Skandinaavia mäestik, mis ulatub üle Norra ja Rootsi piiri ning puudutab põhjapoolses tipus ka Soomet, on geoloogiline meistriteos, mis pakub matkajatele üht maailma kõige mitmekesisemat ja puutumatumat looduskeskkonda. Erinevalt Kesk-Euroopa Alpidest, mis on tuntud oma teravate tippude ja tiheda inimasustuse poolest orgudes, on Põhjala mäed vanemad, ümaramad ja tunduvalt metsikumad. Siin kohtuvad sügavad sinised fjordid lumiste tippudega, rohelised orud muutuvad kiiresti karmiilmelisteks kiviplatoodeks ning suvine päike ei loojugi horisondi taha. See piirkond ei meelita ligi mitte ainult neid, kes otsivad füüsilist väljakutset, vaid ka neid, kes ihkavad vaimset rahu ja eemaldumist tsivilisatsiooni mürast. Skandinaavia matkarajad on kuulsad oma ligipääsetavuse poolest tänu ainulaadsele igameheõigusele, mis lubab vastutustundlikul matkajal liikuda vabalt peaaegu kõikjal looduses.
Miks on Skandinaavia mäestik matkajate paradiis?
Skandinaavia mäestiku ehk Skandide võlu peitub nende tohutus mastaabis ja varieeruvuses. Mäestik ulatub ligikaudu 1700 kilomeetri pikkuselt piki Skandinaavia poolsaart, luues loodusliku selgroo, mis jagab poolsaare kaheks erinevaks klimaatiliseks tsooniks. Lääne pool, Norra rannikul, on maastik dramaatiline ja vertikaalne – seal söövad fjordid end sügavale sisemaale. Ida pool, Rootsi suunas, laskuvad mäed laugemalt, moodustades hiiglaslikke tunduvalt tasasemaid platood ja lõputuid metsi.
Üks peamisi põhjuseid, miks matkajad üle maailma siia kogunevad, on looduse puutumatus. Paljudes piirkondades võite kõndida päevade kaupa, kohtamata hingelistki, ümbritsetuna vaid põhjapõtradest, mägijõgedest ja liustikest. Lisaks on infrastruktuur matkamiseks erakordselt hästi välja arendatud, ilma et see rikuks looduslikku ilu. Nii Norra Matkaliit (DNT) kui ka Rootsi Turismiühing (STF) haldavad sadu mägimaju ja on tähistanud tuhandeid kilomeetreid radu punaste T-tähtede või muude märgistustega, mis teeb orienteerumise turvalisemaks ka vähem kogenud matkajale.
Norra ikoonilised rajad: Fjordide ja mägede kohtumispaik
Norra poolne osa mäestikust on vaieldamatult kõige fotogeenilisem. Siinsed rajad pakuvad sageli peadpööritavaid vaateid otse alla merepinnale, tekitades tunde, nagu kõnniksite maailma äärel. Siin on mõned rajad, mis on muutunud lausa legendaarseks.
Besseggen – Peer Gynti jälgedes
Jotunheimeni rahvuspargis asuv Besseggeni mäehari on üks Norra populaarseimaid matkaradu. See on klassikaline ühepäevateekond, mis nõuab head füüsilist vormi, kuid pakub vastutasuks üht Euroopa kõige sürreaalsemat vaatepilti. Matkaja kõnnib kitsal kivisel harjal, mille ühel pool asub smaragdroheline Gjende järv (984 m kõrgusel) ja teisel pool tumesinine Bessvatneti järv (1373 m kõrgusel). See värvide kontrast on nii uskumatu, et tundub esmapilgul töödeldud fotona. Rada on umbes 14 kilomeetrit pikk ja võtab aega 6–8 tundi. Paljud eelistavad võtta hommikul paadi Gjendesheimi külast Memurubusse ja matkata sealt tagasi, nautides vaateid näoga kodu suunas.
