Kui olete tüdinenud Eesti pikast ja pimedast sügis-talvisest perioodist ning otsite alternatiivi harjumuspärasele Egiptusele või Kanaari saartele, siis tasub pilk pöörata veidi kaugemale lõunasse. Viimastel aastatel on eestlaste seas üha enam populaarsust kogumas Põhja-Aafrika pärl – Maroko. See on riik, mis pakub meelelist üleküllust: vürtside lõhnad, kirevad turud, ookeanilained ja majesteetlikud mäed loovad kombinatsiooni, mida Euroopast naljalt ei leia. Erinevalt paljudest teistest eksootilistest sihtkohtadest on see meile suhteliselt lähedal, kuid kultuuriliselt täiesti teises maailmas. See on koht, kus hommikul võite juua piparmünditeed Atlandi ookeani kaldal ja õhtul imetleda päikeseloojangut Sahara liivadüünidel.
Miks just Maroko on muutumas uueks lemmikuks?
Maroko populaarsuse kasvu taga on mitu tegurit, mis teevad sellest ideaalse puhkusesihtkoha just põhjamaalastele. Esiteks on see ligipääsetavus. Kuigi tegemist on Aafrika mandriga, on lennuaeg Euroopa suurematest sõlmjaamadest lühike ja ka Eestist on ühendused muutunud mugavamaks, sageli ühe ümberistumisega Riias, Frankfurdis või Londonis. Teiseks on põhjuseks hinna ja kvaliteedi suhe. Marokos saab nautida luksuslikku puhkust, ööbides traditsioonilistes sisehooviga majades ehk riaadides, ning süüa maailmatasemel toitu hindadega, mis on sageli soodsamad kui Lõuna-Euroopa kuurortides.
Kolmas ja ehk kõige olulisem põhjus on mitmekülgsus. Maroko ei ole vaid rannapuhkus. See on riik, mis sobib nii seiklejale, ajaloohuvilisele, gurmaanile kui ka surfajale. Agadiri pikad liivarannad pakuvad klassikalist päikesepuhkust, samas kui Marrakechi labürintlik vanalinn pakub kultuurišokki selle kõige paremas tähenduses. Atlase mäestik kutsub matkajaid ja Sahara kõrb pakub vaikust, mida tänapäeva maailmas on raske leida.
Peamised sihtkohad ja mida seal kogeda
Maroko on suur ja lai, mistõttu tasub reisi planeerides mõelda, millist kogemust täpsemalt otsite. Igal piirkonnal on oma eripära ja kliima.
Marrakech – Punane Linn
Marrakech on paljude jaoks esimene kokkupuude Marokoga. See on intensiivne, lärmakas ja lummav. Linna süda on Jemaa el-Fnaa väljak, mis ärkab ellu just õhtuti. Siin kohtate maotaltsutajaid, jutuvestjaid, muusikuid ja sadu toidukioskeid. Marrakechi vanalinn ehk medina on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse ning selle kitsastel tänavatel eksimine on osa kogemusest. Kindlasti tasub külastada Majorelle’i aeda (Jardin Majorelle), mille taastas moelooja Yves Saint Laurent – see on rahuoaas keset linnamelu, tuntud oma erksinise villa ja kaktuseaedade poolest.
Agadir ja Essaouira – Ookeani kutse
Kui teie eesmärk on rannapuhkus, on Agadir kindlaim valik. See on moodne kuurortlinn, kus on 300 päikeselist päeva aastas ja pikk rannapromenaad. Agadir on suurepärane baas, kust teha väljasõite sisemaale. Seevastu Essaouira, mis asub Agadirist põhja pool, on hoopis teise hingamisega. See on boheemlaslik sadamalinn, mida armastavad kunstnikud ja surfarid. Essaouira medina on rahulikum ja õhulisem kui Marrakechi oma, ning siin saab nautida värskeid mereande otse sadamakailt ostes. Tuulised olud teevad sellest ka ühe maailma parima koha lohesurfiks.
