Ravikindlustuse puudumine on Eestis ja paljudes teistes riikides tõsine sotsiaalne ja majanduslik probleem, mis võib tabada inimest ootamatult – olgu põhjuseks töökaotus, ettevõtlusega seotud pausid või õpingute lõpetamine. Hetk, mil terviseprobleem endast märku annab, kuid riiklik tugisüsteem ehk niinimetatud “roheline kaart” puudub, võib tekitada suurt ärevust ja finantsilist ebakindlust. Siiski on oluline teada, et ravikindlustuse puudumine ei tähenda automaatselt arstiabist ilmajäämist. Eesti tervishoiusüsteem on üles ehitatud viisil, mis tagab kriitilistes olukordades abi kõigile viibijatele ning pakub mitmeid alternatiive ka plaaniliseks raviks, kui ollakse valmis otsima lahendusi või tasuma teenuste eest ise. Selles artiklis vaatleme süvitsi, millised on ravikindlustuseta inimese õigused, kuidas toimida hädaolukorras ning milliseid tasulisi või alternatiivseid kindlustusvõimalusi on võimalik kasutada.
Vältimatu abi on tagatud kõigile
Kõige olulisem teadmine, mis peaks vähendama esmast hirmu, on see, et vältimatu abi on Eestis tagatud igale inimesele, sõltumata tema ravikindlustuse olemasolust või kodakondsusest. See on sätestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduses. Vältimatu abi all mõeldakse olukordi, kus arstiabi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse.
Vältimatu abi kulud katab riik (Tervisekassa eelarvest selleks eraldatud vahenditest) ning patsient ise ei pea operatsiooni, intensiivravi või elupäästva protseduuri eest tasuma. Siia alla kuuluvad näiteks:
- Rasked traumad ja õnnetusjuhtumid (luumurrud, verejooksud);
- Ägedad haigestumised nagu infarkt või insult;
- Mürgistused ja põletused;
- Ägedad psühhoosid, mis on ohtlikud inimesele endale või teistele.
Oluline on siiski mõista piiri vältimatu abi ja tavapärase ravi vahel. Kui inimese elu on päästetud ja seisund stabiliseeritud, lõppeb vältimatu abi etapp. Edasine ravi (näiteks taastusravi või järelkontrollid) on ravikindlustuseta isikule tasuline, kui ta ei sõlmi vahepeal kindlustuslepingut või ei saa kindlustust muul viisil.
Tasuline arstiabi ja hinnakirjad
Kui tervisemure ei ole eluohtlik – näiteks krooniline seljavalu, kergem viirushaigus või vajadus eriarsti konsultatsiooni järele –, tuleb ravikindlustuseta inimesel pöörduda tasulisse vastuvõttu. Eestis pakuvad tasulisi teenuseid nii eraarstikeskused kui ka suured riiklikud haiglad ja perearstikeskused.
Kuidas pääseda tasulisele vastuvõtule?
Enamikul perearstikeskustel ja haiglatel on avalik hinnakiri tasuliste teenuste jaoks. Protsess on tavaliselt kiirem kui riiklikus järjekorras ootamine, kuna tasulistele vastuvõttudele on eraldi ajad. Tasulise teenuse puhul tuleb patsiendil maksta:
- Visiiditasu (mis on oluliselt kõrgem kui tavapärane 5-eurone visiiditasu);
- Uuringute ja analüüside eest (vereanalüüsid, röntgen, MRT jne);
- Protseduuride ja operatsioonide eest.
Enne arsti juurde minekut on tungivalt soovitatav tutvuda konkreetse raviasutuse hinnakirjaga kodulehel või küsida registratuurist eeldatavat maksumust. Lihtsam eriarsti visiit võib maksta vahemikus 40–70 eurot, kuid keerukamad uuringud nagu MRT võivad ulatuda sadadesse eurodesse. Tasub teada, et perearstid võivad samuti teenindada kindlustamata isikuid tasulise hinnakirja alusel, pakkudes esmast diagnostikat ja retseptide väljakirjutamist.
Vabatahtlik kindlustusleping Tervisekassaga
Üks kindlamaid viise ravikindlustuse saamiseks, kui tööandja seda ei paku, on sõlmida vabatahtlik leping Tervisekassaga. See on hea lahendus inimestele, kes elavad püsivalt Eestis, kuid kellel puudub sotsiaalmaksu maksev tööandja (nt vabakutselised, dividenditulust elatujad või ajutiselt mittetöötavad isikud).