Trolltunga – Vastupidavuse proovikivi
Trolltunga ehk Trolli Keel on ilmselt üks enim Instagramis jagatud loodusvaateid maailmas. See kaljunukk ulatub horisontaalselt välja umbes 700 meetri kõrgusel Ringedalsvatneti järve kohal. Kuid ilusa pildi taga peitub tõsine füüsiline pingutus. Matk on edasi-tagasi ligi 20-28 kilomeetrit (sõltuvalt stardikohast) ja võib kesta 10–12 tundi. Ilmastikutingimused võivad siin muutuda minutitega, asendades päikesepaiste tiheda udu või lumesajuga isegi suvel. See rada on mõeldud kogenud matkajale, kes on varustatud korralike saabaste ja kihilise riietusega.
Romsdalseggen – Õhuline jalutuskäik
Neile, kes otsivad vähem rahvastatud alternatiivi Besseggenile, on Romsdalseggen suurepärane valik. See asub Åndalsnesi lähedal ja pakub 360-kraadiseid vaateid Romsdali mägedele, fjordile ja kuulsale Trollveggeni kaljuseinale. Rada on kohati väga kitsas ja õhuline, nõudes kindlat närvi ja head tasakaalu, kuid vaated Romsdalfjordile on iga sammu väärt.
Rootsi Lapimaa: Kuninglikud rajad ja metsikud avarused
Kui liigume ida poole Rootsi Lapimaale, muutub maastik avaramaks ja tundrud lõputuks. See on Euroopa viimane tõeline metsik loodus, kus asuvad ka Rootsi kõrgeimad tipud.
Kungsleden – Kuningate rada
Kungsleden on maailmakuulus matkarada, mis kulgeb umbes 440 kilomeetrit Abiskost põhjas kuni Hemavanini lõunas. See läbib neli rahvusparki: Abisko, Stora Sjöfallet, Sarek ja Pieljekaise. Kõige populaarsem on raja põhjapoolne lõik Abisko ja Nikkaluokta vahel (kuigi Nikkaluokta ei asu otse Kungsledenil, on see loogiline lõpp-punkt Kebnekaise kaudu). See teekond on jõukohane ka keskmise ettevalmistusega matkajale, kuna iga 10–20 kilomeetri järel asuvad STF-i mägimajad, kus saab ööbida ja täiendada toiduvarusid. Maastik vaheldub siin kasevõsastikest kuni lagedate mägiplatoode ehk “fjellet’iteni”.
Sareki rahvuspark – Ainult ekspertidele
Kungsledeni vahetus läheduses asub Sarek, mida sageli nimetatakse Euroopa Alaskaks. Siin puuduvad märgistatud rajad ja mägimajad. Sarek on tõeline kõnnumaa, kus matkaja peab olema täielikult autonoomne, kandes kaasas kogu toitu ja varustust ning omades suurepärast orienteerumisoskust. Jõgede ületamine on siin suurim väljakutse, kuna sillad puuduvad ja veetase võib kiiresti tõusta. Sarek pakub aga ülimat eraldatust ja võimalust näha Euroopa suurimaid põtru ja karusid nende loomulikus elukeskkonnas.
Praktiline ettevalmistus: Kliima ja varustus
Skandinaavia mäestikus matkamine erineb oluliselt Lõuna-Euroopas matkamisest. Peamine märksõna on muutlik ilm. Isegi juulis võib temperatuur langeda nulli lähedale ja sadada lund, samas kui orgudes võib olla 25 kraadi sooja.
- Riietus: Kihiline riietumine on kohustuslik. Aluskihiks meriinovill (puuvill on mägedes vaenlane, kuna see ei kuiva ja jahutab keha), vahekihiks fliis või villane kampsun ja pealiskihiks tuule- ja veekindel jope ning püksid (Gore-Tex või analoog).
- Jalanõud: Tugeva tallaga, sissekantud matkasaapad, mis toetavad hüppeliigest. Skandinaavia rajad on sageli kivised, mudased ja märjad.
