ja tekitab elevust uues põlvkonnas. See ei ole lihtsalt ühe lavastuse naasmine; see on kohtumine vana hea sõbraga, kes õpetab meile endiselt, kuidas olla töökas, abivalmis ja leida üles see kõige magusam pühapäev. Lavale jõudev lugu pakub suurepärast võimalust tutvustada lastele teatrikunsti maagiat läbi turvalise ja tuttava narratiivi.
Miks on “Jussikese seitse sõpra” ajatu klassika?
Silvi Väljali 1966. aastal ilmunud raamat on fenomen, mis on kestnud üle riigikordade ja muutuvate aegade. Kuid mis on selle saladus? Miks köidab lihtne lugu poisist, kes otsib Pühapäevamaad, lapsi ka tänapäeva digitaalsel ajastul? Vastus peitub loo universaalsuses ja selges struktuuris. Lapsed armastavad kordusi ja rütmi, ning Jussikese teekond läbi nädalapäevade pakub just seda – turvalist ja etteaimatavat, kuid samas põnevat rännakut.
Raamatu ja sellest sündinud lavastuste tugevus seisneb selgetes väärtushinnangutes. Igal nädalapäeval on oma nägu ja tegu, oma kohustused ja rõõmud. See õpetab lapsele maast madalast, et igal asjal on oma aeg – on aeg tööks ja on aeg puhkuseks. Tänapäeva kiires maailmas, kus piirid töö ja puhkeaja vahel kipuvad hägustuma, on Jussikese sõnum ehk olulisemgi kui varem. Teatrilavastus toob need väärtused esile elavas esituses, muutes abstraktsed mõisted nagu “teisipäev” või “reede” lapse jaoks käegakatsutavaks karakteriks.
Lavastuse visuaalne keel ja atmosfäär
Kui rääkida “Jussikesest” teatris, ei saa üle ega ümber visuaalsest poolest. Enamik lavastusi, mis on aastate jooksul publiku ette jõudnud, on püüdnud säilitada Silvi Väljali originaalillustratsioonide soojust ja stiili. See on teadlik valik, mis loob silla koduse raamatulugemise ja teatrikogemuse vahel. Kui laps näeb laval tegelast, kes näeb välja täpselt selline nagu tema raamatus, tekib kohene äratundmisrõõm ja usaldus.
Lavastajad kasutavad sageli nutikaid lahendusi, et kujutada erinevaid nädalapäevi:
- Esmaspäev on sageli töine, asjalik ja algust tähistav.
- Kolmapäev võib olla vahelüli, kes juhatab teed nädala selgroo murdmise poole.
- Reede toob kaasa kergendustunde ja koristamise elevuse.
- Pühapäev on alati see kauge, särav ja ihaldusväärne eesmärk, mis sümboliseerib rahu ja pidulikkust.
Teatrilavale naasmine tähendab tavaliselt ka seda, et klassikalisele loole on antud värske hingamine – olgu selleks siis uudne muusikaline kujundus, interaktiivsed elemendid või nukkude ja elusplaani põimimine. See hoiab loo värskena ka nende vanemate jaoks, kes on ise kunagi lapsena saalis istunud.
Mida lapsed sellest teatrikülastusest õpivad?
Teatris käimine on hariduslik kogemus mitmel tasandil. “Jussikese seitse sõpra” on ideaalne materjal koolieelikutele ja algklassilastele, sest see ühendab meelelahutuse konkreetsete teadmistega. Siin on mõned peamised õpikohad, mida vanemad saavad pärast etendust lapsega arutada:
1. Nädalapäevade selgeks saamine
Kõige ilmsem õppetund on muidugi ajamõiste ja nädalapäevade järjekorra tundmaõppimine. Läbi Jussikese rännaku kinnistub lapse mällu, et Teisipäev tuleb pärast Esmaspäeva ja et Laupäev on saunapäev. Personifitseeritud päevad jäävad meelde palju paremini kui lihtsalt päheõpitud loetelu.
2. Töö ja vaeva väärtustamine
Jussike ei jõua Pühapäevamaale niisama logeledes. Ta peab igal päeval midagi tegema – aitama Esmaspäeval heina teha, Teisipäeval ehitama, Neljapäeval aeda harima. See on ilus meeldetuletus, et eesmärkide saavutamiseks tuleb vaeva näha. Pühapäev on seda magusam, mida tublim oled olnud eelnevatel päevadel.
3. Sõprus ja abivalmidus
Loo pealkiri viitab “seitsmele sõbrale”. Jussike ei ole lihtsalt rändur, vaid ta on abiline. Ta loob sideme iga päevaga, aidates neid nende toimetustes. See õpetab sotsiaalseid oskuseid: kuidas luua kontakti, kuidas pakkuda abi ja kuidas olla tänulik.
Kuidas valmistada last ette teatrikülastuseks?
