Kas oled kunagi saatnud olulise e-kirja ja hetk hiljem märganud, et kuupäev sai kirja kuidagi kohmakalt? Või oled murdnud pead, kas aastaarvu järele käib punkt või mitte? Kuupäevade kirjutamine tundub esmapilgul lihtne, sest teeme seda iga päev, kuid eesti keele õigekirjareeglid peidavad endas mitmeid nüansse, mille vastu eksitakse üllatavalt sageli. Korrektselt vormistatud kuupäev ei ole vaid iluasi – see näitab kirjutaja haritust, täpsust ja lugupidamist lugeja vastu. Ebakorrektsed kuupäevad võivad tekitada segadust, eriti juriidilistes dokumentides või rahvusvahelises suhtluses, mistõttu on oluline põhitõed ja peenemad reeglid endale selgeks teha.
Numbriline kirjutusviis: punktid ja tühikud
Kõige igapäevasem viis kuupäevi kirjutada on kasutada numbreid. See on lühike, konkreetne ja sobib hästi tabelitesse, nimekirjadesse või dokumendi päisesse. Kuid siin peitub ka kõige sagedasem viga, mida tehakse: tühikute puudumine.
Eesti keele reeglite kohaselt kirjutatakse kuupäevad punktiga, kusjuures punkti järel peab olema tühik. See reegel kehtib samamoodi nagu lauselõpu punkti puhul – me ei alusta uut lauset kohe punkti otsast, vaid jätame õhku vahele.
Vaatame näiteid:
- Vale: 15.03.2023
- Õige: 15. 03. 2023
Kuigi digitaalses maailmas ja failinimedes on tühikuteta variant levinud (sest tühikud võivad failinimedes probleeme tekitada), tuleks korrektses tekstis, kirjades ja dokumentides alati kasutada tühikuid. See muudab teksti loetavamaks ja vastab eesti õigekirjatavale.
Teine oluline moment on aastaarvu lõpp. Kui kuupäev on kirjutatud ainult numbritega, ei ole aastaarvu järele punkti vaja, välja arvatud juhul, kui kuupäev asub lause lõpus.
Sõnaline kirjutusviis: millal ja kuidas?
Pidulikumates tekstides, kutsetel, tänukirjadel või ajakirjanduslikes tekstides on soovitatav kasutada kuupäeva märkimiseks sõnalist kuju ehk kirjutada kuu nimetus välja. See on stiililiselt ilusam ja välistab igasuguse kahetimõistmise (näiteks rahvusvahelises suhtluses, kus 05.06 võib tähendada nii 5. juunit kui ka 6. maid).
Sõnalise kirjutusviisi puhul on oluline meeles pidada, et kuu nimetus kirjutatakse väikese algustähega. Kuupäeva number on järgarv, mistõttu käib selle järele punkt.
Näiteks:
- Õige: 24. veebruar
- Vale: 24. Veebruar
- Vale: 24 veebruar (puudub punkt)
Kui kuupäev on osa lausest ja käändub, siis kuu nimi muutub, kuid number jääb tihti samaks, tähistades järgarvu. Näiteks: “Ootame teid 15. mail.” Siin on oluline märkida, et me ei lisa numbrile käändelõppe (nt 15-ndal), sest punkt numbri järel juba tähistab, et tegemist on järgarvuga. Liigne käändelõppude lisamine on üks levinumaid eksimusi, mis muudab teksti “müra” täis.
Nulli kasutamine kuupäevades: kas 5. mai või 05. mai?
Kas üheksakohaliste kuupäevade (1.–9. kuupäev) ette tuleks kirjutada null või mitte? See on küsimus, mis tekitab palju vaidlusi, kuid reegel on tegelikult lihtne.
Jooksva teksti sees on nulli kasutamine kuupäeva ees ebasoovitatav. Me ei ütle “null viies märts”, vaid “viies märts”. Seega on korrektne kirjutada 5. märts või 5. 03. 2023.
Nulli lisamine (nt 05.03.2023) on õigustatud ja isegi vajalik vaid kindlates spetsiifilistes olukordades:
- Tabelites, kus on vaja visuaalset joondust (et kõik kuupäevad oleksid ühepikkused).
- Andmebaasides ja failinimedes sortimise hõlbustamiseks.
- Raamatupidamises või rangetes standardvormides.
Tavalises kirjas, artiklis või koolitöös mõjub null kuupäeva ees kantseliitlikult ja võõralt.
Ajavahemike korrektne märkimine
Väga tihti on vaja märkida perioode, näiteks “puhkus kestab 10. juulist kuni 25. juulini”. Eesti keeles kasutatakse ajavahemike märkimiseks mõttekriipsu (–), mis on pikem kui tavaline sidekriips (-).
Reeglid ajavahemike kirjutamisel:
- Kui kasutad sõna “kuni” asemel mõttekriipsu, siis tühikuid kriipsu ette ja taha ei panda.
- Kuupäeva punktid säilivad mõlemal pool kriipsu.
