Pekingi paleekoer: mida teada kuningliku tõu pidamisest

Pekingi paleekoer ehk pekingi koer on tõug, mille ajalugu on põimitud Hiina keisrite paleede saladuste, müütide ja aristokraatliku elegantsiga. See väike, kuid väärikas koer on sajandeid olnud kaaslaseks valitsejatele, kandes endas kuninglikku suhtumist, mis on säilinud tänapäevani. Kui kaalute selle unikaalse iseloomuga koera võtmist, on oluline mõista, et tegemist ei ole tavalise lemmikuga, vaid tõelise isiksusega, kes nõuab omanikult pühendumist, kannatlikkust ja sügavat lugupidamist oma ajaloolise pärandi vastu.

Pekingi paleekoera ajalooline pärand

Pekingi koerte päritolu ulatub enam kui 2000 aasta taha Hiina keisrikotta. Legendi kohaselt sündis tõug lõvi ja ahvi armastusest, mistõttu on neil lõvi välimus ja ahvi kelmikas iseloom. Antiikses Hiinas olid need koerad rangelt kaitstud ja neid peeti pühadeks olenditeks. Tavakodanikel polnud õigust neid pidada ning varguse eest võis oodata surmanuhtlus. Need väikesed valvurid olid mõeldud keisri varrukatesse, et pakkuda kaitset ja seltsi nii rändudel kui ka palee sügavustes.

Euroopasse jõudsid pekingi koerad alles 19. sajandi lõpus, kui Briti väed okupeerisid Pekingi ning tõid mõned isendid kuninganna Victoriale. Sellest hetkest algas tõu kiire levik üle maailma, kus nad võitsid kiiresti näitusepubliku ja koerasõprade südamed oma luksusliku välimuse ja enesekindla hoiakuga.

Füüsilised omadused ja tõu standardid

Pekingi koer on väike, kuid üllatavalt raske ja tugeva ehitusega koer. Nende kehaehitus on kompaktne ja madal, kusjuures esiosa on raskem kui tagaosa. See annab neile iseloomuliku “kõikuva” kõnnaku, mis lisab veelgi nende autoriteetsele olemusele.

Karvkate ja hooldamine

  • Kahekihiline karvkate: Neil on pikk, sirge ja jäik pealiskarv ning tihe, pehme aluskarv. Karv moodustab ümber kaela ja õlgade uhke laka, mis muudab nad tõeliselt lõvisarnaseks.
  • Värvused: Lubatud on peaaegu kõik värvitoonid ja kombinatsioonid, sealhulgas punane, must, valge, hall ja täpiline. Erinevused näopiirkonna maskides lisavad neile individuaalsust.
  • Harjamine: See tõug vajab regulaarset hooldust. Vähemalt kolm kuni neli korda nädalas tuleb karva hoolikalt kammida, et vältida pulstide tekkimist. Eriti tähelepanelik peab olema kõhualuse ja kõrvade taguse piirkonnaga.

Kuna nende karvkate on nii rikkalik, on suvekuudel ülekuumenemise vältimine ülioluline. Nad ei talu hästi kõrgeid temperatuure, seega peaks nende aktiivsus kuumal päeval olema viidud miinimumini ja ligipääs jahedale kohale peab olema tagatud.

Temperament ja sotsiaalne käitumine

Pekingi koera iseloomu kirjeldamisel kasutatakse sageli sõnu “väärikas”, “enesekindel” ja “iseseisev”. Nad ei ole tüüpilised koerad, kes jooksevad iga võõra juurde saba liputades. Pigem jälgivad nad ümbrust rahulikult, hinnates olukorda oma kuninglikust vaatepunktist. See tõug on väga lojaalne oma omanikule, kuid nad eeldavad, et neid koheldakse võrdväärse partnerina.

Suhtumine teistesse lemmikloomadesse ja lastesse

Pekingi koerad võivad olla üsna kadedad ja soovivad sageli olla tähelepanu keskpunktis. Nad saavad teiste lemmikloomadega hakkama, kui nad on nendega varakult harjunud, kuid nad ei pruugi alati nautida liigset “tülitamist”. Mis puudutab lapsi, siis nad sobivad paremini peredesse, kus lapsed on juba piisavalt suured, et mõista koera vajadust oma ruumi ja austuse järele. Väikesed, liiga tormakad lapsed võivad pekingi koera ärritada.

Tervisealased väljakutsed ja ennetus

Nagu paljudel teistel brahhütsefaalsetel (lühikese koonuga) tõugudel, on ka pekingi koeral mõned tervisega seotud eripärad, millega omanik peab arvestama. Nende koonu ehitus võib põhjustada hingamisraskusi, eriti füüsilise koormuse või kuumuse ajal.