- Kaart ja kompass: Kuigi GPS ja telefonid on abiks, ei tohi kunagi loota ainult elektroonikale. Akud tühjenevad külmas kiiresti ja levi puudub suurtes piirkondades täielikult. Paberkaart ja kompass on kohustuslikud.
- Vesi: Üks Skandinaavia suurimaid eeliseid on puhas vesi. Enamikest kiirevoolulistest mägijõgedest võib vett juua ilma filtreerimata, mis vähendab oluliselt seljakoti raskust.
Igameheõigus ja ööbimine
Üks suurepärane aspekt Skandinaavias matkamisel on Allemansrätten ehk igameheõigus. See iidne tava lubab inimestel telkida peaaegu kõikjal looduses, tingimusel et nad ei häiri maaomanikke ega kahjusta loodust. See kehtib nii Norras kui ka Rootsis. Telkimine peab toimuma vähemalt 150 meetri kaugusel lähimast elamust ja ühe koha peal tohib reeglina peatuda 1–2 ööd.
Neile, kes telki kanda ei soovi, on suurepäraseks lahenduseks mägimajade võrgustik. Norras (DNT) on süsteem eriti unikaalne: paljud majad on mehitamata ja lukustatud DNT standardvõtmega, mille liikmed saavad endale lunastada. Majades on olemas voodid, tekid, köök gaasipliidiga ja sageli ka toiduvarud (konservid, kuivained), mille eest tasutakse aususe põhimõttel hiljem või kohapeal äpi/sularahakasti kaudu.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Millal on parim aeg Skandinaavias matkamiseks?
Matkahooaeg on lühike. Parim aeg on juuli keskpaigast septembri keskpaigani. Juunis on mägedes veel palju lund ja lumesulamisvesi muudab jõgede ületamise ohtlikuks. Septembri lõpuks saabuvad sageli esimesed talvised tormid ja paljud mägimajad suletakse.
Kas seal on sääski?
Jah, eriti Rootsi Lapimaal ja madalamates metsastes orgudes juulis ja augusti alguses. Sääsed võivad olla kohati väga häirivad. Soovitatav on kaasa võtta tugev sääsetõrjevahend ja sääsevõrk mütsi peale. Kõrgemal mägedes ja tuulistes kohtades on sääski vähem.
Kas ma pean kartma karusid?
Skandinaavia pruunkaru on inimpelglik ja ründab äärmiselt harva. Enamik matkajaid ei näe karu kunagi, isegi kui nad liiguvad karurohketes piirkondades. Olulisem on hoida toit öösel telgist eemal ja mitte jätta prügi vedelema.
Kui kallis on matkamine Norras ja Rootsis?
Transport ja majutus võivad olla kallid, kuid looduses viibimine ise on tasuta. Kui telgite ja valmistate toitu ise kaasavõetud varudest, on kulud kontrolli all. Mägimajades ööbimine maksab tavaliselt 30-50 eurot öö (liikmetele soodsam).
Jätkusuutlikkus ja austus looduse vastu
Skandinaavia loodus on küll võimas, kuid samas habras. Arktiline taimestik taastub tallamisest väga aeglaselt. Seetõttu on äärmiselt oluline järgida “jätmata jälgi” põhimõtteid. See tähendab, et kõik, mis mägedesse kaasa tuuakse, tuleb sealt ka tagasi viia, sealhulgas orgaaniline prügi nagu banaanikoored, mis lagunevad külmas kliimas aastaid. Kividest tornide ladumine on rangelt mittesoovitatav, kuna see rikub maastiku loomulikku ilmet ja võib eksitada teisi matkajaid, kes peavad neid rajatähisteks.
Matkamine Skandinaavia mäestikus on enamat kui lihtsalt füüsiline tegevus; see on rännak ajas tagasi, kohta, kus loodusjõud valitsevad endiselt inimese üle. Austades mägede reegleid ja valmistudes põhjalikult, pakub see piirkond elamusi, mis jäävad mällu aastakümneteks, olgu selleks siis keskööpäikese kuma Kebnekaise tipus või vaikne hetk üksiku fjordi kaldal.