Näited:
- Õige: 10.–15. jaanuar (märka punkti 10 järel)
- Vale: 10-15 jaanuar (vale kriips, puuduvad punktid)
- Vale: 10. – 15. jaanuar (liigsed tühikud)
Erandiks on olukord, kus ajavahemiku otstes on mitmesõnalised väljendid (nt 15. jaanuar 2023 – 15. veebruar 2024). Siis lisatakse selguse huvides mõttekriipsu ette ja taha tühikud.
Aastaarvu vormistamine: “a”, “aasta” või mitte midagi?
Aastaarvu lisamine kuupäevale sõltub kontekstist. Kui on selge, et räägitakse käesolevast aastast, võib selle sageli ära jätta. Kui aga aasta on vajalik, tekib küsimus, kas kirjutada sinna järele lühend “a”, sõna “aasta” või jätta see tühjaks.
Üldjuhul on viisakas ja selge kirjutada aastaarv neljakohalisena. Kahekohaline (nt 23 või 24) sobib vaid väga mitteametlikku vestlusesse.
Kui kuupäev on kirjutatud numbritega (12. 05. 2023), siis tavaliselt lühendit “a” ega sõna “aasta” ei lisata, sest numbriline kuju on iseseisev. Küll aga võib seda teha lause sees selguse huvides.
Kui kuupäev on sõnalis-numbriline (12. mai 2023), on tavaks lisada lõppu “a” või “aasta”.
- 12. mai 2023. a
- 12. mai 2023. aastal
Pane tähele, et lühendi “a” järel ei ole punkti, kui see ei asu lause lõpus, välja arvatud juhul, kui soovitakse rõhutada lühendi lõppu, kuid tänapäevane tava soosib punktita lühendit (a) või punkti kasutamist vaid lause lõpus. Siiski, kõige turvalisem ja levinuim viis ametlikus tekstis on kasutada lühendit koos punktiga või kirjutada sõna välja, et vältida vääritimõistmist.
Rahvusvaheline standard ISO 8601
Globaliseerumine on toonud meie kasutusse ka rahvusvahelise standardi, kus kuupäeva kirjutatakse järjestuses aasta-kuu-päev (YYYY-MM-DD). Näiteks: 2023-05-15.
Seda vormingut kasutatakse Eestis üha enam:
- Infotehnoloogias.
- Rahvusvahelistes veokirjades.
- Failinimedes arhiveerimisel.
Tavalises eestikeelses tekstis (uudised, kirjad, ilukirjandus) ei ole selle standardi kasutamine soovitatav, kuna see on vastuolus meie kultuurilise tavaga lugeda kuupäeva alustades päevast.
Korduma kippuvad küsimused kuupäevade kohta
Kas kuupäeva järele käib lause lõpus kaks punkti?
Ei. Kui lause lõpeb kuupäevaga, mille lõpus on juba punkt (nt järgarvu tähistav punkt), siis teist punkti lause lõpu tähistamiseks ei lisata.
Näide: “Töö tähtaeg on 15. 05. 2023.” (Mitte 2023..)
Kuidas kirjutada kuupäeva, kui aastaarvu ees on sõna “aasta”?
Kui lauses on sõna “aastal” või “aasta”, siis kirjutatakse aastaarv numbritega, aga punkti aastaarvu järele ei panda, kui see pole järgarv.
Näide: “See juhtus 1995. aastal.”
Kas “1. mai” või “1. Mai”?
Eesti keeles kirjutatakse kuude, nädalapäevade ja pühade nimetused alati väikese algustähega. Seega on ainuõige variant “1. mai”. Suur algustäht on õigustatud vaid lause alguses (nt “Mai on ilus kuu”).
Kas ma võin kirjutada kuupäeva kaldkriipsudega (15/05/2023)?
Kaldkriipsudega kuupäevavorming on levinud ingliskeelsetes maades ja USA-s, kuid eesti õigekirjas ei ole see korrektne. Meie kasutame eraldajana punkti. Kaldkriips võib tekitada segadust (kas esimene number on kuu või päev?), mistõttu tuleks seda vältida.
Kuidas käänetes kuupäeva kirjutada?
Kui ütleme “viiendaks maiks”, kirjutame “5. maiks”. Me ei lisa numbrile käändelõppu (5.-ks), sest sõna “maiks” juba kannab käänet ja number on seotud kuunimega.
Stiiliühtsus on professionaalsuse võti
Kuigi reegleid on mitmeid, on ühe dokumendi või kirjavahetuse piires kõige olulisem reegel järjepidevus. Kui otsustad kasutada dokumendi alguses numbrilist kuju (10. 02. 2023), siis kasuta seda läbivalt. Kui valid sõnalise kuju (10. veebruar), siis jää selle juurde.
Kõige häirivam lugeja jaoks on see, kui ühes lõigus on “12.05”, teises “12. mai” ja kolmandas “12/05/23”. See jätab mulje hooletusest ja kiirustamisest. Professionaalne tekst on ühtlane, järgib eesti keele õigekirjareegleid ja arvestab lugeja mugavusega.
Õigesti kirjutatud kuupäev on väike detail, kuid just detailidest moodustub tervikpilt. Järgmine kord, kui hakkad kuupäeva kirjutama, tee väike paus ja mõtle: kas ma panin tühiku punkti järele? Kas kuu nimi on väikese tähega? Nii tagad, et sinu tekst on korrektne ja usaldusväärne.