Chefchaouen – Sinine Linn
Viimaste aastate sotsiaalmeedia hitt on Põhja-Marokos Rif’i mägedes asuv Chefchaouen. Terve vanalinn on võõbatud erinevatesse sinise varjunditesse, luues sürreaalse ja äärmiselt fotogeenilise atmosfääri. See on koht rahulikumaks kulgemiseks, mägedes matkamiseks ja kohaliku käsitöö imetlemiseks.
Kultuur, kombed ja mida tähele panna
Reisimine islamimaas nõuab teatud kultuuriliste eripärade austamist, et reis sujuks meeldivalt nii teile kui kohalikele. Maroko on küll üks liberaalsemaid riike regioonis, kuid konservatiivsus on siiski valdav.
Riietumine: Kuigi turismipiirkondades (eriti hotellide basseinide ääres) on bikiinid ja lühikesed riided tavalised, tasub linnatänavatel, eriti medinades ja külades, kanda tagasihoidlikumat riietust. Naistel on soovitatav katta õlad ja põlved, see vähendab oluliselt soovimatut tähelepanu.
Tingimine: Kauplemine on Maroko kultuuri lahutamatu osa. Turgudel (souk’ides) ei ole hindadel silte ja esimene hind, mida kaupmees ütleb, võib olla kordades kõrgem tegelikust väärtusest. Suhtuge tingimisse kui mängu ja sotsiaalsesse suhtlusesse, mitte kui konflikti. Naeratage, pakkuge omapoolne madal hind ja leidke kuldne kesktee. Kui hind ei sobi, võite alati viisakalt keelduda ja edasi jalutada – tihti kutsutakse teid siis tagasi soodsama pakkumisega.
Fotografeerimine: Enne kohalike inimeste pildistamist tuleb alati luba küsida. Paljud inimesed ei soovi olla fotodel usulistel põhjustel. Marrakechi väljakul esinejad (nt veokandjad või tantsijad) eeldavad pildistamise eest jootraha.
Maroko köök: Maitsete sümfoonia
Üks reisi tipphetki on kindlasti toit. Maroko köök on segu araabia, berberi, andaluusia ja vahemere mõjutustest. Toit on rikkalik, vürtsikas (kuid mitte tingimata tšilline) ja äärmiselt maitsev.
- Tagine: See on nii toidu kui ka koonusekujulise savipoti nimi. Selles hautatakse aeglaselt liha (lammas, kana või veis), köögivilju, puuvilju ja vürtse. Tulemuseks on suus sulav roog.
- Kuskuss: Maroko rahvustoit, mida traditsiooniliselt süüakse reedeti. See on peeneteraline nisutang, mida aurutatakse ja serveeritakse hautatud köögiviljade ja lihaga.
- Pastilla: Magus-soolane pirukas, mis on täidetud tuvi- või kanalihaga, mandlite ja munadega ning kaetud tuhksuhkru ja kaneeliga. Kõlab kumjaliselt, kuid maitseb jumalikult.
- Piparmünditee: Tuntud ka kui “Berberi viski”. Seda juuakse hommikust õhtuni. Tee valamine kõrgelt on omaette rituaal, mis aitab teed jahutada ja tekitada pinnale vajaliku vahu.
Oluline on mainida ka tänavatoitu. Ärge kartke proovida värskelt pressitud granaatõuna- või apelsinimahla, mida pakutakse igal nurgal. Samuti on populaarsed erinevad grillitud vardad ja värsked leivad.
Praktiline info reisijale
Enne reisi on kasulik teada mõningaid logistilisi detaile, et vältida üllatusi kohapeal.
Raha: Maroko valuuta on dirhem (MAD). Kuigi suuremates hotellides ja restoranides saab maksta kaardiga, on sularaha Marokos kuningas. Eriti turgudel, väiksemates poodides ja taksodes on sularaha hädavajalik. Dirheme on keeruline Eestis vahetada, seega on mõistlikum võtta kaasa eurosid ja vahetada need kohapeal või võtta sularaha välja automaadist. NB! Dirheme ei tohi riigist välja viia, seega kulutage kõik enne lennujaama turvakontrolli ära (või vahetage tagasi).
