Iga aiapidaja unistus on astuda hommikul oma kasvuhoonesse ja noppida sealt värske, krõmpsuv ja mahlane kurk, mis on kasvanud omaenda käe all ilma liigsete kemikaalideta. Kuigi kurgi kasvatamine tundub esmapilgul lihtne, teab iga kogenud aednik, et see kapriisne kultuur nõuab tegelikult üsna spetsiifilisi tingimusi ja hoolt. Kurk on oma olemuselt troopiline taim, mis armastab soojust, niiskust ja rammusat mulda, kuid on samas äärmiselt tundlik temperatuurikõikumiste ja tuuletõmbe suhtes. Et saavutada sel suvel rekordiline saak, ei piisa vaid taime mulda torkamisest ja kastmisest; vaja on strateegilist lähenemist alates õige sordi valikust kuni nutikate hooldusvõteteni, mis hoiavad taimed elujõulisena hilise sügiseni. Järgnevalt vaatame süvitsi läbi kõik etapid, mis tagavad kurgikasvatuse õnnestumise.
Õige sordivalik on poole võidust
Enne kui näpud mulda pistate, on kriitilise tähtsusega valida just kasvuhoone tingimustesse sobivad sordid. Algajad aednikud teevad sageli vea, valides avamaale mõeldud sorte või sorte, mis vajavad tolmeldamiseks mesilasi.
Kasvuhoones on kõige kindlamaks valikuks partenokarpsed ehk iseviljuvad hübriidsordid (märgistatud tavaliselt tähisega F1). Need taimed ei vaja viljade moodustamiseks tolmeldajaid, mis on suletud ruumis eriti oluline. Lisaks on kaasaegsed hübriidid aretatud vastupidavaks levinumatele kurgihaigustele nagu jahukaste ja kurgimosaiikviirus.
- Pikad salatikurgid: Sobivad varajaseks tarbimiseks, on õhukese koorega ja väga mahlased. Nad kasvavad kiiresti, kuid võivad olla nõudlikumad valguse suhtes.
- Lühikesaviljalised kurgid: Need on universaalsed, sobides nii värskelt söömiseks kui ka sissetegemiseks. Nende tekstuur on tihedam ja maitse intensiivsem.
- Kobar-tüüpi kurgid: Need sordid moodustavad ühte lehekaenlasse mitu vilja (3–7 tükki), mis tagab väga suure saagikuse ruutmeetri kohta, kuid nõuab ka intensiivsemat väetamist.
Mulla ettevalmistus ja temperatuurirežiim
Kurk on “gurmaan” – ta vajab toitaineterikast, õhulist ja sooja pinnast. Erinevalt tomatist, mis talub veidi vaesemat mulda, tahab kurk saada ohtralt orgaanilist väetist. Ideaalne mullareaktsioon (pH) kurgile on neutraalne või kergelt happeline (6,5–7,0).
Kõige olulisem tegur kurgi juurdumisel on mulla temperatuur. Ärge kiirustage istutamisega! Muld peaks olema vähemalt 10–12 cm sügavuselt soojenenud +15 kraadini. Külma mulda istutatud kurk (isegi kui õhk on soe) jääb kängu, juured võivad mädanema minna ja taim muutub haigustele vastuvõtlikuks.
Kuidas valmistada peenar ette?
- Kaevake muld sügavalt läbi ja eemaldage umbrohujuured.
- Lisage ohtralt komposti või laagerdunud sõnnikut. Värske sõnnik sobib sügiseseks kaevamiseks või biokütusena sügavamatesse kihtidesse, kuid juured ei tohiks sellega otse kokku puutuda.
- Kui kasvatate kurki samas kohas mitmendat aastat, tuleks pealmine mullakiht (u 10–15 cm) asendada värske mullaga, et vältida mullaväsimust ja haigustekitajate kogunemist.
Kastmise kunst: kurgikasvatuse kuldvõtmeke
Kui peaksime valima ühe teguri, mis mõjutab kurgisaaki enim, siis on selleks vesi. Kurk koosneb enam kui 95% ulatuses veest ning selle suured lehed aurustavad niiskust intensiivselt. Veepuudus viib koheselt viljade kibelemiseni ja kasvu peatumiseni.
Siiski on kastmisel omad reeglid, mida rikkudes võite taimedele karuteene teha:
Kasutage ainult leiget vett! See on kõige olulisem reegel. Külm vesi otse kaevust või trassist tekitab taimele termolöögi. See ehmatab juuri, pidurdab toitainete omastamist ja soodustab juuremädaniku teket. Vesi peaks seisma kasvuhoones suurtes anumates, et soojeneda päeva jooksul vähemalt +20 kraadini.
Kastke taimi hommikupoolikul, et liigne niiskus jõuaks õhtuks lehtedelt ja mullapinnalt aurustuda. Õhtune kastmine, eriti jahedamate ilmade korral, jätab kasvuhoone ööseks liiga niiskeks, mis on ideaalne keskkond seenhaiguste levikuks. Vett tuleb valada otse juurepiirkonda, vältides vee sattumist lehtedele ja varreosale, mis on mullapinnaga tasa – see aitab vältida varremädanikku.