Et teatrielamus oleks lapsele võimalikult meeldiv ja arusaadav, tasub teha veidi eeltööd. Eriti kui tegemist on lapse esimese teatrikogemusega, on “Jussike” selleks suurepärane valik, kuid väike ettevalmistus ei tee paha.
- Lugege raamatut: Värskendage mälu ja lugege raamat enne etendust veelkord läbi. See annab lapsele turvatunde, sest ta teab, mis juhtuma hakkab, ja saab keskenduda laval toimuva jälgimisele.
- Rääkige teatrireeglitest: Selgitage, et saalis ollakse tasa, ei sööda kommi krõbisevast paberist ja elatakse kaasa plaksutades.
- Arutage tegelasi: Küsige lapselt, milline nädalapäev talle kõige rohkem meeldib ja miks. See tekitab ootusärevust just selle konkreetse tegelase lavale ilmumise suhtes.
Oluline on ka valida õige aeg. Kuna tegemist on lasteetendusega, toimuvad need tavaliselt päevasel ajal, mis sobib hästi väiksemate laste unerütmiga. Siiski tasub jälgida, et laps oleks puhanud ja kõht täis, et jonn ei rikuks elamust.
Jussike Eesti kultuuriloos ja varasemad lavastused
Jussikese lugu on Eesti teatrites mängitud aastakümneid. Kõige märgilisem on kahtlemata olnud Eesti Nukuteatri (nüüdne Eesti Noorsooteater) panus, kus see lavastus on püsinud repertuaaris uskumatult kaua, vahetades küll koosseise ja vorme, kuid säilitades oma tuuma. Samuti on paljud mäletavad legendaarset telelavastust, mida ETV arhiivist siiani vaadata saab.
See, et lavastus jõuab taas lavale, näitab materjali elujõudu. Iga uus lavastaja ja iga uus trupp toob loosse oma nüansi. Mõni rõhutab rohkem folkloorset poolt, tuues sisse regilaulu ja rahvapärimust, teine läheneb modernsemalt, kasutades videoprojektsioone. Kuid ükskõik milline on vorm, sisu jääb samaks – see on lugu koduigatsusest ja suureks kasvamisest ühe nädala jooksul.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Seoses armastatud lastelavastuse naasmisega tekib vanematel sageli praktilisi küsimusi. Siin on vastused levinumatele muredele.
Mis vanuses lastele on lavastus mõeldud?
Tavaliselt on “Jussikese seitse sõpra” suunatud lastele alates 3. või 4. eluaastast. Lugu on piisavalt lihtne, et ka väikesed lapsed suudavad seda jälgida, kuid sisukas, et pakkuda huvi ka algklassilastele (kuni 8-9 eluaastat).
Kui kaua etendus kestab?
Lasteetenduste pikkus on enamasti kohandatud laste tähelepanuvõimega. Tavaliselt jääb Jussikese-teemaliste lavastuste pikkus vahemikku 35 kuni 50 minutit. See on piisav aeg loo jutustamiseks ilma, et väikesed vaatajad väsiksid.
Kas ma peaksin pileti ostma ka sülek lapsele?
See sõltub konkreetse teatri reeglitest. Enamasti nõutakse piletit igale saalis viibijale, sõltumata vanusest, kuid mõned teatrid lubavad alla aastastel või kahe aastastel lastel vanema süles tasuta olla. Kontrollige kindlasti konkreetse etenduse piletiinfot.
Kas etendus on hirmutav?
“Jussikese seitse sõpra” on üks leebemaid ja positiivsemaid lugusid. Selles puuduvad kurjad kollid ja hirmutavad konfliktid. See on “hea tuju teater”, mis sobib suurepäraselt ka arglikumale lapsele.
Kust saab osta raamatut, et enne etendust lugeda?
Kuna tegemist on absoluutse klassikaga, on Silvi Väljali raamat saadaval pea igas suuremas raamatupoes ja hästi varustatud raamatukogudes. Sageli müüakse raamatut ka teatris kohapeal enne etendust.
Põlvkondade ühendaja teatris
Otsus minna vaatama “Jussikese seitse sõpra” lavastust on enamat kui lihtsalt kultuurne pärastlõuna. See on side põlvkondade vahel. Vanaemad ja vanaisad, kes lugesid seda raamatut oma lastele, saavad nüüd tulla teatrisse koos lastelastega. Vanemad tunnevad ära oma lapsepõlve maagia ja saavad seda jagada oma järeltulijatega. See järjepidevus ongi kultuuri alustala.
Teatrisaalist lahkudes ei ole meil kaasas mitte ainult mälestus toredast etendusest, vaid ka teadmine, et Pühapäevamaa ei ole mingi kauge ja kättesaamatu koht. See on siinsamas meie ümber, kui me vaid oskame olla töökad, märgata teisi enda kõrval ja tunda rõõmu lihtsatest asjadest. Jussike on oma seitsme sõbraga taas teel, ja meil on au temaga see rännak kaasa teha.