Internet ja levi: Maroko ei kuulu Euroopa Liidu rändlustsooni, mis tähendab, et Eesti operaatori interneti kasutamine on seal äärmiselt kallis. Kõige mõistlikum on osta lennujaamast või linnast kohalik SIM-kaart (nt Maroc Telecom, Orange või Inwi). Need on odavad ja pakuvad suurt andmemahtu ning head levi isegi mägedes.
Transport: Linnade vahel liikumiseks on väga mugav kasutada ronge (ONCF) või busse (CTM ja Supratours), mis on puhtad, turvalised ja täpsed. Linnades sees on levinud “petit taxi” (väikesed taksod). Leppige hind kokku enne sõidu alustamist või nõudke taksomeetri sisselülitamist.
KKK – Korduma kippuvad küsimused
Reisi planeerides tekib alati palju küsimusi. Siin on vastused neile, mida eestlased Maroko kohta kõige sagedamini küsivad.
Kas Eesti kodanik vajab Marokosse reisimiseks viisat?
Ei, Eesti kodanikud võivad Marokos viibida turismi eesmärgil viisavabalt kuni 90 päeva. Pass peab kehtima vähemalt 3 kuud pärast riiki sisenemist, kuid soovitatav on 6 kuud.
Kas Marokos on turvaline?
Jah, Maroko on poliitiliselt stabiilne ja turistidele üldiselt turvaline riik. Turismipolitsei on nähtav ja aktiivne. Suurimaks ohuks on taskuvargad rahvarohketes kohtades ja pealetükkivad kaupmehed või “libagiidid”, kes pakuvad soovimatut abi. Kasutage tervet mõistust, ärge kandke kalleid ehteid silmatorkavalt ja hoidke oma asjad ligi.
Millal on parim aeg Marokot külastada?
Parim aeg on kevad (märts-mai) ja sügis (september-november). Siis on temperatuurid meeldivad, tavaliselt 20-30 kraadi vahel. Suved võivad sisemaal ja Marrakechis olla kõrvetavalt kuumad (üle 40 kraadi), samas kui talved on mägedes ja kõrbes üllatavalt külmad, öösiti võib temperatuur langeda nulli lähedale.
Kas Marokos on alkohol keelatud?
Kuigi tegemist on islamiriigiga, on alkohol turistidele kättesaadav. Seda serveeritakse litsentseeritud hotellides, restoranides ja baarides. Tavalistes kohvikutes ja poodides alkoholi ei müüda. Avalikus kohas (tänaval) alkoholi tarbimine on rangelt keelatud ja ebaviisakas. Supermarketites on eraldi alkoholi osakonnad, mis on sageli peidetud eraldi sissepääsu taha.
Mida tasub Marokost koju kaasa tuua?
Reisi lõpus tekib alati küsimus, mida tuua mälestuseks endale või kingituseks lähedastele. Maroko käsitöö on maailmakuulus ja valik on tohutu, kuid on teatud tooted, mis on sellele piirkonnale ainuomased ja eriti kvaliteetsed.
Esiteks muidugi Argaaniaõli. See “vedel kuld” pärineb just Marokost. Veenduge, et ostate seda usaldusväärsest kohast või apteegist, et vältida odavaid segusid. Toiduõli on röstitud pähklitest ja tumedam, kosmeetiline õli heledam. Teine hitt on nahktooted. Fes ja Marrakech on tuntud oma parkalite poolest. Nahast kotid, vööd, jakid ja traditsioonilised sussid (babouche) on vastupidavad ja ilusad, kuid olge valmis tugevaks naha lõhnaks, mis aja jooksul hajub.
Kodusisustuse fännidele on Maroko paradiis. Keraamika, eriti käsitsi maalitud kausid ja taldrikud, on imelised. Samuti on populaarsed berberi vaibad (nt Beni Ourain), mis on villased, pehmed ja geomeetriliste mustritega. Ärge unustage ka vürtse – ras el hanout (vürtsisegu), safran ja köömned on turgudel värsked ja odavad, tuues koju jõudes teie kööki tagasi selle erilise Aafrika hõngu. Ostlemine Marokos on elamus omaette, mis nõuab aega ja kannatust, kuid tulemus on seda väärt.
