Jõulud on kahtlemata aasta üks oodatuimaid aegu, täis maagiat, piparkoogilõhna ja hubaseid koosviibimisi. Kuid paljude laste ja isegi vanemate jaoks kaasneb selle pühadeajaga ka väike ärevusmoment: hetk, mil jõuluvana küsib lunastuseks luuletust. See traditsioon on Eestis sügavalt juurdunud ja kuigi see on armas, võib sobiva salmi leidmine ja päheõppimine tekitada parajat peavalu. Sageli avastatakse alles jõululaupäeva hommikul, et vana hea “Päkapikk on väike mees” on juba viis aastat järjest ette kantud või on sootuks meelest läinud. Seetõttu on oluline varuda varrukasse mõned lihtsad, lõbusad ja kergesti meeldejäävad luuletused, mis toovad naeratuse näole nii lapsele endale, jõuluvanale kui ka kogu perele.
Miks eelistada lühikesi ja rütmilisi luuletusi?
Laste mälu on fenomenaalne, kuid see töötab kõige paremini siis, kui informatsioon on seotud emotsioonide ja rütmiga. Pikad ja lohisevad ballaadid võivad lapsele tunduda hirmutavad, tekitades tunde, et tegemist on raske koolitükiga, mitte lõbusa pühade osaga. Lühikesed neljarealised salmid on ideaalsed, sest need pakuvad lapsele kiiret eduelamust. Kui laps suudab luuletuse kiiresti omandada, kasvab tema enesekindlus ja ta esitab seda uhkusega.
Rütm ja riim on siinkohal võtmesõnad. Lihtsad riimid (nagu “kott” ja “mott” või “suss” ja “muss”) jäävad lapsele loomulikult külge. Veelgi parem on, kui luuletus on naljakas või ootamatu puändiga. Huumor on üks tugevamaid mälukinnitajaid – kui laps saab luuletuse sisust aru ja see ajab teda naerma, ei unune see ka kõige suuremas kingiärevuses.
Parimad valikud kõige pisematele (2–4 aastased)
Selles vanuses lastele on oluline, et luuletus oleks konkreetne ja seotud asjadega, mida nad tunnevad: päkapikk, komm, sussi sisse piilumine või jõuluvana habe. Abstraktseid mõisteid tasub vältida. Siin on mõned näited, mida on lihtne koos liigutustega õppida:
Esimene variant on klassikaline ja armas, mis sobib hästi arglikumale lapsele:
Päkapikk on väike mees,
kõnnib tasa sussi sees.
Jätab kommi sussi sisse,
ise pugib teki sisse.
Teine variant on veelgi lühem ja löövam, sobides hästi lapsele, kes alles hakkab lausetega rääkima:
Jõuluvana, kulla mees,
ära seisa ukse ees!
Tule tuppa, istu maha,
anna kinke, ma ei maga!
Selliste luuletuste puhul on soovitatav kasutada kehakeelt. Näiteks kui luuletuses on juttu istumisest, võib laps näidata tooli poole. See seob sõnalise mälu motoorse mäluga, muutes esituse sujuvamaks.
Lõbusad salmid lasteaialastele ja koolieelikutele
Kui laps on juba veidi vanem (5–7 aastat), hakkab talle meeldima vimkaga huumor. Nad saavad aru naljast ja naudivad olukorda, kus saavad täiskasvanuid veidi “torgata” või teha nalja jõuluvana kulul. Sellised luuletused on sageli lemmikud just poiste seas, kes muidu luuletuste lugemisest väga ei vaimustu.
Siin on üks populaarne ja veidi ulakas salm, mis paneb alati seltskonna muigama:
Jõuluvana, punanina,
hüppa üle laualina.
Võta kingid koti seest,
oled siis üks õige mees!
Või teine, mis keskendub lapse ja päkapiku vahelisele dünaamikale:
Päkapikk, sa väike, hell,
akna taga on sul kell?
Või on hoopis mobiiltelefon,
et tead, kus kommisööja on?
Sellised kaasaegsemad elemendid (nagu mobiiltelefon) teevad luuletuse lapsele tänapäevasemaks ja arusaadavamaks. See näitab, et jõululuule ei pea olema arhailine, vaid võib käia ajaga kaasas.
Kuidas aidata lapsel luuletust kiiresti meelde jätta?
