Küsimus sellest, kui palju riike Euroopas tegelikult on, võib esmapilgul tunduda lihtne, kuid geograafia, poliitika ja ajaloo ristumispunktis muutub vastus üllatavalt keeruliseks. Euroopa piirid ei ole alati füüsiliselt selged ning sõltuvalt sellest, kas vaatame maailmajagu geograafilise, poliitilise või kultuurilise nurga alt, võib riikide arv erineda. Enamasti jääb see number 44 ja 50 vahele, kuid täpse vastuse saamiseks peame süvenema detailidesse, mis määravad, mis täpselt loetakse Euroopa riigiks.
Geograafiline ja poliitiline määratlus
Geograafiliselt on Euroopa piirid üsna hästi määratletud: põhjas on selleks Põhja-Jäämeri, läänes Atlandi ookean, lõunas Vahemeri ning idas Uurali mäestik, Uurali jõgi, Kaspia meri ja Kaukasuse mäestik. Kuid siin peitubki esimene konks. Mõned riigid asuvad nii Euroopas kui ka Aasias, mistõttu tekib küsimus, kas lugeda neid tervikuna Euroopa riikideks või mitte.
Kõige sagedamini aktsepteeritud arv ÜRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide poolt on 44 või 45 riiki, sõltuvalt sellest, kas arvestatakse Vatikaniga ja teiste mikroriikidega. Euroopa Nõukogu, mis koondab peaaegu kõiki Euroopa mandri riike, on samuti suurepärane indikaator, kuid isegi seal on liikmeskond pidevas muutumises, eriti pärast Venemaa väljaarvamist organisatsioonist 2022. aastal.
Miks riikide arv võib erineda?
Erinevused riikide loetelus tekivad peamiselt järgmistel põhjustel:
- Transkontinentaalsed riigid: Riigid nagu Venemaa, Türgi, Kasahstan, Aserbaidžaan ja Gruusia asuvad nii Euroopas kui ka Aasias. Venemaa territooriumist on suurem osa Aasias, kuid poliitiliselt ja ajalooliselt on see tihedalt seotud Euroopaga. Türgi on sarnane näide, kus Istanbul on kahe maailmajao vahelisel sillal.
- Osaliselt tunnustatud riigid: Euroopa kaardil on alasid, mis deklareerivad oma iseseisvust, kuid mida rahvusvaheline üldsus täielikult ei tunnusta. Sellised territooriumid nagu Kosovo (mida tunnustab enamik lääneriike, kuid mitte kõik), Transnistria või Põhja-Küpros tekitavad arutelusid selle üle, kas neid peaks riikide nimekirja lisama.
- Mikroriigid: Andorra, Liechtenstein, Monaco, San Marino ja Vatikan on täieõiguslikud riigid, kuid oma väiksuse tõttu jäetakse nad mõnikord suurte poliitiliste analüüside tabelitest välja, mis võib tekitada segadust üldise riikide arvu loendamisel.
- Sõltuvad territooriumid: Näiteks Fääri saared või Gröönimaa (mis on geograafiliselt pigem Põhja-Ameerikas, kuid poliitiliselt seotud Taaniga) või Briti kroonist sõltuvad alad (Jersey, Guernsey, Mani saar) ei ole suveräänsed riigid, kuid on osa Euroopa majandusruumist ja kultuuriruumist.
Suveräänsed riigid Euroopas
Kui me vaatame Euroopat puhtalt suveräänsete riikide vaatenurgast, mida tunnustab enamik maailma riike, siis tavaliselt loetletakse 44 kuni 47 riiki. Siin on jaotus, mis aitab paremini mõista Euroopa riikide mitmekesisust:
- Põhja-Euroopa: Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Island.
- Lääne-Euroopa: Saksamaa, Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Iirimaa, Holland, Belgia, Luksemburg, Šveits, Austria, Liechtenstein, Monaco.
- Lõuna-Euroopa: Hispaania, Portugal, Itaalia, Kreeka, Malta, San Marino, Vatikan, Andorra, Sloveenia, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Albaania.
- Ida-Euroopa ja Kesk-Euroopa: Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Moldova, Ukraina, Valgevene.
Ülaltoodud nimekirjast on näha, et piirkondlik jaotus on samuti tingimuslik. Kesk-Euroopa mõiste on poliitiliselt väga aktuaalne, kuid geograafiliselt sageli jaotatud ida ja lääne vahel. Samuti on oluline mõista, et “Ida-Euroopa” on pärast külma sõja lõppu muutunud pigem poliitiliseks kui puhtalt geograafiliseks tähiseks.
Transkontinentaalsete riikide roll
Transkontinentaalsed riigid nagu Venemaa ja Türgi on olnud Euroopa ajaloo kujundamisel kesksel kohal. Venemaa puhul on küsimus keeruline, sest kuigi riigi poliitiline ja majanduslik süda – Moskva ja Peterburi – asuvad Euroopas, moodustab Aasia osa tohutu territooriumi Siberi näol. Sellest hoolimata peetakse Venemaad Euroopa kultuuriruumis oluliseks tegijaks. Sama kehtib Kaukasuse riikide kohta: Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaan on geograafiliselt tihti seotud Aasiaga, kuid nad osalevad aktiivselt Euroopa institutsioonides ja on kultuuriliselt Euroopale lähedased.
