Eesti keele kirjavahemärgistus tekitab paljudes kirjutajates kõhklusi ning üheks kõige sagedasemaks komistuskiviks on just sõna „kui“ ümbritsev kirjavahemärgistus. Kuigi tundub, et see väike ja lihtne sõnake peaks alluma ühtsetele reeglitele, on tegelikkus nüansirohkem. Koma vajadus sõna „kui“ ees sõltub otseselt sellest, millises grammatilises rollis see sõna lauses esineb. Kas tegemist on võrdlusega, ajamäärustiku osaga või hoopis kõrvallausega, mis nõuab eraldamist? Selles artiklis lahutame pulkadeks kõik peamised reeglid, et saaksid edaspidi oma tekstides kindlustundega kirjutada ja vältida levinumaid vigu, mis võivad muidu korrektse teksti usaldusväärsust vähendada.
Millal panna koma sõna „kui“ ette?
Kõige levinum reegel ütleb, et kui sõna „kui“ sissejuhatatav osa on kõrvallause, peab selle ette koma panema. Kõrvallause on lause osa, mis sisaldab öeldist ja mis ei saa iseseisvalt lausena esineda. Sellisel juhul on „kui“ siduvaks elemendiks, mis ühendab pealause ja kõrvallause.
Näited kõrvallause puhul:
- Ma teadsin, kui ma koju jõudsin, et õhtusöök on valmis.
- Ta küsis minult, kui kaua ma olen selle projekti kallal töötanud.
- See on täpselt nii, kui ma ette kujutasin.
Oluline on tähele panna, et nendes näidetes on sõna „kui“ järel oma öeldis (jõudsin, on töötanud, ette kujutasin). See on selge märk sellest, et tegemist on kõrvallausega, mis nõuab komaga eraldamist.
Millal koma „kui“ ette ei panda?
Paljud kirjutajad teevad vea, pannes koma iga „kui“ ette, olenemata lause ehitusest. Kuid on olukordi, kus koma on rangelt keelatud või vähemalt mittevajalik. Enamasti juhtub see siis, kui „kui“ ei juhi sisse kõrvallauset, vaid täidab võrdlevat või määravat rolli.
Võrdlused ja lihtlaused
Kui „kui“ toimib võrdlusena ega sisalda teist öeldist, siis koma üldjuhul ei panda. See on üks sagedasemaid kohti, kus tehakse vigu, sest rääkides teeme seal pausi, kuid kirjas peaksime sellest hoiduma.
Näited ilma komata:
- Ta on targem kui mina.
- See oli sama keeruline kui eelmine ülesanne.
- Ta töötab kui hobune.
Nendes lausetes ei ole pärast sõna „kui“ tegusõna ehk öeldist, mistõttu ei saa me rääkida kõrvallausest. „Kui“ toimib siin võrdlusosakesena ja seetõttu on koma kasutamine grammatiliselt vale.
Keerulisemad juhtumid: kui tegu on osalausetega
Mõnikord võib lause tunduda lihtsana, kuid tegelikult peidab endas mitut öeldist. See on koht, kus tekib enim segadust. Kui „kui“ ees olev väljend sisaldab varjatud öeldist või on tegemist kokkutõmmatud kõrvallausega, siis võib koma olla vajalik.
Näiteks lause: „Ta on targem, kui ma arvasin.“ Siin on koma vajalik, sest „kui“ juhatab sisse kõrvallause „ma arvasin“, kus on öeldis „arvasin“. See on suurepärane näide sellest, kuidas sama sõna „kui“ nõuab erinevates kontekstides erinevat kirjavahemärgistust.
Millal koma valikuvõimalus on?
Eesti keeles on ka olukordi, kus koma kasutamine võib sõltuda lause rõhust või stiilist. Mõnikord kasutatakse koma selleks, et lugejale anda selgem hingetõmbe koht või rõhutada võrdluse osa. Siiski on üldine soovitus jääda pigem konservatiivseks ja mitte panna koma kohtadesse, kus see ei ole hädavajalik, et vältida lause liigset tükeldamist.
Ühendsõnad ja fikseeritud väljendid
Keeles on teatud fikseeritud väljendeid, mis sisaldavad sõna „kui“. Näiteks „nii… kui ka“. Selles konstruktsioonis ei panda „kui“ ette koma, kui tegemist on loeteluga. See on kindel reegel, mida tasub meeles pidada.