Luuletuse õppimine ei tohiks olla tuim tuupimine. Et protsess oleks lihtne ja mänguline, tasub proovida järgmisi meetodeid:
- Visuaalne joonistamine: Paluge lapsel joonistada pilt sellest, mis luuletuses toimub. Kui salmis on juttu päkapikust ja sussist, siis nende joonistamine aitab luua visuaalse seose sõnade ja pildi vahel.
- Kaja-meetod: Lugege luuletust rida-realt ette ja paluge lapsel kajana järgi korrata. Tehke seda erinevate häältega – kord hiire häälega, kord karu häälega. See teeb harjutamise naljakaks.
- Rollimängud: Mängige läbi olukord, kus teie olete jõuluvana ja laps peab paki lunastama. Harjutamine “päris” olukorraks vähendab hirmu tegeliku esinemise ees.
- Une-eelne lugemine: Uuringud näitavad, et vahetult enne magamaminekut õpitu salvestub pikaajalisse mällu paremini. Lugege valitud salmi paar korda igal õhtul enne uinumist.
Jõululuuletused, mis sobivad grupiga esitamiseks
Mõnikord on lastel julgem esineda koos õe või vennaga. Ühine esitus võtab vähemaks individuaalset vastutust ja on sageli väga armas vaatepilt. Kahepeale loetavad luuletused peaksid olema dialoogi vormis või jagatud ridadeks.
Näide jagatud luuletusest:
Laps 1: Kellas kigu-kagu,
Laps 2: Jõuludest sain jagu!
Koos: Nüüd on kingikoti kord,
laos on meil üks suur rekord!
Selline koostöö õpetab lastele teineteisega arvestamist ja rütmitunnetust, lisaks on see jõuluvanale topelt rõõm.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Mida teha, kui lapsel läheb luuletus jõuluvana ees meelest ära?
See on täiesti loomulik ja juhtub paljudega. Kõige tähtsam on jääda rahulikuks. Vanem võib olla lapse kõrval ja sosistada algussõnad ette. Jõuluvana ei ole eksamineerija, vaid sõbralik tegelane. Julgustage last, et ta võib luuletuse asemel ka lihtsalt kallistada või rääkida, mida ta jõuludeks soovis.
Kui vara peaks hakkama jõululuuletust õppima?
Sõltub luuletuse pikkusest ja lapse vanusest. Lühikese neljarealise salmi võib 4-5 aastane laps selgeks saada paari õhtuga. Pikemate salmide puhul on soovitav alustada juba advendiaja alguses. Liiga vara alustades (nt novembris) võib lapsel tekkida tüdimus, liiga hilja jättes aga stress.
Kas laps võib lugeda luuletust paberilt?
Jõuluvana ees on kõik lubatud, kuid paberilt lugemine võtab ära osa silmsidemest ja vahetust emotsioonist. Kui laps tõesti kardab, et sõnad lähevad meelest, võib paber olla taskus n-ö julgestuseks, aga proovida võiks siiski peast. Väiksemate laste puhul on paberilt lugemine muidugi keeruline, kuna lugemisoskus ei pruugi veel nii sujuv olla.
Kas on sobilik lugeda igal aastal sama luuletust?
Laste jaoks on kordamine turvaline. Kui lapsel on üks kindel “oma” luuletus, mida ta oskab unepealt, siis miks mitte seda kasutada. See võib muutuda isegi toredaks traditsiooniks, kus pere jälgib, kuidas sama luuletuse esitus aastatega muutub ja küpseb.
Atmosfääri loomine ja esinemishirmu ületamine
Lõppkokkuvõttes ei ole eesmärk perfektne etlemine, vaid pühaderõõmu jagamine. Paljud lapsed kardavad jõuluvana, sest ta on suur, võõras ja suure habemega. Et luuletuse lugemine oleks meeldiv kogemus, tuleks luua turvaline ja toetav õhkkond. Ärge sundige last seisma keset tuba toolile, kui ta seda ei soovi. Ta võib luuletust lugeda ka ema või isa süles istudes.
Samuti aitab atmosfääri loomisele kaasa see, kui luuletuse lugemine pole ainus fookus. Võib-olla tahab laps hoopis laulda, tantsida või näidata oma lemmikmänguasja. Luuletus on vaid üks viis kingi lunastamiseks. Tähtis on, et laps tunneks end kaasatuna ja väärtustatuna. Kiitke last alati pärast esitust, olenemata sellest, kas see läks ladusalt või väikese komistamisega. Just need väikesed, siirad ja vahel veidi konarlikud hetked on need, mis teevad pere jõuludest tõeliselt meeldejääva ja sooja sündmuse, mida aastaid hiljem heldimusega meenutatakse.
