Kas olete kunagi mänginud sõnamängu, lahendanud ristsõna või Scrabble’it ja jäänud hätta hetkel, kui oli vaja nimetada loom, kelle nimi algab U-tähega? See on üllatavalt levinud olukord, sest eesti keeles on U-tähega algavaid loomanimetusi tunduvalt vähem kui näiteks K- või L-tähega algavaid. Siiski ei ole loomariik selles osas tühi. Vastupidi, U-tähe all peitub mitmeid äärmiselt huvitavaid, eksootilisi ja ka meile omaseid liike, kelle eluviisid ja omadused on uurimist väärt. Järgnev artikkel viib teid rännakule läbi loomariigi vähetuntud nurkade, tutvustades olendeid uruhiirest kuni eksootilise uakaarini.
Kodumaised U-tähega loomad: Väikesed, kuid tublid
Eesti looduses ringi liikudes võib kohata mitmeid loomi, kelle liiginimetus või rahvapärane nimetus algab U-tähega. Kuigi suurulukite seast me selliseid ei leia, on väikeimetajate ja lindude maailmas esindatus täiesti olemas.
Uruhiir – meie aedade ja põldude usin kaevur
Kõige tuntum U-tähega loom Eestis on kahtlemata uruhiir. Sageli aetakse neid segamini tavaliste koduhiirtega, kuid bioloogiliselt on nad üsna erinevad. Uruhiired (alamsugukond Arvicolinae) eristuvad hiirtest oma tömpima nina, väiksemate kõrvade ja lühema saba poolest.
Siin on mõned faktid uruhiirte kohta, mida tasub teada:
- Elukeskkond: Nagu nimigi ütleb, veedavad nad suure osa ajast urgudes. Nende käigustikud võivad olla väga keerulised ja ulatuda sügavale maapinna alla.
- Toitumine: Erinevalt paljudest teistest närilistest, kes armastavad seemneid, on uruhiired peamiselt rohusööjad. See teeb neist põllumeeste ja aednike jaoks sageli nuhtluse, kuna nad võivad kahjustada viljapuude juuri ja juurvilju.
- Sigivus: Uruhiired on tuntud oma fenomenaalse paljunemiskiiruse poolest. Soodsatel aastatel võib nende arvukus plahvatuslikult kasvada, pakkudes rikkalikku toidulauda röövlindudele ja kiskjatele.
Unilane – ööelu salapärane meister
Teine põnev rühm on unilased (Gliridae). Eestis elab mitu unilasliiki, näiteks pähklinäpp, kuid üldnimetusena on “unilane” laialt levinud. Need loomad on saanud oma nime erakordselt pika talveune järgi, mis võib kesta oktoobrist maini. Unilased meenutavad välimuselt veidi oravat, kuid on öise eluviisiga.
Eksootilised loomad: Uakaari ja Urson
Kui vaatame Eestist kaugemale, leiame U-tähega loomi, kes on oma välimuselt ja käitumiselt lausa uskumatud. Need liigid elavad sageli vihmametsades või Põhja-Ameerika metsades.
Uakaari – Amazonase punanäoline ahv
Üks maailma kummalisema välimusega primaate on uakaari (perekond Cacajao). Need Lõuna-Ameerika vihmametsades elavad ahvid on tuntud oma lühikese saba ja erkpunase, karvutu näo poolest.
Miks on uakaari nägu punane? Teadlased usuvad, et see on märk looma tervisest. Mida punasem nägu, seda tervem on isend ja seda atraktiivsem on ta paarilisele. Malaariasse haigestunud uakaaride nägu muutub kahvatuks, mistõttu nad jäävad paaritumismängudest kõrvale.
Huvitavad faktid uakaaride kohta:
- Nad elavad suurtes gruppides, kus võib olla kuni 100 isendit.
- Nende toidulaud koosneb peamiselt seemnetest ja puuviljadest, mida teised loomad ei suuda süüa tänu nende tugevatele lõualuudele.
- Uakaarid on väga osavad ronijad, kuid veedavad aega vaid puude latvades, laskudes maapinnale haruharva.
Urson – Põhja-Ameerika okassiga
Paljud inimesed teavad okassigu, kuid vähesed teavad, et Põhja-Ameerikas elavat liiki nimetatakse eesti keeles ursoniks (Erethizon dorsatum). Erinevalt Aafrika okassigadest on ursonid suurepärased ronijad ja veedavad palju aega puudel.
Ursoni keha on kaetud umbes 30 000 terava okkaga. Need okkad on varustatud mikroskoopiliste kidadega, mis teevad nende eemaldamise äärmiselt valusaks ja keeruliseks, kui mõni kiskja peaks rumalusest ursonit ründama. Urson on rahumeelne taimetoitlane, kes sööb puukoort, lehti ja okkaid.