Lepingu sõlmimiseks peavad olema täidetud teatud tingimused:
- Isik peab olema Eesti alaline elanik või elama siin tähtajalise elamisloa alusel;
- Isikul pidi olema eelneva kahe aasta jooksul vähemalt 12 kuud ravikindlustust või ta on maksnud eestis sotsiaalmaksu.
Vabatahtliku kindlustuse puhul tuleb tasuda kindlustusmakseid ise. Makse suurus arvutatakse eelmise kalendriaasta Eesti keskmise brutopalga alusel, mis tähendab, et summa muutub igal aastal. See summa on arvestatav väljaminek (2024. aastal ulatub see üle 200 euro kuus), kuid tagab samasugused õigused nagu tavalisel kindlustatud töötajal. Oluline on silmas pidada, et kindlustuskaitse ei teki kohe pärast lepingu sõlmimist, vaid alles ühe kuu möödumisel esimesest maksest.
Erakindlustus kui alternatiiv
Lisaks riiklikule süsteemile pakuvad mitmed kindlustusseltsid (nt Ergo, Salva, If jt) eraravikindlustust. See võib olla alternatiiviks Tervisekassa vabatahtlikule lepingule või selle täienduseks. Erakindlustuse eeliseks on sageli kiirem pääs eriarstile ja paindlikkus, kuid sellel on ka omad piirangud.
Erakindlustuse poliiside hinnad sõltuvad inimese vanusest, tervislikust seisundist ja valitud paketist. Erinevalt Tervisekassast, mis katab kõik vajalikud ravikulud piirmära seadmata (v.a omaosalused), on erakindlustusel tavaliselt kindlad limiidid aastas (nt hambaravi 200 eurot, eriarstiabi 1000 eurot jne). Samuti võivad erakindlustused välistada teatud kroonilised haigused, mis olid inimesel diagnoositud enne lepingu sõlmimist. Seetõttu tuleb lepingu tingimused väga hoolikalt läbi lugeda.
Töötuna arvele võtmine
Kui ravikindlustuse puudumise põhjuseks on töökaotus, on kõige loogilisem ja rahaliselt säästlikum samm võtta end arvele Eesti Töötukassas. Töötuna registreeritud isikule tekib ravikindlustus, kui ta täidab töötuna arveloleku tingimusi (käib vastuvõttudel, otsib tööd jne).
Ravikindlustus tekib tavaliselt alates töötuna arvele võtmise 31. päevast. See on riigi poolt pakutav sotsiaalne garantii, mis aitab inimesel raskemal perioodil tervise eest hoolt kanda ilma suurte lisakuludeta. Lisaks ravikindlustusele pakub Töötukassa ka karjäärinõustamist ja koolitusi, mis aitavad kiiremini tööturule naasta ja seeläbi taastada tavapärase tööandjapoolse kindlustuse.
Perearsti nõuandetelefon ja apteegid
Kergemate tervisemurede korral on suureks abiks perearsti nõuandetelefon 1220. See teenus on kättesaadav 24/7 ning on helistajale (esimesed 5 minutit tavaliselt tasuta või operaatori hinnaga, lühinumbri tasu võib rakenduda) kättesaadav sõltumata ravikindlustuse olemasolust. Nõuandetelefonil vastavad kogenud meedikud, kes oskavad anda esmaseid soovitusi koduseks raviks, selgitada ravimite koostoimeid ning hinnata, kas olukord vajab kiirabi sekkumist.
Samuti on apteekrid Eestis väga kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistid. Kergemate sümptomite, nagu nohu, köha, kerge palavik või allergiad, puhul tasub esmalt konsulteerida apteekriga. Apteekides on saadaval lai valik käsimüügiravimeid, mis võivad pakkuda leevendust ilma arsti visiiditasu maksmata.
Kohaliku omavalitsuse toetused
Vähekindlustatud isikutel, kellel puudub ravikindlustus ja raha tasulise arstiabi jaoks, on võimalus pöörduda elukohajärgse kohaliku omavalitsuse (linna- või vallavalitsuse) sotsiaalosakonna poole. Eestis on omavalitsustel õigus ja kohustus korraldada sotsiaalhoolekannet ning paljudel neist on eelarves vahendid erakorraliste toetuste maksmiseks.