Miks mikroriigid on olulised?
Mikroriigid nagu Vatikan või Liechtenstein võivad tunduda väikestena, kuid neil on Euroopa poliitikas sageli märkimisväärne kaal. Vatikan on katoliku kiriku keskusena globaalse mõjuga jõud. San Marino on vanim säilinud vabariik maailmas. Nende riikide olemasolu tuletab meile meelde, et Euroopa riiklus on ajalooliselt kujunenud läbi sajandite ja sageli on need pisikesed territooriumid suutnud säilitada oma suveräänsuse tänu keerulistele diplomaatilistele manöövritele läbi ajaloo.
Ühendkuningriik ja post-Brexit Euroopa
Paljud inimesed teevad vea, ajades segamini Euroopa Liidu ja Euroopa mandri. Euroopa Liit on poliitiline ja majanduslik liit, mis koosneb 27 liikmesriigist. Euroopa kui manner on aga palju laiem mõiste. Pärast Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust (Brexit) on see teema tõusetunud tihedamalt – Ühendkuningriik on endiselt Euroopa riik ja oluline Euroopa julgeoleku arhitektuuri osa, isegi kui ta ei kuulu enam Euroopa Liidu ühtsesse turupoliitikasse.
Korduma kippuvad küsimused
Mitu riiki kuulub Euroopa Liitu?
Euroopa Liitu kuulub 27 liikmesriiki. Need on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi ja Ungari.
Kas Türgi on Euroopa riik?
Türgi on transkontinentaalne riik, mille väike osa (Ida-Traakia) asub Euroopas, kuid suurem osa asub Aasias. Poliitiliselt on Türgi Euroopa Nõukogu liige ja Euroopa Liidu kandidaatriik, mistõttu loetakse teda sageli Euroopa kontekstis kaasatuks.
Kas Venemaa on Euroopa riik?
Venemaad peetakse traditsiooniliselt Euroopa riigiks, kuna tema pealinn ja ajalooline süda asuvad Euroopas. Geograafiliselt ulatub Venemaa aga kaugele Aasiasse. Pärast 2022. aasta geopoliitilisi sündmusi on Venemaa sidemed Euroopa organisatsioonidega märkimisväärselt vähenenud või katkenud.
Kas Kosovo on riik?
Kosovo iseseisvuse küsimus on vaieldav. Kosovo on tunnustanud iseseisvust alates 2008. aastast ja seda tunnustab enamik ÜRO liikmesriike (sealhulgas Eesti), kuid Serbia ja mitmed teised riigid ei tunnusta seda iseseisva riigina. Seetõttu sõltub riikide nimekirja koostamisel see, kelle vaatenurgast lähtutakse.
Milline riik on Euroopa väikseim?
Vatikan on nii pindalalt kui ka rahvaarvult väikseim nii Euroopa kui ka kogu maailma iseseisev riik.
Euroopa riikide tuleviku väljavaated
Euroopa riikide arv ei ole staatiline. Ajaloo vältel on riigid tekkinud ja kadunud, liitunud ja eraldunud. 20. sajandi lõpu sündmused, nagu Nõukogude Liidu ja Jugoslaavia lagunemine, tõid kaardile hulga uusi riike, mida me täna iseenesestmõistetavana võtame. Tulevikus võib geopoliitiline olukord, sealhulgas võimalikud piirkondlikud iseseisvumispüüdlused või riikide tihedam lõimumine, mõjutada seda, kuidas me Euroopa riikide arvu defineerime.
Oluline on mõista, et number ise on vähem tähtis kui arusaam sellest, et Euroopa on dünaamiline ja mitmekesine piirkond. Olgu riike 44 või 50, nende omavaheline seotus läbi majanduse, kultuuri, ajaloo ja ühiste väljakutsete, nagu kliimamuutused ja julgeolekuküsimused, on see, mis muudab Euroopa eriliseks. Euroopa riigid on tihedamalt integreeritud kui ühegi teise maailmajao omad, mistõttu muutused ühe riigi poliitikas mõjutavad sageli kogu mandri stabiilsust ja arengut.
Lõppkokkuvõttes on vastus küsimusele “mitu riiki on Euroopas” alati seotud kokkuleppega. Kui te teete teadustööd või koostate ametlikku raportit, tasub alati täpsustada, milliste kriteeriumide alusel te riikide nimekirja olete koostanud – kas olete lisanud transkontinentaalsed riigid, kas tunnustate osaliselt iseseisvaid alasid ja kas peate silmas geograafilist mandrit või poliitilist organisatsiooni. See selgus tagab, et teie andmed on täpsed ja võrreldavad teiste allikatega.
