Telefonist on kalapüügil saanud üsna praktiline abivahend. Kaart aitab hinnata sügavust, radar näitab lähenevat sadu ja GPS jätab meelde täpse koha. Kõige rohkem kasu tekib siis, kui eri andmed pannakse kokku enne paadi vette laskmist.
Telefonis olev kaart ei pea olema ainult kalapüügiks
Kalamehe telefonis on tavaliselt mitu täiesti erineva otstarbega rakendust. Ühes vaadatakse tuult, teises sügavusi ja kolmandasse jäävad varasemad püügikohad. Samasse seadmesse võivad jääda ka täiesti teise otstarbega digiviited, näiteks Välismaa Kasiinod, kuid kalapüügi ajal on mõistlik hoida vajalikud kaardid ja ilmaandmed eraldi avakuval, et neid ei peaks vee peal pikalt otsima.
Selline väike korrastus loeb eriti paadis, kus ühe käega hoitakse ritva ja teisega telefoni. Enne väljasõitu tasub avada kaart, salvestada vajalik piirkond võrguvabaks kasutuseks ning kontrollida, kas GPS töötab. Nii jääb telefon järvel töövahendiks, mitte rakenduste otsimise kohaks.
Sügavuskaart ütleb, kus tasub tempot maha võtta
Batümeetriline kaart näitab järve põhja kuju sügavusjoonte abil. Kalamehele on huvitavad järsud sügavusmuutused, madaliku servad, sügavamad lohud ja kitsad üleminekud. Need annavad kohti, mida saab vee peal kontrollida landi, kajaloodi või lihtsalt mitme järjestikuse heitega.
Näiteks võib väikesel Lõuna-Eesti järvel kaldast eemal olla kiiresti süvenev serv. Kaardita tundub kogu avavesi ühesugune. Sügavusjooned aitavad valida kümne juhusliku triivi asemel kaks või kolm konkreetset lõiku.
Kasulik on vaadata ka Maa- ja Ruumiameti digikaarte. Geoportaali jahikaardil kuvatakse muu hulgas veekogusid, märgalasid ja looduskaitsega seotud piiranguid. Need ei asenda sügavuskaarti, kuid aitavad enne sõitu ümbrust paremini lugeda.
GPS-punkt on väärtuslik siis, kui juurde jääb märkus
Üksik waypoint nimega „hea koht” ütleb paari kuu pärast vähe. Märksa kasulikum on salvestada koos koordinaadiga sügavus, kuupäev, tuule suund ja püütud kala. Mõne hooaja järel tekib juba isiklik kaart, millel on tähendus ainult selle tegijale. Salvestada tasub eelkõige sellised punktid:
- Järsk sügavusserv koos tegeliku püügikaugusega.
- Uppunud puu, kivine lõik või muu põhjastruktuur.
- Koht, kus kala võttis kindla tuulesuuna ajal.
- Turvaline paadi vettelaskmise või kaldale tulemise koht.
- Punkt, mida tasub järgmise sarnase ilmaga uuesti kontrollida.
Waypoint ei tõesta, et samas kohas järgmisel korral kala on. See vähendab lihtsalt juhuslikku otsimist. Eriti hea on märkida ka tühjad kontrollkohad, sest muidu jäävad logisse ainult õnnestunud päevad ja pilt muutub moonutatuks.
Peipsil määrab ilm rohkem kui väikesel metsajärvel
Eesti veekogud erinevad nii palju, et sama telefoniinfo kaal ei ole igal pool võrdne. Väikesel järvel võib esmalt vaadata sügavuskaarti ja kaldajoont. Peipsil tasub enne väljasõitu palju tõsisemalt jälgida tuult, sadu ja nähtavust.
Rannikul lisanduvad veetase, lainetus ja tuule suund. Kui tuul pöördub päeva jooksul, võib sama koht paari tunni pärast olla täiesti teistsugune. Ilmaradar on siin kasulik eelkõige liikuva sajuala vaatamiseks, sest pelgalt päevane vihmasümbol ei näita, kust sadu läheneb. Enne pikemat sõitu tasub kontrollida järgmisi asju:
- Tuule suund ja selle muutus päeva jooksul.
- Sajuala liikumine radaripildil.
- Veetase ning lähima sobiva seirejaama andmed.
- Telefoni levi ja võrguvaba kaardi olemasolu.
- Tagasisõiduks vajalik akuvaru.
Need kontrollid võtavad kodus vähe aega, kuid vee peal on sama info hankimine tülikam. Peipsil või mererannikul tasub ilma vaadata ka püügipäeva jooksul, mitte ainult hommikul.
Veetase ja temperatuur annavad tausta
Keskkonnaportaali veetaseme ja veetemperatuuri seireandmed sisaldavad tunnise sagedusega veetaset, veetemperatuuri ja arvutuslikku äravoolu. Avaldatakse keskmised, minimaalsed ning maksimaalsed väärtused.
Kalamehele on kasulik eelkõige muutuse suund. Kui sama jõe või järve piirkonna veetase on mitme päeva jooksul tõusnud, saab seda võrrelda varasemate püügikordadega. Vanu püügimärkmeid vaadates tasub arvestada ka vee temperatuuriga. Sama kuupäev ei tähenda eri aastatel samu olusid, sest kevad võib olla jahedam või soojem ning vesi soojeneb erineva tempoga.
Seirepunkti näit kirjeldab ainult selle konkreetse mõõtekoha olukorda. Päikesele avatud madalas lahes võib vesi olla märksa soojem kui sügavamas avavees. Seetõttu tuleb numbrit vaadata koos püügikoha sügavuse, asukoha ja ilmastikuga.
Püügilogi muutub kasulikuks alles ajaga
Korralik logi ei vaja kümneid välju. Piisab kuupäevast, veekogust, püügiajast, ilmast, veetemperatuurist, kasutatud landist ja saagist. Kui GPS-punkt on olemas, saab hiljem võrrelda ka täpset sügavust või kaldast kaugust.
Kõige huvitavamad seosed tekivad tavaliselt alles mitme retke järel. Võib selguda, et üks Peipsi piirkond töötas korduvalt kindla tuulega või väike järv andis kala just pärast jahedamaid öid. Kõige kasulikumad tähelepanekud tekivad siis, kui eri püügikordi omavahel võrrelda. Rakendus võib näidata andmeid, kuid seoseid ilma, ilmaolude, koha ja saagi vahel märkab püüdja ise.
Aku otsustab, kui kaua digikaart kaasa tuleb
GPS, ere ekraan ja mobiilne andmeside kulutavad akut kiiresti. Võrguvaba kaart töötab ka kehva levi korral ning pikemaks päevaks tasub kaasa võtta akupank. Kaardirakendusest, kalastuskohtade infost ja ilmaennustusest saab enne püügile minekut kasuliku ülevaate. Lõplik hinnang tasub siiski teha kohapeal, arvestades vee seisundit, tuult ning enda varasematel käikudel kogutud tähelepanekuid.