Levinumad terviseprobleemid

  1. Hingamisteed: Lühenenud koonu tõttu võivad nad norsata või hingeldada, mis on normaalne, kuid nõuab tähelepanu, et vältida liigset pingutust.
  2. Silmade tervis: Nende suured, punnis silmad on vastuvõtlikud kriimustustele ja ärritusele. Oluline on hoida silmaümbruse karvad korras ja jälgida, et koer ei kriimustaks silmi põõsastes.
  3. Seljaprobleemid: Tänu oma pikale selgroole ja lühikestele jalgadele on nad altid seljahädadele. Vältida tuleks järske hüppeid kõrgustelt (näiteks diivanilt maha) ja treppidel liigset jooksutamist noores eas.

Treening ja aktiivsustaseme juhtimine

Pekingi koera treenimine nõuab kannatlikkust. Nad ei ole tuntud kui pimedalt kuuletuvad töökoerad; neil on oma arvamus ja nad teevad sageli koostööd ainult siis, kui nad näevad selles mõtet. Positiivne tugevdamine, maiustused ja lühikesed, mängulised seansid on edu võti. Nad õpivad kiiresti, kuid vajavad motiveerimist.

Füüsilise aktiivsuse poolest on nad rahuliku elustiiliga koerad. Igapäevased rahulikud jalutuskäigud on piisavad, et hoida nende lihased toonuses ja vaim värskena. Nad on ideaalsed korterikoerad, kuna ei vaja suuri vahemaid jooksmiseks ega näita üles hävitavat energiat, kui nende vaimne tervis on hooldatud.

Toitumine ja kehakaalu kontroll

Selle tõu puhul on kehakaalu jälgimine ülioluline. Nad on loomult väheaktiivsed ja võivad kiiresti juurde võtta, mis koormab omakorda nende lülisammast ja hingamissüsteemi. Kvaliteetne ja tasakaalustatud toit, mis on mõeldud väiketõugudele, on parim valik. Vältida tuleks inimeste toidu jagamist, eriti maiustuste ja rasvaste palade näol. Jälgige koera kaalu pidevalt – te peaksite tundma koera ribisid kerge puudutusega, ilma et peaksite läbi paksu rasvakihi suruma.

Korduma kippuvad küsimused

Kui kaua pekingi koerad elavad?
Pekingi koerad on pikaealised, elades keskmiselt 12–15 aastat. Õige toitumine, regulaarsed loomaarsti kontrollid ja tervislik eluviis aitavad neil elada täisväärtuslikku elu kõrge vanuseni.

Kas pekingi koerad hauguvad palju?
Nad on suurepärased valvekoerad, kes annavad haukumisega märku, kui keegi on ukse taga. Nad ei ole aga liigsed lärmajad ning hauguvad üldjuhul vaid siis, kui neil on selleks põhjust.

Kas neid on raske treenida?
Nende treenimine nõuab järjepidevust ja kannatlikkust. Nad ei ole kuulekusest huvitatud samal viisil kui näiteks retriiverid, kuid nad on väga nutikad ja õpivad kiiresti selgeks käsklused, mis neile kasulikud tunduvad.

Kui tihti peab pekingi koera vannitama?
Vannitamine peaks toimuma vajaduspõhiselt, tavaliselt kord kuus või harvem. Liiga sage pesemine võib eemaldada nahalt loomulikud õlid ja põhjustada nahaärritust. Olulisem on aga igapäevane harjamine, et hoida karv heas seisukorras.

Kas nad saavad üksi kodus hakkama?
Pekingi koerad on küll iseseisvad, kuid nad on väga kiindunud oma perekonda. Nad ei talu hästi väga pikki üksiolekuid ja eelistavad seltskonda, kuid nad ei ole sama altid eraldusärevusele kui mõned teised tõud, eeldusel, et nad on saanud oma vajaliku tähelepanuannuse.

Elu koos kuningliku kaaslasega

Pekingi paleekoera pidamine on privileeg, mis nõuab pühendumist. Need koerad ei ole lihtsalt lemmikloomad, vaid perekonnaliikmed, kes toovad koju kaasa väärikust ja ajaloolist hõngu. Nende hooldamine nõuab aega, kuid see investeering tasub end igati ära. Ükski teine tõug ei suuda pakkuda nii sügavat ja omapärast kiindumust kombineerituna nii isepäise ja armastusväärse iseloomuga.

Kui olete valmis panustama nende karvkatte hooldusesse, pakkuma neile intellektuaalset väljakutset ja austama nende privaatsust, saate endale lojaalse sõbra, kes on teie kõrval läbi elu. See on tõug inimestele, kes hindavad koera isikupära, nautides samal ajal rahulikke hetki diivaninurgas, kus teie pekingi koer valvab oma territooriumi sama pühendunult, nagu tema esivanemad valvasid iidseid keisri paleesid.

Oluline on meeles pidada, et valides endale pekingi koera, võtate endale kohustuse säilitada seda haruldast ja ajaloolist tõugu. Valige alati vastutustundlik kasvataja, kes teeb vajalikud terviseuuringud ja väärtustab tõu heaolu üle kasumi. Nii tagate, et teie uus pereliige on terve, õnnelik ja valmis pakkuma teile aastakümneid kestvat rõõmu ja seltsi.

Posted in Elu