Näide: „Mulle maitsevad nii õunad kui ka pirnid.“
Siin pole koma vaja, sest „nii… kui ka“ seob kaks nimisõna üheks tervikuks. Kui aga lisaksime siia öeldised, muutub olukord taas:
Näide: „Ta nii kirjutas artiklit, kui ka parandas vigu.“ – Siin on koma vajalik, kuna tegemist on kahe erineva tegevuse (kirjutas, parandas) ühendamisega kõrvallause tüüpi konstruktsioonis.
KKK: Korduma kippuvad küsimused
Kas pärast sõna „kui“ peab alati olema koma?
Ei, mitte kunagi. Pärast sõna „kui“ ei panda koma. Koma käib ainult sõna „kui“ ette, kui see juhatab sisse kõrvallause.
Kas ma pean panema koma lauses „Ta on kiirem kui mina“?
Ei, selles lauses koma ei ole. See on võrdlus, kus „kui“ ei juhi sisse uut lauset öeldisega.
Kuidas tunda ära, kas „kui“ juhatab sisse kõrvallause?
Lihtsaim nipp on otsida pärast sõna „kui“ öeldist ehk tegusõna. Kui lauseosasse, mis järgneb sõnale „kui“, mahub tegusõna, on tegemist kõrvallausega ja koma on vajalik.
Kas ma tohin panna koma, kui ma tahan lausesse pausi teha?
Kirjavahemärgid ei tohiks sõltuda ainult kõne pausidest. Koma funktsioon on näidata lause ehitust ja seoseid. Vale koha peale pandud koma võib lugejat eksitada, mitte aidata.
Mis juhtub, kui ma jätan koma panemata kohta, kus see on reeglite järgi nõutav?
See loetakse kirjavaks. Professionaalses kirjavahetuses või avalikes tekstides vähendab see autori usaldusväärsust ja muudab teksti raskemini loetavaks.
Praktilised näpunäited korrektseks kirjutamiseks
Korrektse kirjutamisstiili arendamine nõuab harjutamist. Selle asemel, et püüda meelde jätta kõiki erandeid, on kasulik analüüsida lauseehitust. Küsi endalt alati: kas see, mis järgneb sõnale „kui“, on lihtsalt võrdlus või on see omaette väike lause koos tegusõnaga? See lihtne küsimus aitab 90% juhtudest õige otsuse langetada.
Teine hea nipp on teksti valjusti lugemine. Kui oled koma pannud valesse kohta, tundub lause kõlades sageli ebaloomulik või kohmakas. Samas tuleb meeles pidada, et kõne ja kiri ei ole identsed – kirjakeeles on reeglid rangemad kui kõnekeeles.
Samuti tasub tähelepanu pöörata sellele, kuidas professionaalsed toimetajad ja kirjanikud oma töös „kui“ kasutavad. Lugedes kvaliteetset kirjandust või usaldusväärseid uudisportaale, märkad peagi mustreid, mis aitavad sul instinktiivselt õigeid otsuseid teha. Keeleline vaist tekibki suuresti läbi pideva lugemise ja keelekasutuse jälgimise.
Keelereeglite muutumine ja areng
Eesti keel on elav keel ning kuigi grammatikareeglid on stabiilsed, arenevad kasutustavad. Siiski on koma kasutamine „kui“ ees olnud üks neist reeglitest, mis on püsinud üsna muutumatuna. See annab kindlustunde, et õppides selgeks põhireeglid, oled keeleliselt korrektne ka aastate pärast.
Ära karda teha vigu, sest just vigadest õppimine on kiireim viis keele selgekssaamiseks. Kui oled kahtlev, kas koma peaks olema või mitte, on parem kontrollida grammatikareegleid või vaadata järele keelenõu andmebaasidest. EKI (Eesti Keele Instituut) ja nende pakutavad abimaterjalid on hindamatu väärtusega tööriistad igaühele, kes soovib oma kirjakeelt parandada.
Lõpetuseks võib öelda, et koma õige kasutamine sõna „kui“ ees ei ole raketiteadus, vaid loogikal ja lihtsatel grammatilistel reeglitel põhinev oskus. Mida rohkem tähelepanu pöörad lause ehitusele, seda loomulikumaks muutub kirjavahemärkide panemine. Ole tähelepanelik öeldiste suhtes, erista võrdlused kõrvallausetest ja sinu kirjutatud tekstid muutuvad märgatavalt korrektsemaks ja professionaalsemaks. See väike pingutus komade õige asukoha nimel tasub end kindlasti ära, sest hoolikalt kirjutatud tekst on austusavaldus lugeja vastu.