Väetamine: tasakaal lämmastiku ja kaaliumi vahel
Rekordilise saagi saamiseks vajab kurk pidevat toitainete pealevoolu. Toitainete vajadus muutub aga hooaja jooksul.
- Kasvu algfaasis: Taim vajab rohelise massi kasvatamiseks rohkem lämmastikku. Siin on suurepäraseks abiliseks nõgeseleotis (lahjendatud 1:10) või kanasõnniku lahus (1:20).
- Õitsemise ja viljumise ajal: Lämmastiku osakaalu tuleb vähendada ja suurendada kaaliumi ning fosfori hulka. Kaalium vastutab viljade moodustumise ja maitseomaduste eest. Tuhk on suurepärane looduslik kaaliumiallikas – puistake klaasitäis puutuhka ruutmeetri kohta ja kobestage mulda.
Pöörake tähelepanu ka mikroelementidele. Magneesiumipuudus väljendub lehtede kolletumises roodude vahelt. Selle vältimiseks võib kasutada spetsiaalseid kurgiväetisi, mis sisaldavad tasakaalustatud mikroelemente.
Taimede kujundamine ja toestamine
Et kasvuhoones valgust ja õhku jaguks, tuleb kurke suunata kasvama vertikaalselt. Lamandunud taimed võtavad palju ruumi ja viljad puutuvad kokku mullaga, riknedes kiiremini.
Siduge taimed nööriga kasvuhoone lae all olevate tugede külge. Nöör peaks olema piisavalt lõtv, et mitte soonida taime vart, mis kasvades jämedamaks muutub. Kõige levinum kujundamisviis on ühevarreline meetod:
- Eemaldage kõik külgvõrsed ja õied alumisest 3–4 lehekaenlast. See parandab õhustatust ja suunab taime energia juurestiku tugevdamisele.
- Järgmistes lehekaenaldes jätke alles viljad, kuid näpistage külgvõrsed ära pärast teist lehte.
- Mida kõrgemale taim kasvab, seda rohkem võib külgvõrseid alles jätta, kuid jälgige, et “džungel” ei muutuks liiga tihedaks.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Miks kurgid muutuvad kibedaks?
Kurgi kibedust põhjustab aine nimega kukurbitatsiin, mida taim toodab stressiseisundis. Peamised stressiallikad on ebaregulaarne kastmine (muld kuivab läbi), liiga külm kastmisvesi või suured temperatuurikõikumised öö ja päeva vahel. Valige sordid, mis on aretatud kibedusevabaks, ja hoidke mullaniiskus stabiilsena.
Miks väikesed kurgihakatised lähevad kollaseks ja kukuvad maha?
Sellel võib olla mitu põhjust. Esiteks, toitainete puudus – taim ei jaksa kõiki vilju toita ja “viskab” liigsed minema. Teiseks, tolmeldamisprobleemid (kui tegu pole iseviljuva sordiga). Kolmandaks, liiga tihe istutus või vähene valgus. Vahel reguleerib taim ise oma koormust, kui tal on korraga liiga palju vilju küljes.
Kas kurke tohib kasvatada koos tomatitega?
Kuigi paljudes koduaedades tehakse seda ruumipuudusel, pole see ideaalne lahendus. Kurk armastab suurt õhuniiskust ja soojust, tomat aga kuivemat õhku ja head tuulutust. Kui peate neid koos kasvatama, eraldage kasvuhoone kilega kaheks tsooniks või istutage kurgid kasvuhoone niiskemasse ja soojemasse ossa ning tomatid ukse või luukide lähedusse.
Kuidas võidelda kedriklestaga?
Kedriklest on kurgi üks ohtlikumaid vaenlasi kasvuhoones. Ta ilmub tavaliselt kuiva ja kuuma ilmaga, tekitades lehtedele peeneid täppe ja võrgustikku. Parim ennetus on kõrge õhuniiskuse hoidmine. Kui kahjur on juba kohal, kasutage looduslikke tõrjevahendeid (nt rohelise seebi lahus) või bioloogilist tõrjet (röövlestad), mida saab osta aianduskeskustest.
Kasvuhoone sügisene hooldus ja hügieen
Hooaja lõpp ei tähenda töö lõppu. Järgmise aasta saagikuse vundament laotakse just sügisel. Kui viimased kurgid on korjatud, tuleb kasvuhoone hoolikalt puhastada. Kurgitaimede jäänused ei tohiks jääda talveks kasvuhoonesse, kuna need on ideaalseks talvitumispaigaks kahjuritele ja haigustekitajatele. Põletage või komposteerige taimejäänused (kui need olid haigustest vabad).
Peske kasvuhoone klaasid või polükarbonaat rohelise seebi lahusega puhtaks. See hävitab peidus olevad kahjurimunad ja seeneeosed. Samuti on see õige aeg mulla parandamiseks – kaevake muld läbi, lisage sügisväetist või külvake haljasväetist (nt rukist või sinepit), mis rikastab mulda orgaanilise ainega ja parandab selle struktuuri. Puhas ja korras kasvuhoone ootab kevadet, et pakkuda teile taas võimalust kasvatada maailma parimaid kurke.