Linnuriik ja veemaailm: Umbkotkas ja Uuskaledoonia vares
Lindude seas on U-tähega algavaid nimesid vähe, kuid need, mis olemas on, väärivad tähelepanu. Tihti on tegemist liitnimedega või vanapäraste nimetustega.
Umbkotkas – haruldane ja majesteetlik
Kuigi tänapäevases ornitoloogias kasutatakse täpsemaid liiginimesid nagu suur-konnakotkas, võib vanemates tekstides ja rahvapärimuses kohata nimetust umbkotkas. See viitab sageli suurtele röövlindudele, keda oli raske määratleda või kes pesitsesid sügaval “umbsetes” metsades. Tänapäeval on konnakotkad Eestis range kaitse all ning nende pesitsuspaikade säilitamine on kriitilise tähtsusega.
Uuskaledoonia vares – linnuriigi geenius
See liik väärib kohta nimekirjas oma erakordse intelligentsuse tõttu. Uuskaledoonia vares on kuulus selle poolest, et ta oskab valmistada ja kasutada tööriistu. Need linnud painutavad oksi konksudeks, et kätte saada putukaid puukoore alt. Nende kognitiivsed võimed on võrreldavad primaatide omadega, tõestades, et “linnuaju” ei ole sugugi solvang.
Uss kui üldmõiste ja bioloogiline kategooria
Rääkides U-tähega loomadest, ei saa me mööda vaadata sõnast uss. Eesti keeles on see sõna väga laia tähendusega, hõlmates nii roomajaid (rästikud, nastikud) kui ka selgrootuid (vihmaussid, paelussid).
- Bioloogiline mitmekesisus: “Uss” ei ole teaduslik liiginimi, vaid morfoloogiline kirjeldus. See tähistab piklikku, jaladeta kehakuju.
- Vihmaussid: Need on ökosüsteemi insenerid. Ilma vihmaussideta oleks meie muld viljatu ja tihe. Nad kobestavad pinnast ja lagundavad orgaanilist ainet.
- Rahvapärimus: Eesti mütoloogias on ussil (eriti maol) eriline koht. Räägiti Ussikuningast, kellel on peas kuldne kroon ja kes valitseb kõigi roomajate üle.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
U-tähega loomad tekitavad sageli küsimusi just seoses sõnamängude ja koolitöödega. Siin on vastused levinumatele küsimustele.
Milline on kõige tuntum U-tähega loom ristsõnades?
Ristsõnades küsitakse kõige sagedamini uruhiirt või eksootilisematest loomadest ursonit. Vahel võib vastuseks olla ka üldnimetus “uss” või murdekeelne nimetus mõnele koduloomale (nt utekene – noor lammas, kuigi see on pigem hellitusnimi).
Kas on olemas kiskjaid, kelle nimi algab U-ga?
Jah, kuigi vähe. Näiteks utekas on teatavates murretes hunti tähistav sõna (hüüdnimi), kuid teaduslikult on kiskjate seas vähe U-algulisi liike. Kaudselt võib kiskjaks lugeda umbkotkast (röövlind) või mereloomadest teatud liike, kelle nimes sisaldub sõna “uim” (kuigi need on tavaliselt liitnimed).
Kas “Uugu” on päris loom?
Sõna “Uugu” seostatakse mõnikord kassikakuga (ladina keeles Bubo bubo, inglise keeles *Eagle Owl*), kuid see on pigem onomatopoeetiline (häälitsustjäljendav) nimetus või lastekeelne väljend, mitte ametlik zooloogiline termin. Siiski, ristsõnades võib seda harva kohata.
Mis vahe on uruhiirel ja mutil?
Kuigi mõlemad elavad maa all ja tekitavad mullapalle, on nad väga erinevad. Uruhiir on näriline, kes sööb taimi. Mutt on putuktoiduline, kes sööb vihmausse ja vastseid. Muti tehtud mullahunnikud on tavaliselt suuremad ja korrapärasemad kui uruhiire omad.
Miks on oluline tunda ka vähelevinud liike?
Loomade tundmine tähestiku, sealhulgas haruldasema U-tähe kaudu, ei ole pelgalt meelelahutus või mälutreening. See avardab meie arusaama bioloogilisest mitmekesisusest. Iga loom, olgu see siis pisike uruhiir meie tagaaias või kauge Amazonase uakaari, mängib oma ökosüsteemis asendamatut rolli.
Uruhiired on toiduahela baasiks paljudele röövlindudele ja kiskjatele, hoides seeläbi looduslikku tasakaalu. Ursonid ja uakaarid on indikaatorliigid, kelle heaolu näitab nende elukeskkonna – metsade ja vihmametsade – tervislikku seisundit. Kui me õpime tundma loomi, kelle nimed on meile võõramad, õpime märkama looduse detaile ja seoseid, mis muidu jääksid tähelepanuta. Seega, järgmine kord, kui keegi küsib loomade kohta, mis algavad U-tähega, saate üllatada neid faktidega, mis ulatuvad kaugemale lihtsast loetelust.