Sotsiaaltöötaja saab hinnata inimese majanduslikku olukorda ja vajadusel eraldada toetust ravimite ostmiseks, arstivisiidi tasumiseks või isegi ravikindlustuse taastamiseks vajalike kulude katmiseks. See on “viimase õlekõrre” meede, kuid see on aidanud paljudel inimestel saada hädavajalikku ravi.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas ma pean maksma kiirabi väljakutse eest, kui mul pole kindlustust?
Ei, vältimatu abi raames osutatav kiirabiteenus on Eestis tasuta kõigile, kaasa arvatud ravikindlustuseta isikutele. Kui kiirabi viib teid haiglasse ja te vajate seal vältimatut abi, on ka see tasuta. Kui aga selgub, et seisund ei ole eluohtlik ja teid saadetakse koju või soovite plaanilist ravi, tuleb edasise eest tasuda.
Kas rasedatel on ravikindlustus, kui nad ei tööta?
Jah, rasedatel naistel on Eestis õigus riiklikule ravikindlustusele sõltumata sellest, kas nad töötavad või on abielus. Kindlustuse saamiseks tuleb rasedus arsti poolt tuvastada ja vormistada vastavad dokumendid. Kindlustus tekib pärast arstitõendi esitamist Tervisekassale.
Kui palju maksab perearsti visiit ilma kindlustuseta?
See sõltub konkreetsest perearstikeskusest, kuna neil on õigus kehtestada oma hinnakiri tasulistele teenustele. Tavaliselt jääb esmane vastuvõtt vahemikku 25–50 eurot, millele võivad lisanduda analüüside ja uuringute tasud.
Mis juhtub, kui ma ei suuda tasuda vältimatu abi järgsete arvete eest?
Kuigi vältimatu abi on tasuta, võivad tekkida kaasuvad kulud (nt voodipäevatasu, transpordikulud koju). Kui patsiendil pole võimalik tasuda haigla poolt esitatud arveid, tuleks koheselt suhelda haigla sotsiaaltöötaja või raamatupidamisega, et koostada maksegraafik. Võlgnevuste ignoreerimine võib viia inkassomenetluseni.
Kas ma saan hambaravi hüvitist ilma kindlustuseta?
Ei, Tervisekassa hambaravihüvitis (tavaliselt 60 eurot aastas) kehtib ainult ravikindlustatud täiskasvanutele. Kindlustuseta isikud peavad hambaravi eest tasuma täies mahus ise, välja arvatud vältimatu hambaravi (nt äge põletik, mädanik), mis on tasuta teatud tingimustel.
Ennetus ja terviseteadlikkus rahalise puhvrina
Olukorras, kus ravikindlustus puudub, muutub ennetustöö ja tervislik eluviis olulisemaks kui kunagi varem. See ei ole lihtsalt tühisõnaline soovitus, vaid reaalne majanduslik strateegia. Iga ennetatud haigus on säästetud sadu või isegi tuhandeid eurosid ravikuludelt. Tervislik toitumine, piisav liikumine, suitsetamisest loobumine ja alkoholi tarbimise piiramine on kõige odavamad “kindlustuspoliisid”, mida igaüks saab endale lubada.
Lisaks tasub aktiivselt jälgida riiklikke sõeluuringuid ja kampaaniaid. Eestis on teatud juhtudel vähi sõeluuringud (nt rinnavähi, emakakaelavähi ja jämesoolevähi sõeluuringud) kättesaadavad ja tasuta ka ravikindlustuseta isikutele, kui nad kuuluvad vastavasse sihtrühma ja aastakäiku. Selline info on tavaliselt leitav Tervisekassa kodulehelt. Olles teadlik oma õigustest ja võimalustest ning tegeledes aktiivselt ennetusega, on võimalik ka kindlustuseta perioodid üle elada ilma katastroofiliste tagajärgedeta tervisele ja rahakotile. Siiski peaks esmane eesmärk alati olema ravikindlustuse taastamine – kas tööleasumise, töötuna registreerimise või vabatahtliku lepingu kaudu – et tagada endale täielik turvatunne.
